Molumbad ja sõltuvuslik arhitektuuripraktika
Arhitektuur on parimal juhul kui klaaspärlimäng, mis seob semiootilise, kultuurilise, kehalise, keskkondliku, poliitilise ja ehk veel mõne kihistuse ootamatuks ruumiliseks tulemiks.
Pillau protokoll
Ukraina näitas jälle kohustavat eeskuju, mida peab tegema käimasoleva sõja Läänemere tsoonis.
Kõige soojem septembrikuu
Nullindate alguses sündinud inimesele ei kõla see teade ei uudse ega tähelepanuväärsena: temperatuurirekordid, eelkõige just eriliselt kuumad tulemused on…
Kas neelame alla?
Pole midagi öelda, eesti rahvas armastab…
Raha vedeleb
Muidugi on riigieelarve kordasaamine meie kõigi asi, aga mälestiste müügist saadav tulu võiks minna ikka sektorisse tagasi.
Iisraeli genotsiid Gazas ja meie topeltstandardid
Euroopa on teinud suure vea, otsides süüst vabanemist oma ajalooliste kuritegude eest osalusega tänapäeva kuritegudes.
Toolide mäng
Kodune akadeemiline kapital, nii otseselt rahaline kui ka tõus ametiredelil ja prestiiž, sõltub koostööst riigivõimuga. Võim kultiveerib konformismi, sõjahüsteeria eemaldab individuaalsuse ja originaalsuse eeldused.
Miks vajab maailm antropolooge?
Tim Ingold: „Antropoloogia ei ütle sulle seda, mida teada tahad; ta lööb kõikuma ka need alustalad, milles olid eelnevalt kindel … nii et sa võid lõpuks teada vähem, kui alustades, kuid olla siiski targem.“
Kas kaanon saab valmis?
Kirjandusklassika tõlkeid on sel sajandil kõvasti juurde sugenenud, aga haridussüsteem ja seltskondlik maineökonoomia suudavad uutele tõlgetele aina vähem püsilugejaid garanteerida.
Lootusrikas valm tehnoloogiast
„Megalopolisega“ on püstitatud suur eesmärk, nimelt pakkuda filosoofilist arutlust ning anda mõtlemapanevaid vastuseid, kuid selle täitmisega on alt mindud.
Noored läksid pihile, taskus vorstikoored
Olla luuletajast näitekirjanik võib olla parim kvalifikatsioon „Ulyssese“ pöörase paljususe taasloomiseks.
Vaikus ja lärm võivad olla üllatavalt sarnased
XV Balti triennaal „Sama päev“ ja XV kunstimess „Art Vilnius“ on justkui vastandliku olemusega, kuid nende tekitatud meeleolus on ometi midagi ühist.
Märgatava töö tegija ei jää märkamata
Siiri Ombler: „Tekstis parandusi tehes on hea ette kujutada, kuidas autor räägiks, kirjapilti saab ikka natuke kohendada. Kui Jaan Tõnisson käsa laksutab, siis las teeb seda.“
Taimeelu süvauuringud
Hannes Kollisti uurimisteemad on seotud küsimustega, kuidas taimed reageerivad keskkonna muutustele.
Imelihtne intersektsionaalsus
Kas laiapõhjalise muutuseni jõudmiseks peab veganlus olema intersektsionaalne ja lõimitud teiste sotsiaalse õigluse küsimustega?
Valgusvihus Tubin
Eredaim kiirtevihk langes muidugi Eduard Tubinale, ent valgustatud said ka teised ning see tegi vaate festivali nimitegelasele veelgi mitmetahulisemaks.
Hea tuju muusika Viimsi Artiumis
Kui selle kontserdi iseloomustamiseks peaks kasutama ühte sõna (lisaks muusikaliselt kõrgele tasemele), siis on see „rõõmsameelsus“.
Süüdata maailmas valgust
Ehkki „Big Mother“ puhul on tegemist hea dramaturgiaga, läheks lavastuses tarvis rohkem julgust ja turvaliste piiride ületamist, et mitte takerduda nappi ambitsiooni või liiga selgetesse traagelniitidesse.
Kui keeles on 14 käänet, siis kes on süüdi?
Maarja Kangro raamatust ja Urmas Lennuki lavastusest on palju räägitud teemapõhiselt: et sisu on valus, osalt lausa tabuline. Mõnes mõttes haakub see lugu ka Lennuki enda mõneti sentimentaalse loojanatuuriga.
Kodukontorilugu kuues pildis
Tulevikus peab saama kontorihoone hõlpsasti kujundada elamuks, elamu kontoriks, korteri kodukontoriks ning tagasi koduks ilma kontorita jne.
Ärkan hommikul selle peale, et kõrvalruumis käivitub plotter – hiiglasuur masin, mille sees on eri jämedusega rapidograafid, mis joonestavad tohutu kiirusega arvutijoonised. Täielik ime ühe Nõukogude süsteemist…
Mina ja mõõkvaal
Tõehõnguline „Vale“
Lugu kirest, vägivallast ja manipuleerimisest on väga inimlik ja universaalne ning sobib igasse riiki, ajastusse ja poliitilisse režiimi.
Voces Tallinn ei konkureeri, vaid annab lisandväärtust
Voces Tallinn on kinnistunud suurvorme esitavaks kammerkooriks. Aastapäevakava peaeesmärk oli esile tuua ka koori läbivaks jooneks kujunenud heliloojaid Tõnu Kõrvitsat ja Arvo Pärti.
Pealelend – Maria Arusoo, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juht
Räägi…
Pühendumine elu ime(lisuse)le
Romaan Franz Kafka viimasest eluaastast, Kafka ja Dora Diamanti ehk doktori ja Dora armastusest ning sajanditagusest Euroopast
Jalutuskäik tihedas udus
Laivi näituse mõistmiseks on vaja võtta aega, et märgata teoste kõiki kihte ja kuulata sealjuures iseendas tekkivat sisekõnet.
Tehniline puntratants
„Roti rumbas“ midagi ehmatavat esile ei tooda, kedagi piinliku olukorda ei panda. Kogu mäng jääb armsaks hullamiseks.
Kas tehisaru tapab pärimusmuusika?
Pärimusmuusika surma ei ole põhjust karta, kuid tehisaru kiire areng, inimeste muutuvad kuulamisharjumused ja voogedastusplatvormide ärimudelid muusikute elu kergeks ei tee.
Mitte pelgalt inglitest
„Armastus, valed, veri“ pole ainult järjekordne võimestav uustöötlus neo noir’i žanris – režissööril on ka omajagu nihilistlikku kõrvalpilku vaadata, kuidas tema kaks kangelannat kuristiku poole kihutavad.
Kes pressib? Teose loomise ja muundumise lugu
EKA galerii väljapanek on kaasaegse graafika (kohati ka postgraafika) näitus, milles kunsti loomisel toetutakse graafika traditsioonidele ja arvestatakse selle loomise omapäradega.
Võluvad hetked kõla ja müra piirialal
Kui Kaija Saariaho ja Helena Tulve muusika kõrvuti asetada, võib tajuda samalaadseid voogusid, kuid veelgi selgemalt kaht väga isikupärast helikeelt.
Pealelend – Arūnas Gelūnas, Leedu kunstimuuseumi juht
Eestis on…
