Üks roll
Üks väike valge tuvi lendab üle Inglismaa . . . . Ei ole aga Inglismaa lukku pandud ega luku võtit katki murtud. Järgmisel nädalal leiavadki Londonis aset kaua oodatud raamatumess, mille üks peakülalisi on Eesti, ja eesti kirjanduse festival „EstLitFest“.
Muidugi on tegu meie kirjanduselu tähtsündmustega. Seetõttu ei ole imestada, kui ürituste mõnel eelteatel on sarnasust sõjakäiguks valmistumisega. Küll tutvustatakse lahingupaiga olustikku, eestlaste…
Muidugi on tegu meie kirjanduselu tähtsündmustega. Seetõttu ei ole imestada, kui ürituste mõnel eelteatel on sarnasust sõjakäiguks valmistumisega. Küll tutvustatakse lahingupaiga olustikku, eestlaste…
3 minutit
„Sarabandi“ Johan on lõppjaamas: ta on see, mis on temast elu kestel järele jäänud.
Mats Õun
Stseenid ühelt teatriteelt
Martin Veinmann: „Kui teatrietendus on tuimestuseta operatsioon, mille eesmärk on tekitada ebamugavustunnet, hirmu ja valu, mitte tervendada, siis see mind ei huvita.“
14 minutit
Salto Arhitektuuribüroo võidutöö tunnusjooneks on sisehoovi eraldiseisev lavatorn-paviljon, mille katuse saab publikule kasutusele võtta. Ülejäänud hoov on teatritegemiseks – tõstetud pole mitte lava, vaid publik.
Foto Salto Arhitektuuribüroo
Teekond uude teatrimajja
Tallinna Linnateatri ajaloost jookseb tugevalt läbi oma hoone ootuse teema. Arhitektuurivõistlus pani sellele loodetavasti punkti ja ehitus saab alata.
6 minutit
Tammsaare pargi arhitektuurivõistluse võidutöös „Belle Époque“ (Kadarik Tüür Arhitektid, 2012) on 16. oktoobri mälestusmärk leidnud uue koha ning vastandustest vaba ühiskonna liikmed veedavad selle ümber rõõmsalt aega.
Kadarik Tüür Arhitektid
Virvendusi linnaruumis ja ühiskonna mälus
Sel suvel avatakse värskenduskuuri läbinud Tammsaare park. Uuendused peegeldavad ka muutusi ajalootajus. Kas seda on tehtud teadlikult?
5 minutit
Tartu Uue teatri ja Von Krahli teatri ühislavastus „BB ilmub öösel“ tõi tegijatele nii lavastaja auhinna kui ka teatrikunsti eriauhinna.
Gabriela Liivamägi
Teatri aastaauhindade laureaadid 2017. aasta loomingu eest
Auhinnad anti üle 27. märtsil rahvusvahelise teatripäeva peol Nukuteatris.
7 minutit
Vastukaja: Heaoluriigi lapsed – kas uus põlvkond klakööre?
Sirbi punginumbrit (16. III) lugedes tabas mind ootamatult ebamugavustunne, midagi allergilise reaktsiooni laadset. Kuskil Tõnis Kahu „Ebapüha keeldumise“ ja Villu Tamme punkaritagi pildi vahel korjasin krae vahele senitundmatu tegelinski. Enne kui subjekt jõudis oma rõvetu hambatüüka mulle sisse lüüa, lõin sindripoja kileda laksuga vaeseomaks. Pääsesin napilt mürgitusest, häirest…
4 minutit
Sufražettide lipukirjaks oli naistele valimisõiguse nõudmine, mis aga alkoholitootjatele ennustas languse algust, ja seda eriti ajajärgul, kui tugeva naiskarskusliikumise tegevuse tulemusel oli keeluseadus ühiskonnas arutusel.
Wikimedia Commons
Keda teenib Jane Walker?
Alkoholitööstus on mõistnud, et naiste vastu võitlemise asemel tuleks nad klientideks meelitada.
