2022-02 (3874)
Kunstivaldkonna tasumäärad õiglasemaks!
Õiglaste tasumäärade kujundamisel tuleb arvestada töömahuga. Kõige täpsema tulemuse saab, kui projektiga seotud arutavad üksikasjalikult läbi töö teostamiseks vajaliku tegevusmahu ja ajakulu.
Kuu lõpuks on kõik surnud
Riigi ega majanduse juhtimine ei ole parteiliste kingituste võistlus.
Lõpuks saan mängida vaid iseennast
Ulfsak tõi näitena Eddie Redmayne’i vabanduse Sunday Timesile antud intervjuus,1 kus kahetses, et oli nõustunud filmis „Taani tüdruk“2 mängima transsoolise Lili Elbe osa. Filmile järgnenud vähemusgruppide vihase tagasiside põhjal…
Hoidke kinni!
Sotside imagoloogiline lõks II. Mõtestamata revolutsioon
Eesti sotsid peavad õppima Portugali parempoolsete kogemusest, kohanema ning esitama oma sisu vastuvõetavamate siltide alt.
Ääremärkusi teaduse vahelt. Head, halvad ja inetud taskukesed
Millistest teostest on teadlased ammutanud inspiratsiooni teadusartiklite pealkirjastamisel?
Park pealinna paepealsel
Eva-Maria Aitsam: „Pargi rajamine pole kindlasti sekkumine klindi looduskeskkonda, vaid praeguste varjatud, peidus väärtuste väljatoomine ja rõhutamine.“
ERR läks valeinfo liimile
Tavapärane valeuudise legitimeerimise juhtum – professionaalne ajakirjandus korjab marginaalsest kanalist vale üles ja vajutab sellele infot kontrollimata tõepärase uudise pitseri.
Argidialektika III. Mina ja sina
Kui ma olen teatud soost või ühiskonnagrupist, määravad…
Kunstiauhindade sadu
Kunstiauhindu küll jagub, kuid nende rahaga kaetus ei ole tagatud. Väljapääs võiks olla erakapitalil põhinev ühisfond.
Maestra Ester Mägi 100
Hämmastav on see, kui palju suutis Ester Mägi oma loometeel areneda, muutuda, olla mõjutatud uutest suundadest ja jääda ühtlasi äratuntavalt iseendaks.
Ellips ja surm
Ivan Võrõpajevi näidendi ilu seisneb selles, et etüüdides tekst suurt ei muutu: laused on sageli sõna-sõnalt samad, muutub kontekst, kuhu laused langevad.
Olulised asjad. Lavastatud asjad
Salme Niilendi romaan
Loone Ots kirjutab romaanis „Armastus“ naisajalugu, toob nähtavale ühe unustatud naise. Seevastu eestlaste haamri ja alasi vahele jäämise motiivile ta variatsioone ei lisa.
Peenetundelised ruumiloojad
Karisma arhitektid on viimase kümnendi jooksul kavandanud elumaju ja büroosid, samuti mitmeid riikliku tähtsusega avalikke hooneid.
Kriminaalselt omapärane ulme
„Hukkunud Alpinisti hotelli“ Bluray-väljaanne tekitab kiusatuse vaadata, kas Grigori Kromanovi film on ajale vastu pidanud.
Rahvaste saatusest
Paradoksaalne on see, et samamoodi nagu Venemaa elimineerib võrrandist Euroopa riigid, teevad sama Ida-Euroopa pistrikud.
Muusika Nõukogude poliitikas ja majanduses
Nõukogude-aegne aktiivne kunstielu pidi tõestama, et sotsialistlikus ühiskonnas hoolitsetakse kultuuri eest.
Miks Mona Lisa naeratab?
On tänuväärne, et meie hulgas leidub entusiastlikke ja kompetentseid muusikuid, kes võtavad vaevaks ning süüvivad muusikasse niivõrd põhjalikult.
Erootiline maailmalõpp teadvuse kaevupõhjas
Transgressiivne „Kaev“ vajutab korraga nii erootika, tabude paljastamise kui ka agressiivse šokiteraapia nupule, kaugemale ulatuv eesmärk võib aga jääda ähmaseks.
Kas vale saal, vale etendus?
Ingomar Vihmari „Kolm õde“: ühelt poolt mängukergus, improvisatsioonitunnetus, näitlejate ülim loomulikkus, teiselt poolt detailitäpsus, ranged raamid.
Aja essents
Juta Kivimäe kannab romaanis „Suur tuba“ koos värvikate tegelaste ja nende asjade kirjeldustega lugejani tükikese elavat aega. Kas kirjandus ei ole mitte tõeline ajamasin?
Lonkiv silm ja maastik betoonist botastega
Viktor Gurov laiendas oma „Kunstnikud kogudes“ projektiga rahvusraamatukogu intellektuaalset ruumi ja kutsus osalisi mõtlema kõndimise tähenduse peale.
Kuidas kirjutada populaarne ajalooraamat?
On raske hinnata, miks üks raamat on müügiedukam kui teine. Kas asi on teemas, autoris, sisu tuumakuses või hoopis loetavuses? Või siis reklaamis? Või kõiges kokku?
Kutse kunsti köögipoolele
„Eesti lugude“ sarjast linastunud portreefilm kunstnik Edith Karlsonist vaigistab parimas loomevungis keskmise põlvkonna kunstnike tegemiste jäädvustamise defitsiiti.
Tunnen puudust millestki, mis jäi maha. 1791 sõna Wes Andersonist
„Prantsuse lähetusega“ on Wes Anderson realiseerinud korraga kolm kauast kinnisideed: teha prantsuse film, teha antoloogiafilm ja teha ajakirjandusfilm.
Elav ajalugu. Kiidulaul ühele ajalooromaanile
Kristina Sabaliauskaitė on saavutanud „Peetri keisrinnas“ ajaloolise täpsuse, peategelase psühholoogilise veenvuse, kujutatava aistitavuse ja loo haaravuse haruldase sümbioosi.
Rõõm lugeda leedu romaane
Leedu kirjandusse tuli kunstiajaloolase haridusega ja ajakirjaniku ametit pidanud autor ajaloolise tetraloogia „Silva rerum“ I osaga 2008. aastal. Teosest sai kohe bestseller ning…
Valeria-Salme Villandi 27. VIII 1924 – 31. XII 2021
kõik käib maailmas ringi,
kõik on kusagil tallel,
murrab ja muudab hingi.
Valeeria Villandi
„Hingelt ma olen kõigepealt luuletaja olnud. Kirjanduskriitikat olen ma sellepärast kirjutanud, et olen tahtnud sõna sekka öelda. Ja toimetamise tööd olen ma elus kõige rohkem teinud. Seda multikate-asja, mille kaudu mu nime kõige rohkem tuntakse, olen ma…
Tarmo Vahteri „Võitlus tuleviku pärast. 1933–1936: Pätsi aja rääkimata lood“
Tim Marshalli „Geograafia vangid“
Kristina Sabaliauskaitė „Peetri keisrinna“
kontsert „Maestra Ester Mägi 100“
Viktor Gurovi näitus „Aeglased sammud – kõndija maastikus“
lühidokumentaalfilm „Eesti lood. Uue aja kunstnik“
