Enn Lillemets ja Inga Heamägi on Tartu Linnamuuseumis pannud üles väga hea, aga ikka veel vähe tuntud eesti kunstniku Eduard Rüga liigutava ja tõhusa isikunäituse.
Ideaalne raamatuturg on see, kus soovitud teos on alati saada. Teadmine, et raamat on enamasti vaid paari päevateekonna kaugusel ootamas, annab ostmisele hoogu.
Igasuguste tulevikuvisioonide eelduseks on mingid poliitilised otsused. Teisisõnu, teoreeme saab sõnastada ja tõestama hakata alles siis, kui aksioomide ehk aluslausete valik – ehk põhjapanevad poliitilised otsused – on juba tehtud. Aksioomide eripära seisnebki selles, et need tuleb valida, neid ei tõestata. Tegu on kellegi jaoks nii-öelda iseenesestmõistetavate seikadega, see tähendab, niivõrd suure omaväärtusega asjadega, mida saab mõista ainult nende eneste kaudu, mitte tuletistena millestki muust. Mõnele on aksioom jumala olemasolu,…
Andes oma selleaastase eelistuse Enn Nõu kroonikalaadsele proosamassiivile „Vabariigi pojad ja tütred” (mis ilmus kolmes köites aastail 2010–2012), väljendab Jaan Krossi kirjandusauhinna žürii ühtlasi oma usku eesti inimese lugemisoskuse säilimisse. Enn Nõu peateos on nõudlik lugemine, fundamentaalse tähtsusega tekst Eesti lähiajaloo, eriti just XX sajandi esimeste kolmandike mõistmisel –selles sihis ilmselt üks kaalukamaid üldse, mis meil olemas või kunagi tulemas. Nõudlike tekstide lugemine on kultuurilise mälu valda ulatuv probleem, sestap…
Suure O sünni- ja surmapäevaks
Kui XIX sajandi lõpu ja XX sajandi alguse eesti literaatidest tegid vaid paosklejad Lääne-Euroopas pikema peatuse (Andres Dido, Ado Grenzstein, Eduard Vilde, Friedebert Tuglas), siis eesti kunstnike seas oli teekond Õhtumaale algusest peale elulaadi oluline osa. See on ka mõistetav, sest kõrgemat kunstiharidust ei olnud võimalik kodumail saada ning trükikunsti tase lubas kuulsatest eeskujudest vahendada vaid varjupilte. Taheti suurt kunsti nii ise õppida kui ka seda…
Jüri Dubov
talle Jaan Krossi kirjandusauhinna omistamise puhul*
Jaan Krossi kirjandusauhind, mida kirjaniku nimeline sihtasutus annab välja 2010. aastast, on eriline selle poolest, et võimaldab esile tõsta põhimõtteliselt igaüht, kes eesti või maailmakultuuri hüvanguks kirjapulka liigutab. Mitte ainult poeete, prosaiste ja dramaturge, vaid ka esseiste ja följetoniste, tõlkijad ja teadlased iseenesestki mõista kaasa arvatud. Jaan Krossi kirjandusauhinna omistamisel – nagu ütleb tema statuut – ei ole otsustav isegi mitte keel ega teose…
Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus tõi esile elu lavastamise printsiibid aastal 2011.
Olen istunud mitmes žüriis, aga ikka on siis vaja olnud hinnata juba kultuurikurnast läbi käinud töid, kunsti- või teadustekste, mis on varem avaldatud ja kellegi teise poolt juba ette kultuurikõlblikuks tunnistatud. Vist tõesti esmakordselt kutsuti mind vaagima nii-öelda puhast mateeriat, eesti näitekunsti kasvavate generatsioonide kontrollimata toodangut. Kogemus oli rikastav eeskätt sotsioloogilises, ent ka esteetilises mõttes.
Antoine Chalvin. Johannes Aavik et la rénovation de la langue estonienne. (Bibliothèque finno-ougrienne, 19). L’Harmattan – ADÉFO, Pariis 2010. 334 lk.
Soomeugri uuringute liit Prantsusmaal (ADÉFO) annab välja „Soomeugri raamatukogu”-nimelist sarja, kus on siiani ilmunud peamiselt ungari ja soome kultuuri käsitlevaid uurimusi, kuid ka mõned Eesti-alased raamatud, nagu Fanny de Siversi „Rootsi laenud eesti kirjakeeles” (1974) ja Jean-Pierre Minaudier’ „Eesti maa ja rahva ajalugu” (2007).
Sarja viimase köitena ilmus hiljuti Antoine…
Sissejuhatuseks 19. – 21. septembrini Tartus toimuvale viiendale rahvusvahelisele baltisaksa kirjakultuuri sümpoosionile
Sakslased ei vallutanud Liivimaad mitte üksnes mõõgaga. Sulge tarvitati vähemasti sama ohtliku relvana kohalike rahvaste vastu …
Hermann Samson von Himmelstiern (1878)
Kirjakultuur tänase Eesti ja Läti alal sai alguse enam-vähem sõjaseisukorras ning kandis algusest peale ideoloogilise võitluse märke. Siinne esimene kirjanduslik mälestis, Henriku Liivimaa kroonika, ei ole mitte ainult sündinud asjade kirjapanek, vaid ka poliitiline dokument, mille siht on õigustada…
Sissejuhatuseks 27.–29. septembrini Tartus toimuvale neljandale rahvusvahelisele baltisaksa kirjakultuuri sümpoosionile.
J. G. Granö fotod Kesk-Aasiast aastatest 1902–1916, näitus Eesti Rahva Muuseumis, 2007.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Ungari „Vabadus”. 1955/1956, värviline linoollõige, guašš. Eesti KunstimuuseumPressipilt
Jaan Kross 1938. aastalPerekonna arhiiv
Raili Kilpi, Ellen Niit, Jaan Kross ja Juhan Smuul ühel 1962. aasta suveõhtul Gustav Ernesaksa kodus Kadriorus (Oru tänav 10).Erakogu
Prantsuse argimütoloogia kuulsamaid kurikaelu on pärit Saaremaalt.
Õudukatemeistri Stephen Kingi romaanis „See“ võtab rühm lapsi nõuks võidelda Selle ehk linna kloaagis pesitseva kurja alge vastu; See ilmub laste ette klouni rõivais ja peibutab neid õhupallidega, et nad hiljem tappa.Kaader Tommy Lee Wallace 1990. aasta samanimelisest filmist.
