2022-02 (3874)

Kunstivaldkonna tasumäärad õiglasemaks!

Kunstivaldkonna tasumäärad õiglasemaks!

Õiglaste tasumäärade kujundamisel tuleb arvestada töömahuga. Kõige täpsema tulemuse saab, kui projektiga seotud arutavad üksikasjalikult läbi töö teostamiseks vajaliku tegevusmahu ja ajakulu.

Kuu lõpuks on kõik surnud

Kuu lõpuks on kõik surnud

Riigi ega majanduse juhtimine ei ole parteiliste kingituste võistlus.

Lõpuks saan mängida vaid iseennast

EFÜ aasta filmiajakirjaniku Maria Ulfsaki Sirbi intervjuus väljendatud skepsis tühistamiskultuuri suhtes viis üldse mõtted sellele, missugune näitleja tohib mis rolli vastu võtta.
Ulfsak tõi näitena Eddie Redmayne’i vabanduse Sunday Timesile antud intervjuus,1 kus kahetses, et oli nõustunud filmis „Taani tüdruk“2 mängima transsoolise Lili Elbe osa. Filmile järgnenud vähemusgruppide vihase tagasi­side põhjal oleks roll pidanud…

Hoidke kinni!

Uue kalendriaasta algus võib olla emotsionaalselt keeruline, sest peale uusaastalubaduste täitmise eeldatakse eneselt järgmisel kaheteistkümnel kuul ka moraalset käitumist: ole normaalne ja empaatiline, ära ole tropp, kuula rohkem teisi, ära muretse liigselt . . . . Raske on mitte muretseda, eriti siis, kui isiklike unistuste täitumata jäämine näib iga aastaga üha paratamatuma väljavaatena; eriti siis, kui psühholoogiline ülesehitus ei ole just kõige…
Sotside imagoloogiline lõks II. Mõtestamata revolutsioon
Rahvuslikud sümbolid tuleb tagasi võita ning laiendada nende tähendusväli kaugemale kitsastest raamidest, neile tuleb anda sotsiaaldemokraatlik sisu. Pildil Tallinna sotsiaaldemokraatide meeleavaldus Isamaa kontori ees.
Tairo Lutter/Postimees/Scanpix

Sotside imagoloogiline lõks II. Mõtestamata revolutsioon

Eesti sotsid peavad õppima Portugali parempoolsete kogemusest, kohanema ning esitama oma sisu vastuvõetavamate siltide alt.

Ääremärkusi teaduse vahelt. Head, halvad ja inetud taskukesed
Filmidest on kõige populaarsemaks pealkirjainspiratsiooniks Sergio Leone 1968. aasta makaronivestern „Hea, paha ja inetu“. Teisel kohal on Steven Soderberghi 1989. aasta draama „Seks, valed ja videolint“.

Ääremärkusi teaduse vahelt. Head, halvad ja inetud taskukesed

Millistest teostest on teadlased ammutanud inspiratsiooni teadusartiklite pealkirjastamisel?

In memoriam Maria Klenskaja
Erakogu

In memoriam Maria Klenskaja

29. I 1951 – 6. I 2022

Park pealinna paepealsel
Kavandatav klindipark kulgeb üheksakilomeetrisel paekivipaljandil Lasnamäe, kesklinna ja Pirita serval. Park kulgeb Tartu maanteest Pallasti sillani mööda Lasnamäe tänavat, mööda Valge tänava serva kuni Narva maanteeni.
2 × Tallinna ruumiloome kompetentsikeskus

Park pealinna paepealsel

Eva-Maria Aitsam: „Pargi rajamine pole kindlasti sekkumine klindi looduskeskkonda, vaid praeguste varjatud, peidus väärtuste väljatoomine ja rõhutamine.“

ERR läks valeinfo liimile
Ekraanikuva

ERR läks valeinfo liimile

Tavapärane valeuudise legitimeerimise juhtum – professionaalne ajakirjandus korjab marginaalsest kanalist vale üles ja vajutab sellele infot kontrollimata tõepärase uudise pitseri.

