Omakasu hukutab alati
Halba õigusloomet salliv võim kaevab alati iseendale auku.
Nõnda arvas Käbin …
„Mida Käbin arvab?“, „ma kaeban Käbinile“, „kas te Käbiniga olete rääkinud?“ – need olid Eesti NSV poliitleksika igapäevased fraasid rohkem kui veerandsajandi jooksul.
Kas surra või armastada?!
Meil on hirmsasti vaja olla teistega koos ning meile oluliste inimeste puhul lähemal kui meeter. See on sama eluline vajadus kui hingamine.
Elo Selirand, Koroonalahing Kuressaare haiglas. Toimetanud Mari Karlson, kujundanud Virge Ilves, kaaneillustratsioon…
Normaalne kontserdielu ei hüüa tulles
Marko Lõhmus: „Eriolukorra kehtestumisel hoidis kultuuriministeerium initsiatiivi ja reageeris kiirelt. Eriolukorra lõppemisega seoses on aga rohkem muutujaid ja osalisi.“
2 + 2 = ?
Karantiiniaeg näitas, et meie rohetaristu on puudulik: kogunetakse ühtedesse ja samadesse kohtadesse, sest häid ja mõnusaid paiku ongi vähe.
Tasuta grüünet
Nii et soolapuhumisega keskkonda planeerima?
Peatatud maailm Vanemuise draamatrupi näitel
Fotoraamatus „dRAAMAT“ näeb teatri loomingulisi töötajaid proovides, lavale minekut ootamas, poseerimas mitmesugustes teatri ruumides, laval rollis, grimmitoas, suitsetamas, kolleegidega vestlemas.
Joel Sang, toimetaja
Ma ei tea, millest te mõtlete, kuid see raamat tuleb ära osta, läbi lugeda ja meelde jätta. Saab haritumaks.
Igapäevane leib maapealselt vaatekohalt
Toidujulgeolek ei ole kaup nagu saastekvoot. Ta on rahvusliku iseolemise ja oodatud külaliste võõrustamise üks kõige kindlamaid tagatisi.
Kohtumine tundmatuga
Alberto Mussa romaan osutab jonnakalt filoloogia terviklikkuse säilimisele ja inimest lunastavale võimalusele.
Mälupiltidest elufilosoofia
Mingi hinna eest ei tohi taganeda oma ideaalidest. Nagu on sõnastanud Artur Alliksaar: „sa katsumuste koledusi talud / niikaua, kui sus virgub unelmaid“.
Virtuaalne „Theatertreffen“
Saksakeelse kultuuriruumi tähtsaimal teatrifestivalil näidatud kuuest lavastusest jõudsid üle rambi ehk ekraani kaks, mööndustega kolm lavastust. Vaid üks pakkus tõelise elamuse.
Eriline aeg vajab erilisi lahendusi. Esimest korda 57aastases ajaloos korraldati saksakeelse kultuuriruumi tähtsaim teatrifestival „Theatertreffen“ otsast lõpuni virtuaalselt. Iseasi, kui erilistest lahendustest…
Elu kunstis
Mart Lepp on missiooniga koguja: ta on lahkesti laenanud töid näitustele, koostanud kümneid väljapanekuid ja lasknud trükkida rohkete reprode ja asjaliku infoga väljaandeid.
Mart Lepp alustas kunstikogumist 13aastasena 1960ndate algul, eeskujuks oli tema ema Selma Lepp, kes…
Kommentaar – Tehnika ja kunsti sünergia võimalused
Kaanetekst
Raamatusse on koondatud autori aastate jooksul ajakirjanduses ilmunud järelehüüded lahkunutele. Leinamotiivi intensiivsus erineb…
Ei ühtegi „kollast“ teost
Jaan Manitskil on kunstialaseid teadmisi ja sünnipärast annet, ta on osanud oma raha paigutada väga kasulikul ja valgustuslikul viisil.
Joonas Vatter, Tartu Üliõpilasteatri näitleja ja kirjandushuviline
Püsi kodus, karu tuleb! ehk Millest jutustab Haabersti karujahiga seotud glokaalne folkloorilainetus?
Ripplõpp. Ühtekuulumise hind
Norbert Elias
Eriolukorra piirangute leevendamine on toonud kaasa vabanemistunde, aga kujuteldaval tagasipöördumisel on mitmeid tahke. Mõne vabaduse taasleidmine uues olukorras võib panna õlgu kehitama ja otsima midagi muud, midagi teistsugust. Väga mitmel tasandil…
Kasuemakeel
Mitme keele vahel elamine ja neis läbisegi kirjutamine on tänapäeva maailmas üha tavalisem.
Kriitikakunst – Kriitiku dilemmad
Kommentaar – Leevenduste leebe tuul
Aeg antud mängida
ERSO veebikontserdid olid hästi ette valmistatud ning meeleolukad. Oli vaheldusrikkust, huumorit, kõrget mängutaset ning üllatavaid leide.
ERSO Youtube’is ja Facebookis (salvestisi saab järele vaadata).
oi ma mängisin mängude mängu / oi ma mängisin siis nagu hull / kuni õlad jäid häbiga längu /…
Läbi raskuste tähtaegade poole
Eesti mängufilmidega, mille ettevalmistusse või tootmisse tuli sisse kulukas sundpaus, ollakse nüüd valmis taas jätkama. Aga millise hinnaga?
Elu tikutopsis
Kitsalt elamise kunsti üks osa on mikromajad. Need on küll jäänud nišikaubaks, kuid valikuvõimalust pakkudes mitmekesistavad eluasemeturgu.
Kuidas XIX sajandi keskel taimeteadmisi jagati
Laiast maailmast omaks võetud taimede kasutamise ja kasvatamisega on tihtipeale kõrvale jäetud kodumaiste taimede toidu-, toitude maitsestamise ja ravipotentsiaal.
Muutuste aja radikaalne valgus
Anne Katrine Senstad: „Paari järgmise aasta kunstis minnakse kaugemale liit- ja virtuaalreaalsuse tehnoloogia piiridest ning hinnatakse taas tõelist kogemust.“
Norra kunstnik Anne Katrine Senstad elab ja töötab New Yorgis, ka kunstihariduse omandas ta New Yorgis – Parsonsi disainikoolis ja ühiskonnauuringute uues koolis…
Luulesalv
Vaikin vaikin vaikin
vaikin vaikin vaikin
vaikin vaikin vaikin
vaikin vaikin vaikin
vaikin vaikin vaikin
vaikin vaikin vaikin
vaikin vaikin vaikin
vaikin vaikin vaikin
vaikin vaikin…
