2020-21 (3793)

Omakasu hukutab alati
Maskid rahvale, privileegid juhtidele.
Tairo Lutter /Postimees / Scanpix

Omakasu hukutab alati

Halba õigusloomet salliv võim kaevab alati iseendale auku.

Nõnda arvas Käbin …
Johannes Käbin (tammele lähim) koos seltsimeestega Vana-Antsla pargis 1978. aastal.
Aleksander Kaasik / Wikimedia Commons

Nõnda arvas Käbin …

„Mida Käbin arvab?“, „ma kaeban Käbinile“, „kas te Käbiniga olete rääkinud?“ – need olid Eesti NSV poliitleksika igapäevased fraasid rohkem kui veerandsajandi jooksul.

Kas surra või armastada?!

Meil on hirmsasti vaja olla teistega koos ning meile oluliste inimeste puhul lähemal kui meeter. See on sama eluline vajadus kui hingamine.

Paolo Giordano, Nakkuse kütkes. Elu taudi ajal. Itaalia keelest tõlkinud Kaidi Saavan, toimetanud Teele Saul, kujundanud Villu Koskaru. Tänapäev, 2020. 64 lk.
Elo Selirand, Koroonalahing Kuressaare haiglas. Toimetanud Mari…
Normaalne kontserdielu ei hüüa tulles
Etendustegevust Ugala teatris või kontserte Viljandi pärimusmuusika festivalil tuleks käsitleda erinevalt, sest viiruse edasikandumise risk erineb suuresti, ütleb Marko Lõhmus. Fotol Cätlin Mägi.
Ako Lehemets

Normaalne kontserdielu ei hüüa tulles

Marko Lõhmus: „Eriolukorra kehtestumisel hoidis kultuuriministeerium initsiatiivi ja reageeris kiirelt. Eriolukorra lõppemisega seoses on aga rohkem muutujaid ja osalisi.“

Tasuta grüünet

Tallinnas on neid kohti, kus priilt ringi trallitada ja aega veeta, aina vähem ja vähem. Pole siis ime, et eriolukorra tipus sai vaadata Noblessneris tõuksidega trikitavaid kraadesid, kellest mõni nagu härra Nilsson laternaposti otsa ronis. Pärast äsjast sooja nädalavahetust oli Stroomi metsas kõikjal näha lõkkeasemeid – võsa vahele politsei­auto patrullima…

Nii et soola­puhumisega keskkonda planeerima?

Kas suurte objektide planeerimise ja lennukate visioonide aeg on möödas? Kas peaks ehitatud keskkonda pelgalt peenhäälestama ja suures plaanis kulgeb asi iseorganiseeruvalt? Või on põhjust rõõmustada, et mure Eesti looduskeskkonna pärast on lõpuks jõudnud kõrgemale tasandile ning see ongi viimane õlekõrs, mis meid välja aitab, priiskavast ja ainult kasvule orienteeritud…
Peatatud maailm Vanemuise draamatrupi näitel
„Pangaröövi“ proovis tehtud fotole on püütud näitlejad Merle Jääger, Jürgen Gansen ja Aivar Tommingas ning lavastaja Ain Mäeots.
Maris Savik

Peatatud maailm Vanemuise draamatrupi näitel

Fotoraamatus „dRAAMAT“ näeb teatri loomingulisi töötajaid proovides, lavale minekut ootamas, poseerimas mitmesugustes teatri ruumides, laval rollis, grimmitoas, suitsetamas, kolleegidega vestlemas.

Joel Sang, toimetaja

Ma ei tea, millest te mõtlete, kuid see raamat tuleb ära osta, läbi lugeda ja meelde jätta. Saab haritumaks.

Ta on mu sõber, ma ei saa temast halba urgitseda. Tal õieti polegi, mida urgitseda, Joel ei pilla niisama sõnu, ta vaagis välja kümne aasta kirjutised, mida nüüd –…
Igapäevane leib maapealselt vaatekohalt
Miks ei võiks turule tuua sertifitseeritud kohalikku hanerasva, selmet kookospähkliõli importida?
Ekraanitõmmis

Igapäevane leib maapealselt vaatekohalt

Toidujulgeolek ei ole kaup nagu saastekvoot. Ta on rahvusliku iseolemise ja oodatud külaliste võõrustamise üks kõige kindlamaid tagatisi.

Kohtumine tundmatuga

Kohtumine tundmatuga

Alberto Mussa romaan osutab jonnakalt filoloogia terviklikkuse säilimisele ja inimest lunastavale võimalusele.

Mälupiltidest elufilosoofia
Margus Mikomägi valutab südant maailma pärast, kus valitseb pealiskaudsus, kõike ühetaoliseks muutva kapitalismi võim, tarbimishullus ja ükskõiksus mineviku suhtes.
Eero Vabamägi/Postimees/Scanpix

Mälupiltidest elufilosoofia

Mingi hinna eest ei tohi taganeda oma ideaalidest. Nagu on sõnastanud Artur Alliksaar: „sa katsumuste koledusi talud / niikaua, kui sus virgub unelmaid“.

