2024-19 (3994)
Südameverega maalitud muusikal
Sander Maran: „Kui mõistsin, et mul läheb piinlikult suur summa õppemaksu peale, sain aru, et selle raha eest võiks siis pigem juba filmi teha.“
Vabadus vabaduse vastu
Doktor Valijaskonnal on aeg diagnoosida juriidilise isiku anoreksia.
Vajame graafilist disaini
Trolli, trammi ja bussiga sõitis Tallinnas mullu ligi 133 miljonit inimest, kellele lisanduvad rongi kasutajad. Ometi peab…
Tuleviku juured on siin ja praegu
Ühelt poolt on tulevik tume: kliimakriisi reaalsus, jätkusuutmatu petrokapitalism…
Raju kolmekas
„Väljakutsujad“ on labasuseni elegantne, oksendamiseni külluslik, maitsetuseni dekoratiivne, mädanemiseni kehaline, naeruväärsuseni melodramaatiline.
Nursipalu ja „mitmesugused fanatismist haaratud huvirühmad“
Nursipalu juhtum teeb nähtavaks demokraatiale vastutöötava puuduse: tihtipeale puudub riigiaparaadil kompetents kodanikuga dialoogi pidada.
Peaksime punast tuld näitama poliitikutele, kes vastandumist õhutavad
Liia Hänni: „Demokraatlikus ühiskonnas peaks püüdma näha poliitika mõju igale inimesele.“
Ääremärkusi teaduse vahelt. Ekseldes võõrastes teadusmetsades
Ohverdamine, kahjamine, anni andmine – rõõm või omakasu?
Annetuste üha suurenev hulk näitab seda, et elatakse pidevas ärevuses, vaimselt ebakindlas olekus.
Mitte ainult seksist
Kohtulugude ümberjutustamine ei asenda võrdlevat käsitlust, üksikute illustreerivate lugude põhjal ei tarvitse moodustuda tervikpilti.
Ühe imeliku vana mehe helge romaan
Michel Houellebecqi „Häving“ on küll morbiidne, ent samal ajal autori kõige kaunim ja lootusrikkam teos.
Suitsu nurk XXV – Kruusa Kalju „Ära hommikul päri“
2 seda helistatakse
3 ikka ja jälle sulle.
4 Hommikust peale aeg lendab linnutiivul –
5 ikka lŏunasse,
6 lŏunast ikka ĕhtusse ja ĕhtust lendub öösse.
400 aastat tagasi ilmus vaimuliku ja lüüriku John Donne’i vaimsetest mõtisklustest koosnev palveraamat, kust leiab ka ühe lihtsakoelise tekstiosa, mis laiemasse kultuuriteadvusse kinnistunud kahe…
Kehakõne
Ruslan Stepanovi „Küsi minu kehalt. Floor is on Fire“ on leidlik, uudishimulik, liikumismustritest leiab pidevalt ootamatusi – lavastus on loodud mõtteerksalt.
Sürrealismi 100 aastat: loovuse vabastamine ja teadvuse „sisemine mudel“
Kui tahes palju uut tehnoloogiat kunstiloomesse ka ei siseneks, soov luua vahetult ei kao kuhugi.
Räägi mulle, kuidas sa end tunned, aga ära ütle seda liiga karmilt, muidu ma ei kuule sind
„Kuula minu karjumist, kuula nende unistusi“ kutsub üles olema jätkuvalt erk ja tundlik Ukrainas toimuva ja ukrainlaste suhtes. Näitust kannavad suuremalt jaolt sõja eest põgenenud inimeste lood, unistused ja iha edasi elada.
Flora pidustused
Huvitaval kombel pakkus aprill mitmeid sissevaateid klavessiinimängijate tegemistesse, sealhulgas klavessiinifestivalil, aga mitte ainult.
Maailmast omailma ja tagasi
Festivalil kõlanud muusika on nüüdseks justkui kõikjal ja eikusagil: mitme helilooja püüd väljuda lineaarsest ajast ja painutada aegruumi väljendus nii metapoeetilisel kui ka vahetult kogetaval tasandil.
