2019-45 (3767)
Sest meid on õpetatud üksindust varjama
Lavastuses „Sest meid on õpetatud madusid kartma“ pole naeru naeru pärast, küll aga naerdakse läbi pisarate ja purjus peaga.
Sõsar kasvas suurest vennast üle
Oleg Pissarenko oli oma kodulinna Narva muusikavaliku „Ideejazzil“ Tartust priskemaks ja ürituse päeva jagu pikemaks seadnud.
Suurus loeb. Või mitte?
Winterthuri lühifilmide festival tõi taas pähe mõtted selle filmiliigi funktsioonist filmimaailmas.
Lühifilmide käsitlemisel ja nende mõtestamisel võib olla mitu vaatenurka. Üks neist, ja selgelt kõige levinum, näikse olevat viis näha lühifilmi omamoodi proovitööna, hüppelauana täispikkade filmide…
Õnnestunud vaskpillimuusika tähis
Väga hea ülesehitusega kontsert sarjas „Sada suures saalis“ andis läbilõike eesti heliloojate stilistiliselt mitmekesisest suhtumisest vaskpillidesse.
Kas muusikateadlane võib sellist kontserti kuulata?
Rokkooperis „Põhjaneitsi“ kujutatakse halli massi ja sellest erineva üksikisiku vastasseisu, mille aktuaalsus on tänapäeval niisama terav kui 1980ndatel.
Pankrotist viidud
Vildakas usk ja valed otsused on jätnud Eesti aastateks oma entsüklopeediata, kuid seda viga annab parandada.
Kaardikultuur ja rahvusatlas
Kaart kui universaalne infokandja, mis on igast küljest loetuna ikka õige, ei ole veel rahva üldsuse teadvuses oma õiget kohta leidnud.
Rahvusatlas – Eesti kaardivaramu uksevõti
Taavi Pae: „Eesti kartograafiline alusmüür on maailmatasemel ning selle suureks vooruseks on piiranguteta ja tasuta juurdepääs kõigele loodule.“
Kes täidab mõtlemise ülesande? Filosoofiast XXI sajandil
Tõnu Viik: „Harjumuspärase käitumisviisi muutmise vajadust rõhutavad ideed tunduvad suuremale osale ühiskonnast ja poliitilisele eliidile hullumeelsena.“
Kirik, mäluasutus või lahinguväli?
Ajalugu tehes on Eesti Kunstimuuseum alati ise olnud ajalooliste sündmuste embuses, ei parem ega halvem oma publikust ja valitsusest, ikka nendega ühes paadis.
Viis viimast
Käsu korras eesti keel
Tallinna öömajandus vajab terviklahendust
Kuna öömajandust on põhjalikult uuritud, tundub põnev töötada välja Tallinnale kohandatud süsteem, mis võimestaks neid ööklubisid ja baare ning nende eestvedajaid, kes investeerivad kogukonna kasvatamisse.
Autasu – Konrad Mäe preemia laureaat on Urmas Pedanik
Kairo perekonna saaga
Nagib Mahfuzi romaan „Kahe palee vahel“ on haarav sissevaade araabia riiki, kus kohtuvad traditsioonid ja modernsus.
Rahulik sünnipäevapidu
Rõhk oli ikka 101aastase džässi, mitte 15aastase meeletusi armastava teismelise Eesti Jazzliidu sünnipäeval.
Teater pole müügikeskus
Teatridirektori loogika on müüja loogika: riiulitele tuleb sättida võimalikult erisuguseid teatritooteid, et rahuldada riskivabalt võimalikult erisugust maitset.
Võimatute kihtide muuseum
Bita Razavi näitus on pannud kõnelema ideoloogia hääle, mis suure aplusega on asunud mineviku kallale, paljastades sealjuures iseenda.
Inimõigused on loomaõigused
Jeanette Rowley: „Elame inimkeskses ühiskonnas, veganlus tuleb normaliseerida ja see aitab ka loomi.“
Teekond tunnetuse tabamatusse
Vanemuise teatri lavastusest „Lageda laulud“ õhkus süvatunnetust, kuid see ei teisenenud kogemuslikuks hingeseisundiks.
Ühiskonna stiilirikkusest
Kirjandust populariseerida tähendab seista suhtluse ja kõneregistrite vaheldusrikkuse ning maailmakogemise mitmekesisuse eest. Kõike seda on praegu hädasti vaja.
Söödav koosloomeprotsess linnas
Kogukonnaaiandusel on suur potentsiaal nii sotsiaalsete, ökoloogiliste kui ka kultuuriliste väärtuste arendamisel.
Komide laiali pudenevad kõnelused
Suvalisuse ja aususe vahel tuleb hoida tasakaalu. Komi maailmapilt on aga selline, nagu parajasti pähe tuleb.
12 000 kunstiteost ja 5800 raamatut 90 ruutmeetril
Kuraator Anu Allikvee on teinud Rõude kogust suurepärase valiku ja kujundaja Mari Kurismaa mahutanud rikkaliku materjali hiilgavalt väikesele pinnale.
Inspireeriv instituut
Peterburi etenduskunstide instituut tähistas 240. aastapäeva kaks päeva kestnud konverentsiga.
Nevermore!
Paavo Matsini romaani maailm on kalk, absurdne, ebainimlik maailm, kuigi domineerima ei pääse ka õud, äng ja meeleheide.
Tartu planeerimiskonverents 2019
Riigi ruumilises planeerimises haigutab teadjate ja otsustajate mõtteilma vahel järjest laienev kuristik.
Teaduse avalikkuse poole pööratud pale
Võrreldes maailma edukate teadusriikidega, sealhulgas Soome ja Rootsiga, on Eestis teadlasi tuhande töövõimelise elaniku kohta 2-3 korda vähem, erasektoris 4-5 korda vähem.
Ülikooliasjad. Eestpoolt tagasi
Mis nägu oli varakapitalistliku ülikoolihariduse sissejuhataval poolel? Hiliskapitalistlikku teadusharidust antakse nõnda, nagu saaks varakapitalismi kõrgema hariduse vallas vahele jätta.
Peeter Sauter
Eesti keeles on palju lendsõnu ja rahvalikke ütlemisi, mis on seotud kehaosadega. Ehk peegeldub neis mõneti eesti mõte ja omailm, sest kere ja ihu on ligi nagu higi ja hingki.
Ma ajaks päkad silma. Pea on pulki täis ja laiali otsas, ei lõika enam ja ei jaga. Kui sul pea…
Kahe tegija säästu-show
„Ühemeheshow“ on määratletud komöödiana, kuid tegu on pigem suhte-, pere- või melodraamaga, kuhu on pikitud musta huumorit.
Juust ühe munaga
„Ühemeheshow“ kinnitab, et seesugune raske haigus nagu vähk on filmides ära narritud.
Juba Friedrich Nietzsche on oma teoses „Moraali genealoogiast. Vaidluskiri“1…
Johannes Saar, „Saja-aastane Eesti Kunstimuuseum – kirik, mäluasutus või lahinguväli?“
Alvis Hermanis, „Teater pole müügikeskus“
Jan Kaus, „Ühiskonna stiilirikkusest“
Anu Kägu, Maria Derlõš „Söödav koosloomeprotsess linnas“
Intervjuu filosoof Tõnu Viigiga
Bita Razavi „Balti remondimuuseum“
