Ulvar Käärt
-
Urmas Tartes: „Inimühiskonnas ei toimu mitte midagi üleloomulikku, vaid selles kehtivad täpselt samasugused universaalsed loodusseadused nagu sipelgatel ja põtradel meie metsades või elevantidel savannis. Me peame loodusseadustega arvestama ja ei tohi jääda välja mõeldud väärtuste õnge.“ Foto on tehtud 2022. aasta sügisel Lihulas Matsalu loodusfilmide festivalil.Inga TartesTõhusa looduskaitse alus on heal tasemel loodusteadus
Urmas Tartes: „Inimese suhetes elukeskkonnaga lõpeb väärtusvabadus siis, kui see tekitab ühisvaratragöödia ja meie elukeskkond, loodus ning ühine elukvaliteet satub ohtu.“
9 minutit -
Teadaolevalt on Eestis säilinud 15 kõreasurkonda. Enamik säilinud kõreasurkondadest asustas varasemalt luite- ja liivikumaastikke. Tänu karjääridele suutsid need asurkonnad avatud liivaalade ulatusliku metsastamise üle elada. Kahjuks pole aga senini õnnestunud selliseid rannaniite, kus kõre on veel säilinud, ulatuslikumalt hooldusse saada. Sinna, kus kõresid enam pole, on liigi tagasi asustamine väga keeruline.Olev Mihkelmaa / Wikimedia CommonsKuidas päästa kõresid ehk Andke konnadele elupaigad tagasi
Riinu Rannap: „Kõre hoidmiseks ei pea loodusesse looma loomaaeda, vaid meil tuleb osata näha liigi ja tema elupaiga säilimise taga olevaid looduslikke protsesse.“
10 minutit -
tõttu igal võimalusel kuuse- ja männikultuuridest välja.Metsanduse uus lendorava paradigma
Uudo Timm: „Loodus ei ole nii rumal ja evolutsioon pole käinud sel moel, et on siia tekitanud mingid mõttetud liigid. Igal liigil on siin maamunal ja ökosüsteemis oma roll.“
8 minutit -
Must-toonekurgede elupaigad on kaitse all ja kõik eeldused arvukuse taastumiseks justkui olemas, aga millegipärast linde pole. Kui 1980. aastate algul pesitses meil 250 paari must-toonekurgi, siis viimase kolmekümne aastaga on arvukus langenud 60–90 pesitsusterritooriumini, millest paljudel toimetab vaid üksik lind.Urmas SellisMeie kotkad kosuvad. Aga kuhu kaovad must-toonekured?
Urmas Sellis: „Ausalt öeldes oleks üsna nõme, kui oled kolmkümmend aastat kotkastega tegelenud ja ütled, et ikka on nendega kõik kehvasti ja midagi pole muutunud!“
10 minutit -
Liina Remm Valgevenes rabajärve ääres.Tanja KapitonovaTeod – meile lähedal, ent siiski vähetuntud
Liina Remm: „Tigude uurimine on mõnes mõttes aristokraatlik tegevus. Härrasrahvas on nende kodasid juba ammustest aegadest kollektsioneerinud.“
8 minutit -
Kevad-kaelusöölase Eestist pärit valmikut ei ole üheski kollektsioonis, kuid kuna tema röövikut pole võimalik ühegi teise liigiga sassi ajada, on taoline foto Eesti liblikate nimestikku võtmiseks piisav tõendusmaterjal.Erki ÕunapKirju liblikamaailma radadel
Erki Õunap: „Päevaliblikate üldine arvukus püsib meil suhteliselt stabiilsena. Euroopa konteksti panduna on see päris kõva sõna.“
13 minutit -
Soome keskkonnateemaliste koomiksite meistri Seppo Leinoneni kavand liiklusmärgist, mis võib peagi Hiiumaal roolikeerajaid teele sattuva euroopa naaritsa eest hoiatada.Seppo LeinonenEuroopa naaritsa tagasitulek
Tiit Maran: „Populatsioonide taastamine on toimetamine teadmise ja mitteteadmise piiril, kusjuures mitteteadmist on alati rohkem.“
13 minutit -
Anneli Palo Alam-Pedja looduskaitseala lammimetsas metsaseireankeeti täitmas.ErakoguElurikas mets on väärtus
Kaks kuni neli kvartalit kaitstavat põlismetsa keset kuivendatud ja lageraiutud metsamaastikke on nagu mälestus metsast … metsa vabaõhumuuseum.
16 minutit -
Aivar Leito laseb vabaks 2013. aasta suvel satelliitsaatjaga märgistatud Savimäe sookure.ErakoguTeele, teele, kurekesed ehk Uue rändeparadigma jälil
Sookured, soode tuhkhallid graatsiad, on Eesti ühed majesteetlikumad linnud. Juba aastaid on meie ornitoloogid nutikate jälgimisseadmete abil kergitanud saladuskatet sellelt, kuhu nad siit talveks lendavad, ja sellega kogu maailmas nii asjatundjate kui ka laiema avalikkuse huviorbiidis püsinud. Kuigi tundub, et kurgede rännete kohta on kõik juba ammu teada, ei ole see ometi nii. Pea igal aastal on uute avastustega avanenud kureuuringutes uued perspektiivid, tänu millele mõistame sookurgede kui liigi ja…9 minutit -
Toomas Kukk ja nõgeselehine kellukas ( Campanula trahelium).Ott LuukKaardistades taimeriigi muutumist
Juba teist aastat töötavad meie taimetundjad Eesti taimede uue levikuatlase koostamise kallal. Viimaste aastate ühe suurema botaanilise ettevõtmise käigus uuritakse põhjalikumalt kui eales varem, kus millised taimed kasvavad. Meie paremaid taimeteadlasi ja -tundjaid koondava ettevõtmise üks eestvedajaid on botaanik Toomas Kukk.
Mis on taimede levikuatlas ja kuidas seda tehakse?
Toomas Kukk: Taimeatlas kajastab…10 minutit