4 minutit
Mis pimedas tehakse, sii katukselle kuulukse ehk Luurajavaba maailma võimalikkusest
Kui kuskil maailmas üldse peaks leiduma mingeid kirjalikke dokumente sündmuste, otsuste ja korralduste kohta, mis viisid Venemaa endise ehk ülejooksikust luureagendi Sergei Skripali mõrvakatseni, siis jõuavad need maailma avalikkuse ette alles 50 või 75 aasta pärast, kui dokumente valdav riik ja tema luureteenistus…
6 minutit
Post-sõnastik XLI – metafooripimedus
Kanada kirjanik Douglas Coupland on vaimukas ja sünge nüüdiskultuuri kirjeldaja. Selle kümnendi alguses ilmunud romaani „Mängija nr 1“ („Player One“, 2010) lisana avaldas ta teksti, mis on vormistatud tulevikuinimese vaimset tervist puudutavate diagnooside ja sündroomide sõnastikuna. Kümnete vaeguste kõrval väljendab posthumanistliku indiviidi teisenenud suhteid maailmaga ka nn metafooripimedus, „laialt levinud võimetus mõista metafoori, sageli…
1 minut
Kodu kui teekond
„Metafoorid kodule“ on indiviidikeskne vaade: noorte kunstnike teostes on kodu enamasti tühi või siis on elanik seal üksi.
Näitus „Metafoorid kodule. Noorte kunstnike tõlgendusi“ Tartu kunstimuuseumis kuni 15. IV. Kuraator Joanna Hoffmann, kujundaja Paco Ulman, graafiline disainer Norman Orro, kunstnikud Johan Huimerind, Ulla Juske, Eva Järv, Mari-Leen Kiipli, Angela Maasalu, Keiu Maasik, Hanna Piksarv, Marta Stratskas…
5 minutit
Infosõjas surma ei saa
Aasta alguses tekitas Eesti meedias suurt vastukaja strateegilise kommunikatsiooniga tegeleva ametiasutuse üle tosina korra suurenenud eelarve. Seda uudist saatsid nii poolt- kui vastuargumendid.1 Argumentidest enam äratas tähelepanu artiklites kasutatav sõnavara, mis siinses kultuuriruumis on selgelt (negatiivselt) väärtushinnanguline: propaganda, massimobilisatsiooniideoloogia, tsensuur jne. Nõukogude mineviku tõttu ei pea sellise suhtumise põhjusi kaugelt otsima. Ometi tundub niisuguste ajalooliste paralleelide…
7 minutit
See õnnis hetk
Kaspars Putniņš: „Imetlen eesti muusikas sageli kergust ja mängulisust, millega käsitletakse tõsiseid teemasid.“
Dirigent Kaspars Putniņš, kes tunneb end Eestis muusikas koduselt, vaatab praegusele eesti muusikale väljastpoolt.
Viimase nelja aasta jooksul on Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK) teie juhatusel esiettekandele toonud tosin uudisteost. Mis ahvatleb teid nii palju uusi lugusid tellima?
Eestis on suurepärased heliloojad ja…
Viimase nelja aasta jooksul on Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK) teie juhatusel esiettekandele toonud tosin uudisteost. Mis ahvatleb teid nii palju uusi lugusid tellima?
Eestis on suurepärased heliloojad ja…
4 minutit
Aago Rääts 20. VIII 1961 – 31. III 2018
Vaikse laupäeva õhtul lahkus igaviku teele Aago Rääts. Juba oma õpinguaastatel 1980ndate alguses tõusis ta komeedina meie muusikataevasse, olles ühteaegu võrdselt hinnatud plokkflöödimängija, barokkflöödivirtuoos, flötist ja varajase muusika propageerija. Kuigi Aago Rääts emigreerus juba 1988. aastal Kanadasse, oli ta jõudnud pidada Tallinna konservatooriumis õppejõu ametit ja salvestada ETVs 24 saatest koosneva plokkflöödi…
1 minut
Marta Toona 3. IV 1918 – l6. I 2018
Sel nädalal oleks legendaarne viiuliõpetaja Marta Toona saanud saja-aastaseks. Surmani säilitas ta huvi oma õpilaste käekäigu ja meie muusikaelu sündmuste vastu. Tema leebe ja soe hääl telefonis ning ergas vaim jäid aastakümnete jooksul muutumatuks.
Marta Toona (neiupõlvenimega Laas) sündis Petrogradis muusikalembeses eesti peres. 1921. aastal opteeruti Eestisse, kus algasid ka Toona muusikaõpingud. Viiulit õppis…
Marta Toona (neiupõlvenimega Laas) sündis Petrogradis muusikalembeses eesti peres. 1921. aastal opteeruti Eestisse, kus algasid ka Toona muusikaõpingud. Viiulit õppis…
2 minutit
Lea Sibul-Poola 22. VII 1929 – 18. III 2018
Tegelikult oli ta perekonnanimi Poola, aga kui ta armastatud vend, kirurgiaprofessor Uno Sibul 1997. aastal suri, hakkas ta kandma kahte perekonnanime. Seda oma abikaasa, koorijuhi ja purjesportlase Uno Poola nõusolekul. Nad olid abielus üle 40 aasta, seni kuni Uno 2008. aastal suri. See polnud ainult abielu, vaid ka koostöö: Uno Poola…
2 minutit
Kui loogika ei kehti
Kas pole me Peep Lassmanni, selle väga andeka ja suurepärase muusiku, olemasolu võtnud liiga enesestmõistetavalt?
