2023-31 (3954)

Liivi varakamber
Sel aastal lehvisid liivi pärandi päeval üle Koiva jõe viiva Sigulda silla ühel poolel liivi, teisel Läti lipud.     
 Edgars Semanis

Liivi varakamber

Valts Ernštreits: „Ei ole ainult liivlased ja Liivi rand, kus peame homme liivi püha, vaid liivi pärand puudutab paljusid inimesi nii Lätis kui ka osaliselt Eestis.“

Kumb on naljakam, naine või mees?

„Barbie“ on kahtlemata feministlik film, aga Oscarit selle eest ennustatakse Barbie küljeluule Kenile, s.t teda kehastanud Ryan Goslingile. Keni loomujoonte tõetruudust – näiteks tema sõltuvust naise pilgust – on esile tõstnud meessoost psühhoterapeudid. Selge on, et Kenita jääks filmi sotsiaalne mõõde kitsamaks ja koomika lahjemaks. Mees on naljakas!
Kinost tulles meenutasime…

Roheline pole ainult värv plaanil

Puud linnas on saanud kõneaineks. Aina enam loetakse kokku, kui palju rohelust jalgrattatee, mänguväljaku, kultuurikeskuse, uusarenduse jms rajamiseks tuleb maha võtta. Linnu tihendatakse parkide, alleede, tühermaade ja haljasribade arvelt. Kuigi paljudel juhtudel tundub kõik justkui loogiline, jätkusuutlik linn on tihe, mitmekesine, funktsiooniderohke ja tiheda liikumisvõrgustikuga, siis iga puu mahavõtmine tundub…
Komi roheline
Jevgeni Tšalanov paneb üles laanepüülõksu.    
  Art Leete / ERM Fk 2914:171

Komi roheline

Komi vabariik on kontrastide maa, kus hoitakse oma käes naftareostuse maailmarekordit, kuid esimesena Venemaa Föderatsioonis on saavutatud ka kohaliku looduspärandi tunnustamine UNESCO poolt.

Mis saab koostööst Venemaal elavate soomeugrilastega?
Tõnu Seilenthal     
 Erakogu

Mis saab koostööst Venemaal elavate soomeugrilastega?

Tõnu Seilenthal: „Soome-ugri keelte hääbumise tendents on selgelt näha, Moskval pole selleks vaja kuigi palju teha.“

Kaitske inimest!

Kaitske inimest!

Igor Kotjuhi „Sireenid ja sähvatused“ ei jää teostuselt ega sügavuselt alla eesti kirjanduse tuntuimatele sõjavastastele luulekogudele.

Reportaaž „Linnuteelt“
Kunstiakadeemia arhitektuuritudengid püstitasid Ülejõe pargi serva, kaarsilla sihile varjualuse „Linnutee“, mis pakub uusi pesitsuspaiku lindudele, aga ka ruumilist üllatust inimesele.     
 Evelin Lumi

Reportaaž „Linnuteelt“

Pärast kümmet päeva ühist rassimist, lõputuna näivat asjaajamist ning möödujate küsivaid pilke on käes kauaoodatud hetk: Emajõe äärde on kerkinud „Linnutee“.

Arhitektuur tehnoloogia ja Exceli vahel
Jaan Kuusemets: „Edukas TAB on selline, kus luuakse uusi võimalusi arhitektuuri üle arutlemiseks. Ja need mõtted peavad jõudma erialaringkonnast välja.“      
 2 × Erakogu

Arhitektuur tehnoloogia ja Exceli vahel

2024. aasta Tallinna arhitektuuribiennaal kannab pealkirja „Ressursid tulevikuks“. Küsitakse, kuidas kättesaadavate vahenditega arhitektuurist mõelda, projekteerida ja ehitada.

Rügav ekstravert, sügav introvert
Ungari „Vabadus”. 1955/1956, värviline linoollõige, guašš. Eesti Kunstimuuseum     
 Pressipilt

Rügav ekstravert, sügav introvert

Enn Lillemets ja Inga Heamägi on Tartu Linnamuuseumis pannud üles väga hea, aga ikka veel vähe tuntud eesti kunstniku Eduard Rüga liigutava ja tõhusa isikunäituse.

Soome modernismi pärlid
Tyko Sallinen (1879–1955). Mirri. 1910, õli. HAM, Leonard ja Katarina Bäcksbacka kogu      
Pressifoto

Soome modernismi pärlid

Kuraator Kerttu Männiste mitte ainult ei jätka head koostööd Soome muuseumidega, vaid on leidnud väljapanekule Eestit ja Soomet siduva lähtepunkti.