Argidialektika III. Mina ja sina

Mina olen mina. Selge see. Mul on need-ja-need omadused, tunnused, iseloom, keha. Ma olen sellest-ja-sellest rahvusest, soost, eagrupist, ajastust, ühiskonnagrupist. Mul on need-ja-need vanemad. Mul on need-ja-need mälestused, unistused, tajud, mõtted. Ma olen paigas. Mul on see kõik – teisisõnu, ma oman end.
Kui ma olen teatud soost või ühiskonnagrupist, määravad mu need teised inimesed…

Kunstiauhindade sadu

Kunstiauhindu küll jagub, kuid nende rahaga kaetus ei ole tagatud. Väljapääs võiks olla erakapitalil põhinev ühisfond.

Nagu see ikka on olnud, said ka möödunud aasta lõpul mitmed kunstnikud kolleegide tunnustuse osaliseks. Mõni neist tunnustusest, näiteks vabagraafikute ühenduse auhinnad – Kadri Toomi nimetamine aasta graafikuks ja Anna Mari Liivranna aasta uueks tulijaks…

Maestra Ester Mägi 100

Hämmastav on see, kui palju suutis Ester Mägi oma loometeel areneda, muutuda, olla mõjutatud uutest suundadest ja jääda ühtlasi äratuntavalt iseendaks.

Kontsert „Maestra Ester Mägi 100“ 10. I Estonia kontserdisaalis. Tuuri Dede (metsosopran), Mirjam Avango (klarnet), Hans Christian Aavik (viiul), Arvo Leibur (viiul), Terje Terasmaa (vibrafon), Heiki Mätlik (kitarr), Tähe-Lee Liiv (klaver),…
Ellips ja surm
„Delhi tantsu“ tekst on totaalne selles tähenduses, et see juhib näitlejaid (fotol esiplaanil Aleksandr Žilenko), nende rolle piirini, kuni tundub, et näitlejad ei mängi.
Vene teater

Ellips ja surm

Ivan Võrõpajevi näidendi ilu seisneb selles, et etüüdides tekst suurt ei muutu: laused on sageli sõna-sõnalt samad, muutub kontekst, kuhu laused langevad.

Olulised asjad. Lavastatud asjad
Presidendi ametifotol on igal butafoorsel detailil sümbolistlik sõnum. Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni salapärasest naeratusest ja nõtkest nõjatumisest õhkub, et tegemist on moodsa ja easy-going-juhiga, mitte toolil lösutava hallis pintsakus vana morni peeruga.
www.elysee.fr/en/emmanuel-macron

Olulised asjad. Lavastatud asjad

Läksin kord Peeter Lauritsale külla, et ühe artikli tarbeks juttu puhuda. Tema kodu sarnanes jaapani aiaga: kõik oli küll loomulik, kuid vääramatult oma kohale määratud. Põlvekõrguselt seina kruvitud sahtlid…
Salme Niilendi romaan

Salme Niilendi romaan

Loone Ots kirjutab romaanis „Armastus“ naisajalugu, toob nähtavale ühe unustatud naise. Seevastu eestlaste haamri ja alasi vahele jäämise motiivile ta variatsioone ei lisa.

Peenetundelised ruumiloojad
Mustamäe Maarja Magdaleena kiriku lahendus on rahulik, tagasihoidlik: loodud on illusioon, et majal on torn, kuigi tegelikult seda ei ole.
Ehitus5ECO

Peenetundelised ruumiloojad

Karisma arhitektid on viimase kümnendi jooksul kavandanud elumaju ja büroosid, samuti mitmeid riikliku tähtsusega avalikke hooneid.

Kriminaalselt omapärane ulme
Dublaaž võib tihti mõjuda häirivalt võltsina, kuid siin tekitab heliriba teatud kummalisus veel ühe kunstlikkuse kihi. Pildil leedu päritolu proua Moses (Irena Kriauzaitė).
Kaader filmist

Kriminaalselt omapärane ulme

„Hukkunud Alpinisti hotelli“ Bluray-väljaanne tekitab kiusatuse vaadata, kas Grigori Kromanovi film on ajale vastu pidanud.

