Rebell trotsib, radikaal jääb kindlaks. Kalju Lepiku radikaalsus seisnes selles, et ta jäi kindlaks, nagu tema kõrval ka paljud estofiilid ja avalikkusele tundmatud vastupanuvõitlejad okupeeritud Eestis.
Ma ei moosi kedagi, kui arvan, et kaitsepolitsei aastaraamatust on saanud etalon teistelegi, kes avaldavad midagi analoogilist, rääkimata siis neist, kes nii kõrgele ikka veel ei küüni.
Eestikeelse rahvusülikooli rajamine Tartus ei olnud Gustav Suitsule unenägu. Unenäoline polnud vabariigi sündki. Unenägu ilmnes omariikluse teatraalsuses seespool ränka ringi.
Diogenesel olid ta suveräänsus, üleolek kõigest maisest ja sokraatiline arutlusoskus. Mis on Mihkel Mutil? Suveräänsus küll, kuid mitte üleolek maisest maailmast siinpool Styxi.
Intellektuaalse omandi kaitse saab põrgulikuks seeläbi, et ühiskond jätab sätestamata, millises arengufaasis muutub looming kaitset vajavaks intellektuaalseks omandiks.
Me ujuksime määratule merele, kui hakkaksime siinkohal arutama, mis on intellektuaalne omand formaaljuriidilises mõttes ja kuidas käib selle kaitsmine. Praktilisem on leppida järgnevalt kokku, et intellektuaalse omandina võib käsitada kõike, mille loojaks on inimene, kelle autorsus on kindlaks tehtav, kuid ka määratletav näiteks omandi päritolu või siis loojapanuse…
Kaitsepolitseiameti aastaraamat heidab valgust nii õiguskuulekuse kui ka õigusloome probleemidele Eestis, kuid endale oma võimu piiridest aru andes.
Mõnikord ütlevad ka väga kogenud arstid mõne kriitilise katsumuse või aeglaselt paraneva haava kohta, et „unustage ära!“. Ma ei pane seda pahaks, kuigi ravim pole see lauseke kohe kindlasti mitte ning järelikult ei saa seda ka ordineerida ei kliiniliselt ega konsiiliumlikult. Ent kuni püsivad eesti keel ja tema mälestised, seni ei…
Kliima on minusugusele nii problemaatiline mõiste, et otsustan tema üle väga servamisi ja ilma vähimagi korraliku hariduseta. Mulle on alati meeldinud kolm asja: teha lõket, vaadata seda tuld, mis tekib okste ning halgude põletamisest ja tormine meri sellisena, nagu ta oli näha vanal Pirita teel Kadrioru ning Kose tee vahel ja…
Mis nägu oli varakapitalistliku ülikoolihariduse sissejuhataval poolel? Hiliskapitalistlikku teadusharidust antakse nõnda, nagu saaks varakapitalismi kõrgema hariduse vallas vahele jätta.
Eesti Rahva Muuseumi oma kodu sunnib ilmselt paljusid muuseume muutma oma püsiekspositsiooni ja tutvustuspoliitikat.
Kõige põnevamad on asjad siis, kui nad on igapäevases kasutuses ega mitte klaasi taga, ja kõige kurvemad siis, kui nad on teel muuseumi. See tee – nimelt just tee, mitte muuseum ise – ei ole ühelegi esemele õige koht. Lõikas hinge, kui professor Voldemar Vaga võttis mind aastal 1991 vastu oma kodus Jakobsoni tänaval Tähtveres. Istusime nii-ütelda töötoas, mille…
Vajame mitte aastaraamatuid, vaid analüüse ja prognoose. Need peavad olema algupärased, mitte spikerdatud.
Aastaraamatuteks on järgnevas pehmekaanelised vihikud pealkirjadega „Kaitsepolitseiamet. Aastaraamat 2015“, teabeameti „Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2016“ ja Eesti kaitseväe „2015. Aastaraamat“. Neist teabeameti aastaraamat ei ole seda. See on voldik paksusega 44 lehekülge või -küljetust. Võrreldamatult allpool Faehlmanni luiskelugu „Tühi jutt“ (1841). Isegi Muhu Rentli kirjutas andekamalt.* Kui lugeda kõrvuti RAND-korporatsiooni aruandeid ja teabeameti voldikut, siis on…
Veerand sajandit käesolevast hetkest tuleviku poole
Üleüldised arutlused mulle ei meeldi, sest lihtsureliku aegruum on lõplik ja ühtlasi väga konkreetne. Keegi meiesugustest ei arva, et inimene saaks tegutseda, olles ise vaakuumis. Vastupidi. Maailm meie ümber on täis igasugust kila-kola, mille nurkade vastu on end väga lihtne ära lüüa. Kui me seda ei taha, siis tuleb õppida käitumist ruumis, milles valitseb Robert Browni kord. Mind igatahes see masendab, kui Eesti…
Üksikud seisukohavõtud reageeringuna Gunnar Oki aruandele ei ole veel ühise aruteluni viinud. „Üksikud“ ses mõttes, et enamik teadlastest on vait, pealegi puudub meil niisugune foorum, kus kõik oleksid vabad. Eesti on libisenud NLKP teele: on presiidium, kuulajad ja telgitagused askeldajad. Niimoodi võis kunagi jagada külvitööde korraldusi, mitte nüüdisajal väidelda.