„Tulgem nagu palverändurid muiste!“
Jupiter koos Suurbritannia kontratenor Iestyn Daviesega esitas aariaid Georg Friedrich Händeli inglise oratooriumidest.     
 Sabine Burger

„Tulgem nagu palverändurid muiste!“

XXX Haapsalu vanamuusikafestival pakkus kaheksa eriilmelist kontserti, säravaimateks esinejateks Jupiter koos kontratenor Iestyn Daviesega ja Graindelavoix.

Uus „Saund“ ja banaanimustriline kampsun
„Saundi“ ühe rahvarohkeima etteaste tegi stripparina tuntuks saanud seltskonnatäht Marco Tasane.     
 Maria Mäeots

Uus „Saund“ ja banaanimustriline kampsun

Tantsu- ja uue muusika festival „Saund“ näitab elektroonilise avangardpopi hetkeseisu ning on seetõttu Eesti festivalimaastikul väga vajalik.

Mis on lastefilmides erilist?
Pixari uues linateoses „Elementaarne“ käivad vesi ja tuli käsikäes: tuleneiu Säde ja veepoiss Reinu vahel areneb sõprus, sõprusest saab armastus.      
Kaader filmist

Mis on lastefilmides erilist?

Sisuküpsus, mis lähendab täiskasvanulikku ja lapselikku, eristab Pixarit paljudest teistest filmitootjatest, kes lastele animafilme teevad.

Kärbitud karateka
Meelis Rämmeldi kehastatud karatekal, miilitsast ehk ühiskonna eliidi seast minema kihutatud Antonil on saladus, aga vaataja ei saa teada, mis see täpselt on.      
Mats Õun

Kärbitud karateka

„Karateka ja salasamurai“ konflikt lahvatab kahe mehe, idealisti ja salamisi midagi ootava noore ning kibestunud ja mitte midagi enam lootva vana mehe kohtumisel.

Ääremaa – statistika või tunne?
Naisel (Marika Barabanštšikova) tekib sõprus haige Haigruga (Agur Seim), kellesse ta saab kanaliseerida kõik oma igatsused.     
 Rasmus Kull

Ääremaa – statistika või tunne?

Urmas Lennuki „Ääremaal“ on lavastusena segu olmerealismist, absurdidraamast ja sümbolistlikust teatrist.

Luhta minek 
Leo Luks

Luhta minek 

Inimeste rajatud eluruumid pole minus pea kunagi sügavat oma koha tunnet tekitanud, ehk juhtus see ühel korral lapsepõlves, kui kolisime 12 ruutmeetri suurusest ühiskorteri toast Lasnamäele kolmetoalisse ning avanes mu esimene päris oma tuba. Kuid lapsepõlvemälestused on tuhmunud, on elatud siin ja seal, igal pool varjutavad koha sära olmeaskeldused, hotellid…
Mitmetahuline mees ja tema vari
Cillian Murphy „Oppenheimeri“ nimirollis.      
 Kaader filmist

Mitmetahuline mees ja tema vari

„Oppenheimerit“ vaadates ei saa lahti tundest, et filmi peategelane näib olevat veidi ka Christopher Nolani enda idealiseeritud autoportree.

Too tants. Ootus

Tantsuetenduselt oodatakse rohkem kui ühte liikuvat keha. Ühega ei kipu tants kokku tulema. Üks ei ole kasulik koreograafiale, ei moodusta rida ega ringi. Kaks inimest on juba duett, siit saab minna, üks läheb ees ja teine tuleb järele, siis lähevad nad koos, täpselt ühepikkuste sammudega. Lõpuks ometi täitub vaataja esmane…

Viive Aamisepp 21. IV 1936 – 22. VII 2023

22. juulil lahkus kaduvikku Rakvere teatri pikaaegne näitleja Viive Aamisepp (aastast 1969 Viive Käro). Haapsalus sündinud Viive lõpetas 1956. aastal Tallinna 2. keskkooli ja õppis aastatel 1958–1961 Tartu ülikoolis inglise keelt. Õpingute ajal tegutses ta Tombi-nimelises rahvateatris, kust Heino Kulvere ta Rakvere teatrisse näitlejaks kutsus.
Rakvere teatris leidis sügava hääle ja…

In memoriam Aadu Must 25. III 1951 – 20. VII 2023

20. juulil suri paljude ajaloolaste õpetaja, arhiivinduse emeriitprofessor Aadu Must.
Aadu Must sündis 25. märtsil 1951 Toris kooliõpetajast ema ja agronoomist isa pojana. Kireva ajalooga kodukant ja suguvõsa juured tekitasid varakult ajaloohuvi, tema side Toriga ei katkenud kunagi. Sealsed kohaainelised jutud, mida Must lastele ühes tänapäevaste lisandustega jutustas, kogus Must 2005.…
Sirp