Virtuaalne „Theatertreffen“

Saksakeelse kultuuriruumi tähtsaimal teatrifestivalil näidatud kuuest lavastusest jõudsid üle rambi ehk ekraani kaks, mööndustega kolm lavastust. Vaid üks pakkus tõelise elamuse.

Festival „Theatertreffen“ 1. – 9. V veebis.
Eriline aeg vajab erilisi lahendusi. Esimest korda 57aastases ajaloos korraldati saksakeelse kultuuriruumi tähtsaim teatrifestival „Theatertreffen“ otsast lõpuni virtuaalselt.…

Elu kunstis

Mart Lepp on missiooniga koguja: ta on lahkesti laenanud töid näitustele, koostanud kümneid väljapanekuid ja lasknud trükkida rohkete reprode ja asjaliku infoga väljaandeid.

Näitus „Isiklik sajand. Mart Lepa kunstikogu“ Mikkeli muuseumis kuni 27. IX, kuraator Eda Tuulberg, kujundaja Peeter Laurits.
Mart Lepp alustas kunstikogumist 13aastasena 1960ndate…

Kommentaar – Tehnika ja kunsti sünergia võimalused

Tehnika areng on ühtpidi pidev, teisalt tuleb ette hüppeliselt edasiviivaid leiutisi. Kunsti muutumine (mitte tingimata areng) on pidev, aga tuleb ette murranguid, mis jäävad tähenduslikuks ja pärast pole olukord endine. Tehnika ja kunst ei arene ega muutu sünkroonselt, aga aeg-ajalt sekkub tehnika areng kunsti (ma ei tea, kas ka vastupidi,…
Kaanetekst

Kaanetekst

Margus Mikomägi, Surnute raamat. Elu kiituseks. Toimetanud Siiri Ombler, järelsõna kirjutanud Priit Põldma. Kujundanud Mari Ainso. Kaarnakivi Selts, 2020. 206 lk.
Raamatusse on koondatud autori aastate jooksul ajakirjanduses ilmunud järelehüüded lahkunutele. Leinamotiivi intensiivsus erineb tekstiti: mõned on kirjutatud kohe pärast inimese surma, mõne kirjutise puhul on leinast saanud juba neutraalsem mälestus.…
Ei ühtegi „kollast“ teost
Aleksander Vardi maal „Clichy bulvari vaade“ on artikli autori arvates eesti kunsti üks parimaid Pariisi vaateid.
Berta Jänes

Ei ühtegi „kollast“ teost

Jaan Manitskil on kunstialaseid teadmisi ja sünnipärast annet, ta on osanud oma raha paigutada väga kasulikul ja valgustuslikul viisil.

Joonas Vatter, Tartu Üliõpilasteatri näitleja ja kirjandushuviline

Joonas Vatter, Tartu Üliõpilasteatri näitleja ja kirjandushuviline

Üks XIX sajandi suur ime oli fotograafia sünd. Esimest korda suutis inimene aja peatada, jäädvustada ühe hetke. Esimeste fotode tegemine võttis 1820. aastatel aega üle kaheksa tunni.
Nüüd, paarsada aastat hiljem, on imest saanud argipäev. Elame pildikülluses. Portaali InfoTrends andmetel tehti 2017. aastal 1,2 triljonit digi­fotot. Pole midagi hõlpsamat kui võtta…
Püsi kodus, karu tuleb! ehk Millest jutustab  Haabersti karujahiga seotud glokaalne folkloorilainetus?
Naljaportaalis lugejakiri.ee ilmus uudis „Tallinnas Haaberstis hulkunud karuperele tehti ettekirjutus 2 + 2 reeglite rikkumise eest“.
lugejakiri.ee

Püsi kodus, karu tuleb! ehk Millest jutustab Haabersti karujahiga seotud glokaalne folkloorilainetus?

Tänapäeva folkloori omadusena rõhutatakse ikka ja jälle võimet tundlikult reageerida ühiskonnas toimuvatele sündmustele ja peegeldada neid omal moel. Tohututes kogustes oleme folkloori näinud ka märtsis Maailma Terviseorganisatsiooni välja kuulutatud koroonapandeemia aegses suhtluses üleilmsel ja kohalikul tasandil. Folkloori, mis sõltub meedia loodud teadmisest aktuaalsete päevasündmuste kohta, on hakatud nimetama Russell Franki…

Ripplõpp. Ühtekuulumise hind

Kogukonna mõiste kasutamine on teatud määral seotud lootuse ja sooviga taaselustada inimeste lähedasem, soojem ja harmoonilisem suhtluslaad, mis arvatakse olevat tunnuslik minevikule.
Norbert Elias
Eriolukorra piirangute leevendamine on toonud kaasa vabanemistunde, aga kujuteldaval tagasipöördumisel on mitmeid tahke. Mõne vabaduse taasleidmine uues olukorras võib panna õlgu kehitama ja otsima midagi muud, midagi…

