Peagi hakatakse põhjalikumalt arutama metsanduse arengukava järgmiseks kümnendiks. Juba praegu on arutelu tulipunktis raiemahtude kavandamine. Praeguses arengukavas on optimaalse raiemahuna kirjas 12–15 miljonit tihumeetrit aastas ning keskkonnaministeeriumi esindaja on oletanud, et aastate 2021–2030 arengukavas need mahud palju ei muutu.¹

Hiljaaegu väljendas teaduste akadeemia looduskaitse komisjon arvamust, et raiemahtude võrdlemine metsa juurdekasvuga on eksitav.² Samale seisukohale jõudsid rohkem kui aasta tagasi Raul Rosenvald, Asko Lõhmus ja Kaie Kriiska.³ Rainer Kuuba on samuti hiljutises artiklis leidnud, et 12–15 miljoni tihumeetrine raiemaht ei ole jätkusuutlik ega taga metsade võimet pakkuda sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja kultuurilisi hüvesid, nagu seadus ette näeb.⁴

Keskkonnaministeeriumi veebilehe kohaselt kasvas 2016. aastal metsamaal juurde 15,9 miljonit tihumeetrit puitu, majandatava metsa juurdekasv oli 14,1 miljonit tihumeetrit, sama aasta raiemahuks hinnati 11,3 miljonit tihumeetrit.⁵ Kuna nende andmete põhjal oli aastane juurdekasv suurem kui raiemaht, siis tekib küsimus, millest on tingitud metsanduse valdkonna teadlaste ja spetsialistide rahulolematus.

Alustuseks: mida juurdekasv tähendab? Kui puud kasvavad, siis muutuvad nende tüved üldjuhul kõrgemaks ja jämedamaks. Juurdekasv näitab seda, kui palju tüvemahtu teatud aja jooksul juurde tekib.⁶ Viimastel andmetel kasvas Eestis aastaga juurde keskmiselt 6,9 tihumeetrit tüvepuitu hektari kohta.⁷ Samuti tuleb välja, et juurdekasvu leidmiseks kasutatakse eri meetodeid. Statistiline metsainventeerimine on andnud tulemuseks eeltoodud 6,9 tihumeetrit hektari kohta, see on 20% suurem, kui oleks lausmetsakorralduse andmetest saadud sama näitaja.⁸ Maaülikooli emeriitprofessor Toomas Frey on öelnud, et kasvukäigutabelite põhjal oleks juurdekasv veelgi väiksem – ligikaudu 5 tihumeetrit hektari kohta aastas.⁹

Keskkonnaministeerium on kasutanud keskmise juurdekasvu näitajana siiski 6,9 tihumeetrit hektari kohta. Sellest tulenevalt on metsamaa kogujuurdekasvuna välja toodud 15,9 miljonit tihumeetrit.¹⁰ Siin ilmneb aga probleem – sellise kogujuurdekasvu saamiseks on arvesse võetud kogu metsamaa pindala (2 312 000 hektarit), mille alla kuulub nii metsaga metsamaa kui ka metsata metsamaa.¹¹ Selgituseks: metsata metsamaa tähistab alasid, kus seaduse mõistes metsa ei kasva.

Juurdekasvu saab arvestada siiski vaid metsaga metsamaal, see tähendab, alustades noorendikest,

kus puude kõrgus on ületanud 1,3 meetrit.¹² Kui arvutuskäiku parandada ja arvesse võtta üksnes metsaga metsamaa pindala (2 144 000 hektarit¹³), siis kogujuurdekasvu tulemus väheneb – see on 15,9 miljoni asemel 14,8 miljonit tihumeetrit.¹⁴

Majandatavate metsade kogujuurdekasvu arvutamisel ei ole metsata metsamaa sisse arvestatud. Samal ajal ilmneb selle puhul järgmine probleem: looduskaitse komisjoni hinnangul on majandatavate metsade kogujuurdekasvu arvestusse kaasatud ka kaitstavate metsade juurdekasv. Probleemi mõistmiseks tasub teada, et Eestis jagunevad kaitstavad metsad kaheks: rangelt kaitstavad metsad (12% metsamaa pindalast) ning majanduspiiranguga metsad (13% metsamaa pindalast).¹⁵

Kui keskkonnaministeerium toob välja, et majandatavates metsades on juurdekasv 14,1 miljonit tihumeetrit, siis sinna hulka ei ole arvestatud juurdekasv rangelt kaitstavates metsades, kuid sinna hulka on arvestatud juurdekasv majanduspiiranguga kaitstavates metsades. Vastuses looduskaitse komisjonile ütleb keskkonnaministeeriumi esindaja järgmist: „Majandatavate ja kaitstavate metsade osakaal jaguneb Eestis selliselt, et piltlikult iga neljas metsas tehtud samm langeb rangelt kaitstavasse või keskkonnakaitseliste piirangutega metsa.“¹⁶

Sel juhul loeb ministeeriumi esindaja kaitstavate metsade hulka nii rangelt kaitstavad metsad (12% metsamaast) kui ka majanduspiiranguga metsad (13% metsamaast). Need kokku moodustavadki 25% ehk piltlikult neljandiku metsas tehtud sammudest. Kui käsitleda kaitstavaid metsi 25% ulatuses metsamaast ning jätta nende pindala juurdekasvu arvutusest välja, siis on majandatavate metsade kogu juurdekasv 14,1 miljoni asemel hinnanguliselt 12,1 miljonit tihumeetrit metsaga metsamaal.¹⁷ See on kogujuurdekasv majanduspiiranguta metsas.