Kontsert „Peep Lassmann 70“ 22. III Estonia kontserdisaalis. Peep Lassmann (klaver), Indrek Vau (trompet), Tallinna Kammerorkester, dirigent Paul Mägi. Kavas Heino Elleri, Tõnu Kõrvitsa, Tarmo Lepiku ja Dmitri Šostakovitši teosed.
Kui ma peaksin nimetama eesti pianisti, kelle kontserdid…
Kui ma peaksin nimetama eesti pianisti, kelle kontserdid…
5 minutit
fs hallis Tallinnas
Dmitri Kotjuh / www.kotjuh.com
Halli maailma huumor
fs suudab paari sõnaga tekitada loo. Ja naerma ajada.
3 minutit
Kai Kaljo kui Adamson-Eric
Kai Kaljo on kadedakstegeva mõnuga meeleline maalija, sensuaalne vaatleja ja terane sõnaja.
Kai Kaljo näitus „Lilled“ Hobusepeas kuni 9. IV.
Esmalt ehmatab näituse ebaharilik kompositsioon. Seal on ka videot, millega Kai Kaljo on rahvusvahelisele kunstiareenile tõusnud. „Luuserit“ (1997), kus kunstnik esitab napisõnaliselt lihtsaid fakte elust kunstniku ja kunstiõppejõuna, teab ju iga kunstihuviline. Nöörilkõnd.
Praegune pihtimuslik…
Esmalt ehmatab näituse ebaharilik kompositsioon. Seal on ka videot, millega Kai Kaljo on rahvusvahelisele kunstiareenile tõusnud. „Luuserit“ (1997), kus kunstnik esitab napisõnaliselt lihtsaid fakte elust kunstniku ja kunstiõppejõuna, teab ju iga kunstihuviline. Nöörilkõnd.
Praegune pihtimuslik…
3 minutit
Luulik Kokamägi. Kalev. Õli, lõuend, 1964. EKM
Stanislav Stepaško
Kestev lüüriline kosumisaeg
Luulik Kokamäe loomingus peegeldub kümnendite eriilmelisus, kuid tema ilusaim aeg oli 1950ndate lõpp ja 1960ndate algus.
3 minutit
Roosa müts – Kes kirjutab meie rassismi ajaloo?
„Häbi-häbi! Eestlased on sellised rassistid!“ – „Omahäbi on häbi-häbi!“ – „Eestlased on palju sõbralikumad, kui ma arvasin! Eestlased ei ole üldse rassistid: nad lihtsalt ei tea mitte midagi.“ Kas pole need põlvkondade kokkutulekutelt pärit tuttavad fraasid, mille vastu Müürilehe jõulutoimetus lugejatele vaimset enesekaitset õpetas?1 Aastaid on räägitud kooli õppekavade ümbertegemisest,…
5 minutit
Arundhati Roy kujutab India ühiskonna pingeid üksikisikute vaatepunktist ja väga poeetilises keeles.
Mariam Butt / NTB / Scanpix
Vaeste ja tõrjutute ülim õnn
Arundhati Roy kirjeldab kaua oodatud romaanis India transsooliste ja teiste tõrjutute probleeme ning Kashmiri osariigi verist konflikti.
4 minutit
Krister Kruusmaa
Krister Kruusmaa
on Tallinna ülikooli ajalooüliõpilane ja Püha Johannese kooli ajalooõpetaja.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Kultuuripoliitika põhialustes eraldi käsitletud valdkondadest tahan esile tõsta arhitektuuri. Kuigi väidetakse, et riik väärtustab elukeskkonda kui tervikut, pole sellest peaaegu ühtegi jälge näha. Mulle tundub, et vajaka on üldisest arhitektuuriteadlikkusest. Diskussioonis osalejate ring piirdub suures osas erialainimestega ja üksikute fännidega.…
on Tallinna ülikooli ajalooüliõpilane ja Püha Johannese kooli ajalooõpetaja.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Kultuuripoliitika põhialustes eraldi käsitletud valdkondadest tahan esile tõsta arhitektuuri. Kuigi väidetakse, et riik väärtustab elukeskkonda kui tervikut, pole sellest peaaegu ühtegi jälge näha. Mulle tundub, et vajaka on üldisest arhitektuuriteadlikkusest. Diskussioonis osalejate ring piirdub suures osas erialainimestega ja üksikute fännidega.…
2 minutit
Jaan Reinaste 5. X 1934 – 14. III 2018
Meie hulgast on lahkunud erakordne muusik, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri tšellorühma kauaaegne kontsertmeister Jaan Reinaste.