Rahvaste saatusest
Eesti välispoliitika on autofiktsiooni poliitika, mida iseloomustab absoluutne idasuunaline kurtus. Ühe käega püütakse ajada kärbseid pähe läänele ja teisega vabastada fiktsiooni spinnijad ise igasugusest vastutusest rahva ja ajaloo ees.
Tiina Kõrtsini/Õhtuleht/Scanpix

Rahvaste saatusest

Paradoksaalne on see, et samamoodi nagu Venemaa elimineerib võrrandist Euroopa riigid, teevad sama Ida-Euroopa pistrikud.

Muusika Nõukogude poliitikas ja majanduses
Lääne muusikat nõukogude ajal küll ei aktsepteeritud, aga ajalugu näitab, et siia olid oodatud mitmed välismaa artistid. Kõikjal Nõukogude Liidus olid aga tuntud Eesti artistid, teiste hulgas pianist Kalle Randalu.
Eesti Ajaloomuuseum

Muusika Nõukogude poliitikas ja majanduses

Nõukogude-aegne aktiivne kunstielu pidi tõestama, et sotsialistlikus ühiskonnas hoolitsetakse kultuuri eest.

Miks Mona Lisa naeratab?
Kui polüfooniakunsti põhiprintsiibist tulenevalt on kõik hääled võrdselt olulised, siis kehtib see ka ansambli Floridante Consort sünergilise esituse kohta, kus võrdse tähelepanu all olid kõik liikmed – vahest välja arvata tõesti Maria Valdmaa kirglikud ja joviaalsed sopranisoolod.
Kris Moor

Miks Mona Lisa naeratab?

On tänuväärne, et meie hulgas leidub entusiastlikke ja kompetentseid muusikuid, kes võtavad vaevaks ning süüvivad muusikasse niivõrd põhjalikult.

Erootiline maailmalõpp teadvuse kaevupõhjas
Maria Metsalu (fotol koos Bosa Minaga) küll varjamatult objektistab ja sümboolselt ohvristab laval naisekeha, aga vaataja agentsusele eriti ruumi ei jäeta.
Alan Proosa

Erootiline maailmalõpp teadvuse kaevupõhjas

Transgressiivne „Kaev“ vajutab korraga nii erootika, tabude paljastamise kui ka agressiivse šokiteraapia nupule, kaugemale ulatuv eesmärk võib aga jääda ähmaseks.

Kas vale saal, vale etendus?
Nullstiili taotlemist ansamblimängus, aga ka sellest hälbimise momente, on tohutult huvitav jälgida. „Kolm õde“: Olga – Carmen Mikiver, Maša – Kleer Maibaum, Irina – Kadri Rämmeld.
Gabriela Urm

Kas vale saal, vale etendus?

Ingomar Vihmari „Kolm õde“: ühelt poolt mängukergus, improvisatsiooni­tunnetus, näitlejate ülim loomulikkus, teiselt poolt detailitäpsus, ranged raamid.

Aja essents

Aja essents

Juta Kivimäe kannab romaanis „Suur tuba“ koos värvikate tegelaste ja nende asjade kirjeldustega lugejani tükikese elavat aega. Kas kirjandus ei ole mitte tõeline ajamasin?

Lonkiv silm ja maastik betoonist botastega
Viktor Gurovi jalutuskäik-näituse teekond kulges rahvusraamatukogu ümbruses. Arhitektuursed elemendid ja tasandid toimisid kaasa, sulandusid taiestega, mis ilmusid rajal nagu maastikuvaated.
Roman Sten Tõnissoo

Lonkiv silm ja maastik betoonist botastega

Viktor Gurov laiendas oma „Kunstnikud kogudes“ projektiga rahvusraamatukogu intellektuaalset ruumi ja kutsus osalisi mõtlema kõndimise tähenduse peale.