Järgmiseks tasub aga arvestada, et kogu juurdekasvu ei ole võimalik maha raiuda, sest osa puudest sureb looduslikel põhjustel.¹⁸ Loomulikku suremust põhjustab peamiselt puudevaheline konkurents, aga ka ulukikahjustused, seenhaigused, tormituuled jms. Loodusliku väljalangevuse järel saab kasutusele võtta hinnanguliselt 70% kogu juurdekasvust.¹⁹

Jätkusuutlike raiemahtude kavandamisel saab arvestada üksnes osaga kogujuurdekasvust, mis on lõpuks kasutusele võetav. Majanduspiiranguteta metsas on see kasutatav juurdekasv ligikaudu 8,5 mln tihumeetrit.^20,21 Seda on oluliselt vähem kui 2016. aasta raiemaht, mis ulatus 11,3 miljoni tihumeetrini. Seega järgmise kümnendi metsanduse arengukavas ei ole vajalik üksnes raiemahtude vähendamine jätkusuutlikule tasemele, vaid nende viimine mõneks ajaks sellest tasemest veelgi allapoole, et kompenseerida ülemäärast raiet, mis on toimunud viimastel aastatel ning toimub praegugi.

1 https://www.err.ee/649996/jargmises-metsanduse-arengukavas-jaavad-raiemahud-samale-tasemele

2 http://www.looduskalender.ee/n/en/node/2060

3 https://arvamus.postimees.ee/3946035/tartu-teadlased-keskkonnaministeerium-varjab-mittesaastlikku-metsaraiet

4 https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/miks-ministeerium-keeldub-diskussioonist-ja-rundab-praeguse-metsapoliitika-kriitikuid/

5 http://www.envir.ee/et/metsastatistika

6 https://arvamus.postimees.ee/3946035/tartu-teadlased-keskkonnaministeerium-varjab-mittesaastlikku-metsaraiet

7 Metsamaa tagavara juurdekasv enamuspuuliigiti, SMI 2016 tabel lk 8 (pdf lk 14).

8 Ülevaade Eesti metsavarudest, aastaraamat Mets 2016. Lk 19.

9 http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/arvamus/olukord-metsanduses-tekitab-kohedustunde?id=77120612

10 http://www.envir.ee/et/metsastatistika

11 Metsamaa pindala 2 312 hektarit korrutatuna juurdekasvu näitajaga 6,9 tihumeetrit hektari kohta, annab tulemuseks 15,9 mln tihumeetrit juurdekasvu. Aastaraamatus Mets 2016 tabelis lk 31 on küll saadud 15,9 miljonit tihumeetrit juurdekasvu metsaga metsamaa pealt, kuid selleks on tabelis esitatud suuremad hektari juurdekasvu näitajad, kui SMI aruandes, millele andmetele tabel viitab.

12 https://arvamus.postimees.ee/3946035/tartu-teadlased-keskkonnaministeerium-varjab-mittesaastlikku-metsaraiet

13 Eesti üldpindala jaotus maakategooriate järgi – metsamaa 2 312 tuhat ha, sellest metsaga metsamaa 2144 tuhat ha ning metsata metsamaa 169 tuhat ha. SMI 2016 lk 1 (pdf lk 3)

14 SMI 2016 aruandes on kogujuurdekasv arvutatud enamuspuuliikide pindalade ja juurdekasvude põhjal. Artiklis on lihtsuse huvides kogujuurdekasv arvutatud kogu pindala ja keskmise juurdekasvu põhjal.

15 Metsamaa pindala kaitserežiimi järgi, SMI 2016 tabel lk 2 (pdf lk 5).

16 https://heureka.postimees.ee/4388981/ministeeriumi-vastulause-teaduste-akadeemia-metsamajanduse-kriitika-ei-ole-teaduspohine

17 Eesti üldpindala jaotus maakategooriate järgi, SMI 2016 lk 1 (pdf lk 3). Kaitstava metsamaa jagunemine arenguklassidesse, aastaraamat Mets 2016. Lk 204. Metsaga metsamaa pindala (2 144 000 ha) – metsaga kaitsealune pindala (553 700 ha) = 1 590 300 ha. Kui see korrutada juurdekasvuga 7,6 tm/ha/a on tulemuseks 12,1 mln tihumeetrit.

18 https://arvamus.postimees.ee/3946035/tartu-teadlased-keskkonnaministeerium-varjab-mittesaastlikku-metsaraiet

19 E. Pärt, Puistute juurdekasv – metsanduse põhitõed ja müüdid. Eesti Mets 3/2013.

20 70% 12,1 mln tihumeetrist on 8,5 mln tihumeetrit

21 Kasutatav juurdekasv 8,5 miljonit tihumeetrit on arvutatud eeldusel, et majandatavates metsades on juurdekasv 7,6 tihumeetrit hektari kohta nagu statistilise metsainventeerimisega on leitud. Kui kasutada teistsuguseid meetodeid juurdekasvu hindamiseks (kasvukäigutabelid, lausmetsakorraldus) jääks tulemus vahemikku 6-7 miljonit tihumeetrit.