Valts Ernštreits: „Ei ole ainult liivlased ja Liivi rand, kus peame homme liivi püha, vaid liivi pärand puudutab paljusid inimesi nii Lätis kui ka osaliselt Eestis.“
Ebaseaduslikult erakondade liikmeks „sattunud“ puhastati registrist välja. Mis saab edasi?
Komi vabariik on kontrastide maa, kus hoitakse oma käes naftareostuse maailmarekordit, kuid esimesena Venemaa Föderatsioonis on saavutatud ka kohaliku looduspärandi tunnustamine UNESCO poolt.
Tõnu Seilenthal: „Soome-ugri keelte hääbumise tendents on selgelt näha, Moskval pole selleks vaja kuigi palju teha.“
Noppeid Nietzsche tõlkijate vestlusringist 6. mail Tallinna ülikoolis toimunud konverentsil „Dekadents eesti kultuuris: tõlge ja tõlgendus“.
Viimase paari aasta jooksul on hoogustunud ukraina kirjanduse tõlkimine, samuti on avaldatud hulk raamatuid Ukraina kohta. Kas seda on palju või vähe?
Igor Kotjuhi „Sireenid ja sähvatused“ ei jää teostuselt ega sügavuselt alla eesti kirjanduse tuntuimatele sõjavastastele luulekogudele.
Pärast kümmet päeva ühist rassimist, lõputuna näivat asjaajamist ning möödujate küsivaid pilke on käes kauaoodatud hetk: Emajõe äärde on kerkinud „Linnutee“.
2024. aasta Tallinna arhitektuuribiennaal kannab pealkirja „Ressursid tulevikuks“. Küsitakse, kuidas kättesaadavate vahenditega arhitektuurist mõelda, projekteerida ja ehitada.
Enn Lillemets ja Inga Heamägi on Tartu Linnamuuseumis pannud üles väga hea, aga ikka veel vähe tuntud eesti kunstniku Eduard Rüga liigutava ja tõhusa isikunäituse.
Kuraator Kerttu Männiste mitte ainult ei jätka head koostööd Soome muuseumidega, vaid on leidnud väljapanekule Eestit ja Soomet siduva lähtepunkti.
Juubelihõnguline festival möödus kaunis väärikalt, aga see ei tähenda, et taevas Viljandi pärimuspeo kohal on pilvitu.
XXX Haapsalu vanamuusikafestival pakkus kaheksa eriilmelist kontserti, säravaimateks esinejateks Jupiter koos kontratenor Iestyn Daviesega ja Graindelavoix.
Tantsu- ja uue muusika festival „Saund“ näitab elektroonilise avangardpopi hetkeseisu ning on seetõttu Eesti festivalimaastikul väga vajalik.
Sisuküpsus, mis lähendab täiskasvanulikku ja lapselikku, eristab Pixarit paljudest teistest filmitootjatest, kes lastele animafilme teevad.
„Karateka ja salasamurai“ konflikt lahvatab kahe mehe, idealisti ja salamisi midagi ootava noore ning kibestunud ja mitte midagi enam lootva vana mehe kohtumisel.
Urmas Lennuki „Ääremaal“ on lavastusena segu olmerealismist, absurdidraamast ja sümbolistlikust teatrist.
Artikkel sarjast „Millest mõtled?“
„Oppenheimerit“ vaadates ei saa lahti tundest, et filmi peategelane näib olevat veidi ka Christopher Nolani enda idealiseeritud autoportree.
Igor Kotjuhi „Sireenid ja sähvatused“
XXX Viljandi pärimusmuusika festival
XXX Haapsalu vanamuusikafestival
festival „Saund“ Hiiumaal Suuresadamas
Eduard Rüga näitus „Rõõm ja mure kaksikvennad. Eduard Rüga paguluses“
näitus „Värvide tants. Soome modernistlik kunst“
R.A.A.A.Mi „Karateka ja salasamurai“
Esiküljel Valts Ernštreits. Foto Agnese Zeltiņa