Elasid kord pusa, käekott ja toss, kes ei surnudki ära
Kas tarbimisharjumused muutuksid, kui peaksime oma prügi otsas elama ja kui kasutatud rõivaste ära andmise eest tuleb rohkem maksta?
Milline on elamisväärsuse hind?
Henriette Steiner: „Kopenhaagen on praegu juba nii elamisväärne, et paljud ei saa seal endale kodu lubada.“
Argidialektika XXVI. Andekus ja töökus
Keha, nahk ja nende valitseja
Nahk on keha suurim organ ja…
Triin Tulgiste-Toss 30. IX 1987 – 4. V 2024
Triin kaitses kunstiajaloo magistrikraadi Tartu Ülikoolis 2013. aastal. Pärast tegutsemist kunstigalerii Pallas galeristina ja Müürilehe kunstitoimetajana asus ta tööle Eesti Kunstimuuseumisse, kus oli ametis koordinaatori ning kuraatorina. 2017. aastal alustas…
Metamorfoos kui surnud punkt
Kris Lemsalu on alati mänginud maskide ja muutlikkusega, oma identiteedi nihutamise ja paljundamisega, ning just see võimaldab tal iseendaks jääda.
Pealelend – Helmi Marie Langsepp, arhitekt, Ruumikoreograafia ajakirja peatoimetaja
Uus väljaanne on kinematograafiline rännak, millega ruumi uuritakse liikumise kaudu. Seda võib võtta ka alternatiivse ruumianalüüsina, hindamisaktina, mille eesmärk pole otsida puudujääke, vaid võimalusi. Ruumist arusaamiseks tuleb seda vaadata sügavuti ja mitme nurga alt, vaid…
Me ei müü raamatuid, me müüme unistusi
Tiit Palu üks hingeteemasid paistab olevat oskus ja julgus unistada, jääda truuks oma unelmatele, kuulata oma südamehäält – see on loovuse ja loomingu läte, inspiratsiooni eeldus.
Kolm esimest
ERSO tõi esiettekandele Rasmus Puuri sümfoonia, võõrustas solistina nelja metsasarvemängijat ning tutvustas uut kontsertmeistrit.
Kes oled? Kust tuled? Kuidas luule juurde jõudsid?
Uudse luulekonverentsi puhul jäi hämaraks, kas korraldajate eesmärk oli jõuda uute huvilisteni või pakkuda mõtteainest juba kogenumale publikule.
Teatri tulevikku otsitakse sügavustest, mitte uutest kõrgustest
Eesti Teatri Agentuuri üks tänuväärsemaid ettevõtmisi on kaks korda aastas korraldatav teemapäev, mis toob arutelu keskmesse teatri tahud, mille üle arutlemiseks argielus aega ei jää.
Öised migrandid võtavad üle
Ekslik pealkiri „Öised migrandid“ kirjeldab tabavalt ka väljaspool linnuriiki toimuvat. On ju teisigi migrante, kes liiguvad öösiti tähtede, majakate või jumal teab mille abil parema elu poole.
Võrdõiguslikkuse vürtsiga kriminaalne lugu
„Kes tappis trükkal Lackneri?“ on lugu lapseohtu naisest: vormilt kriminaalne kohtulugu, sisult paksudes toonides sotsiaaldraama.
Luule Maar 11. III 1938 – 26. IV 2024
Luule Maar sündis 11. märtsil 1938 Kuldre külas Vastse-Antsla vallas Võrumaal. Ta õppis aastatel 1954–1960 Tartu Kunstikoolis teatridekoratsiooni ja 1964–1969 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis nahkehistöö erialal. Enne ERKIsse astumist töötas ta…
konverents „Luule erinevates varjundites“
Eesti Teatri Agentuuri teemapäev „teater | tulevik“
ERSO „Romantika“ sarja kontsert „Elts ja Brahms“
Ajateatri „Kes tappis trükkal Lackneri?“
Pealelend. Helmi Marie Langsepp, Ruumikoreograafia peatoimetaja
In memoriam Triin Tulgiste-Toss
Esiküljel režissöör Sander Maran. Foto Piia Ruber
