Per William Petersen on oskuslikult ära  kasutanud ruumide eripära. Kohviku ekspositsioon koosneb 2003. aasta Portugali reisi ajal valminud portreedest, kus jäädvustatud erinevaid rasse, tüüpe ja karaktereid. Sellise valiku üheks mõtteks oli laiendada kohviku multikultuurilist haaret, sest omanik on ameeriklane, tema kokast abikaasa rumeenlane ja praktikant sakslanna. Mugava diivani peal istujat haarab teda igast neljast kandist ümbritsevate lõunamaiste nägude monumentaalsus ja  jõud. Kunstnik on portreteeritute välimuse isikupära ja põnevust oma tugeva graafilise joonega veelgi rõhutanud, sellele lisandub kogu kompositsiooni rahulik rütm ja dekoratiivsus. Põhiliselt punaste-siniste toonide kooslusel põhinev koloriit toetab omalt poolt joone mõju. Autor on lisanud õlivärvi hulka purustatud merekarpe, mis teeb maalipinna krobeliseks ja portreed seega nagu maalähedasemaks ning arhetüüpsemaks.     

Eesti perioodi portreed ja figuurimaalid näitavad kunstniku otsivat vaimu ja mitmekesist lähenemist modellile, nii et iga teos moodustab omaette maailma ja nende hõre paigutamine  mööda trepikoda on vajalik. Käsitluslaad on muutunud nüansseeritumaks, kord toob see esile modelli individuaalsust, kord tema ühiskondlikku rolli ja sotsiaalseid suhteid. Kasutatud on mitmesugust atribuutikat ja sürrealistlikke ning popilikke elemente. Kunstniku loomingu üks põhilisi alustalasid on tugev realistlik maalikool hea joonistusoskusega, mida esindab suurepäraselt sürrealistlik-irooniline „Pariisi aur”. Tartu kunst on saanud ühe huvitava  portretisti näol rikkamaks.