Jaan Reinaste lõpetas tšello erialal Tallinna muusikakooli ja Tallinna riikliku konservatooriumi August Karjuse klassis. Ligi 40 aastat (1957–1995) oli ta seotud ERSOga, sellest 15 aastat tšellorühma kontsertmeistrina. ERSOs asus ta tööle kohe pärast konservatooriumi lõpetamist, kõige nooremana endast põlvkonna…
Jaan Reinaste lõpetas tšello erialal Tallinna muusikakooli ja Tallinna riikliku konservatooriumi August Karjuse klassis. Ligi 40 aastat (1957–1995) oli ta seotud ERSOga, sellest 15 aastat tšellorühma kontsertmeistrina. ERSOs asus ta tööle kohe pärast konservatooriumi lõpetamist, kõige nooremana endast põlvkonna…
2 minutit
Erik-Arne Uustalu 18. VI 1936 – 20. III 2018
Eesti kunstiväli on ühe olulise tegija võrra vaesem: 20. märtsil lahkus metallikunstnik ja disainer Erik-Arne Uustalu, mitmekülgne ja võimekas looja, kellel oli võimalus tegutseda pika aja jooksul tööstuskunstniku ja ka unikaalteoste autorina.
Erik-Arne Uustalu asus 1955. aastal õppima Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti ning lõpetas selle 1961. aastal metallehistöö erialal. Tema diplomitöö oli tollast…
Erik-Arne Uustalu asus 1955. aastal õppima Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti ning lõpetas selle 1961. aastal metallehistöö erialal. Tema diplomitöö oli tollast…
2 minutit
Mure metsa pärast – kuidas juurdekasvu arvutatakse?
Arengukavas on optimaalse raiemahuna kirjas 12–15 miljonit tihumeetrit aastas ning keskkonnaministeeriumi hinnangul aastatel 2021–2030 mahud palju ei muutu.
Peagi hakatakse põhjalikumalt arutama metsanduse arengukava järgmiseks kümnendiks. Juba praegu on arutelu tulipunktis raiemahtude kavandamine. Praeguses arengukavas on optimaalse raiemahuna kirjas 12–15 miljonit tihumeetrit aastas ning keskkonnaministeeriumi esindaja on oletanud, et aastate 2021–2030 arengukavas…
4 minutit
Naine on keskendunud, mees purjus
Nii Rosita Raua kunstniku- kui ka Ingomar Vihmari lavastajatöö tabavad väga hästi Ivan Võrõpajevi näidendimaailma, selle tuima enesekordust, laisalt teeseldud kirglikkust.
Endla teatri „DreamWorks“, autor Ivan Võrõpajev, tõlkija Tiit Alte, lavastaja ja muusikaline kujundaja Ingomar Vihmar, kunstnik Rosita Raud, valguskunstnik Margus Vaigur, helilooja Ardo Ran Varres, liikumisjuht Rauno Zubko.…
4 minutit
Turgi elustiiliajakiri ja Kaevatsi vanapoistesuvi
Kelly Turk ja Mihkel Kaevats on juba tuttavad nimed Eesti luuleilmas. Kui keegi peaks andma kätte vaid lehed ja küsima, kes need luuletused on kirjutanud – vastaks ära.
Kaks eesti luuletajat. Kaks õhtut, kui nende raamatuid lugesin. Kelly Turk ja Mihkel Kaevats on juba tuttavad nimed Eesti luuleilmas, võiks öelda,…
3 minutit
Kaks rändajat ning maailm ja mõnda
„Karl Asti ja Friedebert Tuglase reisides“ kõnelevad pildid ning seletavad tekstid kõrvuti, teine teist täiendades.
Friedebert Tuglase lähemate sõprade hulka on väga raske hinnata. Gustav Suitsuga oli ta lähedane kuni aastani 1921, mil selgus, et prouad ei klapi. Hiljem (1936) kirjutaski Gustav Suits otsekoheselt, kuidas „avalikke antagoniste pole noorussõpradest saanud…
6 minutit
„Viini veri“ on visuaalselt, mänguliselt ja muusikaliselt nii rabavalt ilus, et muu polegi eriti oluline. Kunstnik Maarja Meeru õrnlilla lillemeri ja puhas sümmeetria on lavastuse nael.
Heikki Leis
Pisiasjade kunst
Lavastaja on kujunduse ja liikumisega loonud nii tervikliku maailma, et moodustub kokkuhoidev ansambel, kes mängib, laulab ja tantsib.