Asjatu armuvaev
Teadusajakirjade olukorda ja teaduse käsitlemist üldises meedias Gunnar Okk ei vaadelnud. Ilmselt seda talt…
Tallinna tehnikaülikooli rahandusprofessori Karsten Staehri artiklit „Miks Eesti kõrgharidus ei jõua Põhjamaadele järele. Haridus ja teadus väärivad poliitikute, ajakirjanduse ja avalikkuse suuremat tähelepanu“ (Sirp 17. VII)* oli hea lugeda. Mulle meeldib, kui inimese mõte sõuab vabalt (August Sang, 1959). Karsten Staehr kirjeldab oma kogemusi tööst Tartu ülikoolis ja Tallinna tehnikaülikoolis, ei kirjuta meile midagi ette, ent juhib tähelepanu mitmele kärestikule selles akadeemilises jõevoolus, mida…
Hetke-Eestis kehastab vasakpoolsust ennekõike Kreeka Vabariigis võimule tulnud erakond nimega Syriza. See on peaaegu-äärmuslike erakonnakeste koalitsioon, millest veelgi rohkem vasakule jäävad Kreeka kommunistid. Ühtseks erakonnaks koondusid nad aastal 2013. Nende üheks võtmesõnaks on rahvuslus, teiseks nn otsedemokraatia ehk igamehe õigus kaitsta Kreeka huve kõikjal, kus üksik kreeklane tunneb end ahistatuna. Poliitilise tüpoloogia järgi on nad nood populistlikud natsionaalsotsialistid, kes väga hästi teavad, kuidas…
„Funktsiooni määramispiirkond” on mõiste kõrgema matemaatika sellest osast, mida võib õpetada juba progümnaasiumis nendele, kelle hinne matemaatikas oli vanasti „neli”. Funktsiooni f(x) määramispiirkond D (f) on vahemik, milles funktsiooni argumente saab defineerida (ehk määratleda, millised argumendid sinna vahemikku kuuluvad). Kord leidsin ma Madis Kõivu jt ühest erialasest artiklist aga mõiste „füüsikaline määramispiirkond”. Sellest polnud meil koolis räägitud. Küsisin Madiselt, mis see on. Ta…
Harri Kiisk – eesti kultuuri vahendaja Rootsis. Koostanud Triinu Ojamaa, Kanni Labi ja Janika Kronberg, tõlkinud Andres Raudsepp ja Jorma von Wirén, toimetanud Kanni Labi. Kujundanud Maris Kuperjanov. Eesti Kirjandusmuuseum, 2012. 208 lk.
Andres Tarand, Jaak Jaagus ja Ain Kallis, Eesti kliima minevikus ja tänapäeval. Keeletoimetaja Leelo Jago. Kaane kujundanud Kalle Paalits,küljendanud Tiia Ilus. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013. 632 lk.
„Eesti kliimat” ei ole raske lugeda, sest see on kirjutatud küll ilma ilukirjandusliku lorata, ent ikkagi teadmises, et ilma suhtes ei ole inimene kunagi liiga suur võhik.
Andres Tarand, Jaak Jaagus ja Ain Kallis, Eesti kliima minevikus ja tänapäeval. Keeletoimetaja Leelo Jago. Kaane kujundanud Kalle Paalits,küljendanud Tiia Ilus. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013. 632 lk.
„Eesti kliimat” ei ole raske lugeda, sest see on kirjutatud küll ilma ilukirjandusliku lorata, ent ikkagi teadmises, et ilma suhtes ei ole inimene kunagi liiga suur võhik.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Eesti kirjanike liidu liikmete kohtumine Kalju Lepikuga Tuglase majamuuseumis 9. IV 1990: Paul-Eerik Rummo, Kalju Lepik ja Jaan Kross. Kalju Suure foto.Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus / muis.ee
Kõik seaduspõhised tegevussuunad on ülevaadetega kaetud ja ühtegi suunda pole teistele vastandatud, iseasi, kui palju tuleb lugeda publitseeritud ülevaadetele juurde.
Gustav Suitsu akadeemiline elu Tartus ei olnud hall. Juhan Sütiste, Paul Ariste, Pärtel Haliste, Gustav Suits ja Friedebert Tuglas 1934. aastal Tartu ülikooli sööklas Eduard Vilde mälestusnäituse korraldamise puhul.Eesti Kirjandusmuuseum
Mihkel Mutt pälvis teosega „Maailmas peegelduv veetilk“ Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna.Dmitri Kotjuh / kotjuh.com
Miks ei võiks turule tuua sertifitseeritud kohalikku hanerasva, selmet kookospähkliõli importida?Ekraanitõmmis
Peeter OleskAldo Luud / Õhtuleht / Scanpix
Riikliku kultuuri elutööpreemia laureaat Rutt Hinrikus on toonud Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivi ligi 4000 elulugu, koostanud Eesti rahva elulugude raamatusarja ning toimetanud lugejani hulga kirjanike päevikuid, kirjavahetust jm.Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum
Pildil Ken Kallingu raamatu „Rektor Jüri Kärner“ esitlus Tartu ülikoolis selle aasta oktoobris.Andres Tennus / Tartu Ülikool
Viis nobelisti vestlusringis. Vasakult paremale Walther Nernst (keemiaauhind 1920), Albert Einstein (Nobel teoreetilise füüsika alal 1921) Max Planck (füüsikaauhind 1918), Robert Andrews Millikan (füüsikaauhind 1923) ja Max von Laue (füüsikaauhind 1914).Creative Commons
Vladimir Arnoldi haud Novodevitše kalmistul Moskvas. Lisaks erakordsele matemaatikuandele oli Arnold tuntud huumorisoone poolest, nii ütles ta kord tudengitele, et üks loll võib rohkem küsida, kui sada tarka vastata jõuab ning selles vaimus paneb ta tudengitele ette mõned lahendamist vajavad ülesanded.Wikipedia