Kriitikakunst – Kriitiku dilemmad

Olen huviga jälginud Eia Uusi romaani „Tüdrukune“ ümber lahvatanud poleemikat. Alvar Loogi arvustusele Posti­mehes (5. V) järgnes debatt Facebooki grupis „Virgina Woolf sind ei karda!“. Sellest sain õigupoolest teada Loogi vastulause tõttu (14. V), viimasele omakorda järgnes Piret Karro kannatlik selgitus (22. V), millele järgnes … , millele järgnes … Mu huvi teema vastu püsib, kuid…

Kommentaar – Leevenduste leebe tuul

Belgia nukunäitleja ja pedagoog Bernard Clair riputas Facebooki seinale tabava karikatuuri. Praeguses kriisiolukorras oleks raske anda täpsemalt edasi teatrite keerulist seisu, aga ka üldse publiku olulisust teatrile. Järsaku serval on ümarpalgile asetatud lai laud, millest moodustub lasteaedadest ja mänguväljakutelt tuttav kiik: see pool, mis on raskem, teeb teisele tuule alla…

Aeg antud mängida

ERSO veebikontserdid olid hästi ette valmistatud ning meeleolukad. Oli vaheldusrikkust, huumorit, kõrget mängutaset ning üllatavaid leide.

ERSO veebikontserdid, viimati „Aeg mängida … klarnetit“ 22. V Klassikaraadios ning
ERSO Youtube’is ja Facebookis (salvestisi saab järele vaadata).
oi ma mängisin mängude mängu / oi ma mängisin siis nagu hull…
Läbi raskuste tähtaegade poole
Kalev vs. Spartak. Keda võib mängida Reimo Sagor?
Rein Kotov

Läbi raskuste tähtaegade poole

Eesti mängufilmidega, mille ettevalmistusse või tootmisse tuli sisse kulukas sundpaus, ollakse nüüd valmis taas jätkama. Aga millise hinnaga?

Elu tikutopsis
Garaažimaja Tartus Emajõe ääres.
Margus Ansu / Tartu Postimees / Scanpix

Elu tikutopsis

Kitsalt elamise kunsti üks osa on mikromajad. Need on küll jäänud nišikaubaks, kuid valikuvõimalust pakkudes mitmekesistavad eluasemeturgu.

Kuidas XIX sajandi keskel taimeteadmisi jagati
Võilillega soovitab Dietrich teha samamoodi nagu nõgesega – varjata seda taime valguse eest, siis on see salatina hõrguma maitsega.
Wikimedia Commons

Kuidas XIX sajandi keskel taimeteadmisi jagati

Laiast maailmast omaks võetud taimede kasutamise ja kasvatamisega on tihtipeale kõrvale jäetud kodumaiste taimede toidu-, toitude maitsestamise ja ravipotentsiaal.

Muutuste aja radikaalne valgus

Anne Katrine Senstad: „Paari järgmise aasta kunstis minnakse kaugemale liit- ja virtuaalreaalsuse tehnoloogia piiridest ning hinnatakse taas tõelist kogemust.“

Anne Katrine Senstadi ruumiinstallatsioon „Radikaalne valgus“ Kai kunstikeskuses kuni 5. VII.
Norra kunstnik Anne Katrine Senstad elab ja töötab New Yorgis, ka kunsti­hariduse omandas ta New Yorgis – Parsonsi disainikoolis…
Luulesalv
Kärt Hellerma
Arvo Meeks / Valgamaalane / Scanpix

Luulesalv

Kärt Hellerma on kirjanik, kriitik ja ajakirjanik. See luuletus on kirjutatud 2013. aastal, kuid sobib ka praegusesse aega.
Vaikin vaikin vaikin
vaikin vaikin vaikin
vaikin vaikin vaikin
vaikin vaikin vaikin
vaikin vaikin vaikin
vaikin vaikin vaikin
vaikin vaikin vaikin
vaikin vaikin vaikin
vaikin vaikin vaikin
ja ootan et tärkaks
roos rannaliival
mu mulda täis suust
 

Goethet lugedes: teadmiste juurdekasv tähendab rahutuse juurdekasvu

Ma pole kindlasti maailma väärtkirjanduse tõsine lugeja, ehkki suur lugeja. Enne lõplikku lahkumist tahaksin kangesti veel teada saada, mis viimasel sajal aastal meie lähiümbruses (ka seoses Eestiga) on ikka sündinud. Venemaa üha avanevad salaarhiivid on siin ajaloolastele võrratu allikas. On, mida lugeda! Paraku võtsin seekord raamatukogust Johann Wolfgang von Goethe…
Sirp