5 minutit
Pärandikirju III – Mina, meie ja need teised
Lapsepõlves ühes Lõuna-Eesti väikelinnas elades olid meie üleaedseteks setod, kes peavad teadupoolest kalendriaasta pühi nn vana kalendri järgi. Jätame tänasest arutelust välja aeg-ajalt tuliseid kirgi kütva teema, kas jõulud on kirikuaasta või iidne rahvakalendri ehk põhjala päikeseaasta püha ja kuidas nende lihavõtetegagi õieti on ehk siis kumb ikkagi oli enne, kas…
4 minutit
„Marguse“ nimitegelane suhtleb kaameraga, uurides filmi samal ajal kui filmis uuritakse teda.
Kaader filmist
Hingelt noored koolifilmid
Dokumentaalfilmikassett „Noor veri“. Režissöörid Balti filmi- ja meediakooli dokumentalistika magistritudengid. Valimik linastus dokfilmifestivalil „Docpoint Tallinn“, 2018. aasta jaanuaris.
5 minutit
Võrdne võrdsete seas
Dokumentaalfilm „Ahto. Unistuste jaht“ (Rühm Pluss Null, Eesti 2018, 94 min), režissöör-stsenarist Jaanis Valk, produtsent-operaator Erik Norkroos.
„Ahto. Unistuste jaht“ on muidugi lugu kangelasest. Veelgi enam: eestiaegsest kangelasest, kellele lisandub automaatselt (nagu igaühele, kes tol ajal tegutses) teatud õilsuse, puhtuse ja isamaalisuse oreool. Ikka on ju tundunud, et kui eesti rahvale on üldse miski püha ja õige,…
„Ahto. Unistuste jaht“ on muidugi lugu kangelasest. Veelgi enam: eestiaegsest kangelasest, kellele lisandub automaatselt (nagu igaühele, kes tol ajal tegutses) teatud õilsuse, puhtuse ja isamaalisuse oreool. Ikka on ju tundunud, et kui eesti rahvale on üldse miski püha ja õige,…
6 minutit
Liina Remm Valgevenes rabajärve ääres.
Tanja Kapitonova
Teod – meile lähedal, ent siiski vähetuntud
Liina Remm: „Tigude uurimine on mõnes mõttes aristokraatlik tegevus. Härrasrahvas on nende kodasid juba ammustest aegadest kollektsioneerinud.“
8 minutit
Arvutid võtavad üle selgelt määratletavate ülesannetega ametid, mille tegevuse saab algoritmiga ette anda, inimestele jäävad seevastu ebamäärased, raskesti defineeritavate ülesannetega ja komplekssed ametid. Kuid Werner Hertzogi filmis „Ühendatud maailma ilmutused“ näeme, et mungadki on lõpetanud mediteerimise ja näivad olevat pühendunud säutsumisele.
Kaader filmist
Hämar tulevikuprognoos öökapil
Kui siiani on arvatud, et inimene on ettearvamatu, siis digisüsteemid osutavad vastupidisele – piisab paarist infokillust, et keegi tuvastada.
6 minutit
Märts : – Öelge palun, kus asub Tallinnas 52. tänav?
Tunnustades küll täielikult trummarite teeneid mis tahes ansambli alustalana, pean möönma, et märtsikuu paremate esituste eesliinil olid saksofonistid.
52. tänav on New Yorgi klubide piirkond, kus möödusid džässmuusika kõige marulisemad kümnendid. Parimad ajad võivad olla küll läbi, ent kunagise suitsuvinese hiilguse sümbolina on see paik…
5 minutit
Elsa Starčenko 20. IX 1925 – 1. IV 2018
Teatame kurbusega, et meie hulgast on lahkunud väärikas kolleeg, maalikunstnik ja teatrikunstnik, Eesti Lavastuskunstnike Liidu auliige.
Elsa Starčenko (1956. aastani Elsa Silm) sündis 20. IX 1925. aastal Järvamaal Väätsa vallas taluperes. Lõpetas gümnaasiumi 1944. aastal Paides. Kunstiõpinguid alustas ta 1945. aastal Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis maali erialal, lõpetas selle 1951. aastal.
Töötas aastatel 1951–1957…
Elsa Starčenko (1956. aastani Elsa Silm) sündis 20. IX 1925. aastal Järvamaal Väätsa vallas taluperes. Lõpetas gümnaasiumi 1944. aastal Paides. Kunstiõpinguid alustas ta 1945. aastal Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis maali erialal, lõpetas selle 1951. aastal.
Töötas aastatel 1951–1957…
1 minut