Kuidas kirjutada populaarne ajalooraamat?
„„Kohvikukultuur, mida meil mõnel pool aetakse, ja need naised, kes kohvikus käivad poliitikat tegemas, on halvaks eeskujuks meie rahvale,“ hurjutas Konstantin Päts uusaastakõnes 1935. Riigivanemat häirivad harjumused imbusid eestlastesse paljuski välismaise filmikunsti mõjul“. Pildil Kultase kohvik 1937. aastal. Kohviku omanik Nikolai Kultas oli ka kinokultuuri arendaja.
Toomas Huik / Postimees / Scanpix

Kuidas kirjutada populaarne ajalooraamat?

On raske hinnata, miks üks raamat on müügiedukam kui teine. Kas asi on teemas, autoris, sisu tuumakuses või hoopis loetavuses? Või siis reklaamis? Või kõiges kokku?

Kutse kunsti köögipoolele
Filmi peategelane Edith Karlson näis peaaegu aasta kestnud võtteperioodi jooksul kaamera kohaloluga lõplikult kohanevat ja tema pidevat töist askeldamist saatvad monoloogid ei mõjunud seetõttu kistult ega lavastuslikult.
Kaader filmist

Kutse kunsti köögipoolele

„Eesti lugude“ sarjast linastunud portreefilm kunstnik Edith Karlsonist vaigistab parimas loomevungis keskmise põlvkonna kunstnike tegemiste jäädvustamise defitsiiti.

Tunnen puudust millestki, mis jäi maha. 1791 sõna Wes Andersonist
Ennui-sur-Blasés on end sisse seadnud samuti väljamõeldud Ameerika väljaande „Liberty, Kansas Evening Sun“ välistoimetus. „Prantsuse lähetus“ on üles ehitatud ajakirja viimase numbri filmina kujutamisele. Esiplaanil kelner (Pablo Pauly) ja Arthur Howitzer, Jr. (Bill Murray).
Kaader filmist

Tunnen puudust millestki, mis jäi maha. 1791 sõna Wes Andersonist

„Prantsuse lähetusega“ on Wes Anderson realiseerinud korraga kolm kauast kinnisideed: teha prantsuse film, teha antoloogiafilm ja teha ajakirjandusfilm.

Elav ajalugu. Kiidulaul ühele ajalooromaanile

Elav ajalugu. Kiidulaul ühele ajalooromaanile

Kristina Sabaliauskaitė on saavutanud „Peetri keisrinnas“ ajaloolise täpsuse, peategelase psühholoogilise veenvuse, kujutatava aistitavuse ja loo haaravuse haruldase sümbioosi.

Rõõm lugeda leedu romaane

Kristina Sabaliauskaitė teoste jõudmist eesti keelde ootasin juba ammu. Huvi Sabaliauskaitė loomingu vastu tärkas tänu ta paeluvale esinemisele ja inglise keelde tõlgitud romaanikatkendile 2018. aasta Londoni raamatumessil, kus Eesti-Läti-Leedu olid peakülalised.
Leedu kirjandusse tuli kunstiajaloolase haridusega ja ajakirjaniku ametit pidanud autor ajaloolise tetraloogia „Silva rerum“ I osaga 2008. aastal. Teosest sai kohe bestseller ning see on toonud autorile tunnustuse…

Valeria-Salme Villandi 27. VIII 1924 – 31. XII 2021

Kõik jääb kuhugi alles,
kõik käib maailmas ringi,
kõik on kusagil tallel,
murrab ja muudab hingi.
Valeeria Villandi
„Hingelt ma olen kõigepealt luuletaja olnud. Kirjanduskriitikat olen ma sellepärast kirjutanud, et olen tahtnud sõna sekka öelda. Ja toimetamise tööd olen ma elus kõige rohkem teinud. Seda multikate-asja, mille kaudu mu nime kõige rohkem tuntakse, olen ma…
Sirp