Kultuuripärandi aastal on küsitud ning otsitud vastuseid, mis või millised siis ikkagi on kombed, traditsioonid, usk, omakultuur, muusika, sõna- ja kujutav kunst … ehk kõik see, mille ette üldjuhul käib või – sõltuvalt olukorrast – tahame ilmtingimata panna sõna „Eesti/eesti“. Küsimus(te)le vastamiseks võib võtta lähtekohaks vastava diskursuse ehk selle, kuidas pärandist kõneldakse-kirjutatakse ning kuidas seda teemat vahendatakse meedias. Viimasel teadupoolest on tänapäeval suur jõud inimeste hoiaku ja mõtteviisi kujundajana, olgu tegemist…
Traditsioonid püsivad suuresti rituaalsel kordamisel, näiteks tekstidesse või muusikasse talletatud märgiliste sõnumite ja sümbolite taasesitamisel. Vabariigi aastapäeval loeme ette „Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele“ ning kindlasti kõlab sel päeval vähemalt üks kord Heino Elleri „Kodumaine viis“, tantsupeod lõpetame traditsiooniliselt Anna Raudkatsi „Tuljakuga“, viimaste aastate laulupeod aga Peep Sarapiku viisistatud Juhan Liivi luuletusega „Ta lendab mesipuu poole“. Vabas ühiskonnas sünnivad seda sorti traditsioonid ja rituaalid inimeste siiramate emotsioonide ja ühtekuuluvustunde koostoimel ning…
Mõni aeg tagasi oli mul tarvis lasta oma artikkel bulgaaria keelde tõlkida ja selle käigus sai tublisti pead murtud, kuidas panna ümber sõna „maastik“ nii, et see annaks parimal moel edasi teksti sisu ega eksitaks heauskset lugejat kunstiteaduse või peisaažide lõpututele maastikele. Ega eesti keeleski ole see sõna kuigi vana. Kuid tubli saja aastaga, mil sõna „maastik“ on mõistena eesti keeles kasutuses olnud, on ta hoogsalt laienenud – peale pärand-…
Kui Nõukogude aja lõpul ja taasiseseisvusaja algaastatel sai Lõuna-Eestis suviti üliõpilastega välitöödel käidud, siis oli alati kohutavalt kahju neist memmedest, kelle mõnusate sokkide, imeilusate kirikinnaste, heegeldatud pajalappide ja muu näputöö saatus oli paraku saada suurelt jaolt koide kõhutäiteks. Toona polnud naistel kombeks niisama, käed rüpes, teleka ees istuda. „Metsikut roosi“ ja „Tahmanägu“ vaadates välkusid vardad nagu mullu ja muiste. Muud meelelahutust suurt ju ei olnud…
Lapsepõlves ühes Lõuna-Eesti väikelinnas elades olid meie üleaedseteks setod, kes peavad teadupoolest kalendriaasta pühi nn vana kalendri järgi. Jätame tänasest arutelust välja aeg-ajalt tuliseid kirgi kütva teema, kas jõulud on kirikuaasta või iidne rahvakalendri ehk põhjala päikeseaasta püha ja kuidas nende lihavõtetegagi õieti on ehk siis kumb ikkagi oli enne, kas muna või kana ja kellel on selles küsimus tõelisest tõelisem tõde või õigemast õigem…
Sõnaga „traditsioon“ seostub siinkirjutajal peaaegu alati esimesena piimamees Tevje Anatevkast, kes alailma iseendaga dialooge pidades küsib muu hulgas sedagi, kuidas hoida end keerulises ja muutuvas maailmas tasakaalus, ja vastab ise: „Traditsioonid!“ Traditsioonid korraldavad ja korrastavad väikeses juudi kogukonnas Anatevkas kõike, alates argielu pisiasjadest ning lõpetades filosoofiliste ja eksistentsiaalsete küsimustega. Ent seesama Tevje kogeb tütreid mehele pannes, kuidas põlvest põlve edasi pärandatud ja vastuvaidlemist mitte sallivad…
Emakeel, milles mõtleme ja väljendume, olgu kirjalikult või suuliselt, on elav organism, mis muutub ajas ning kohaneb oludega. Kui see nii poleks, tuleks emakeele tervise pärast hirmsasti muretsema hakata.
Mäletan, et 1960ndate lõpus õppisin koolis püüdlikult, keeleots suust väljas, kirjutama sõna bagaaž – ja täpselt sedasi oli kirjutatud ka Valga raudteejaama putka peale, kust inimesed said oma kohvrid-kotid-pakid ehk tänapäevaselt väljendudes pagasi kätte. See on üks paljudest…
Kultuuriteadlased on määratlenud inimese ka kui narratiivse olendi, kes (taas)loob ennast jutustades ning kelle identiteet põhineb lugudel, mida ta räägib endast ja endale.1 Identiteedisüsteemile tunnuslikult usub inimene, et ta kuulub nende sümbolite või sümbolsüsteemide juurde (näiteks keel, muusika, usund, folkloor, mütoloogia), mida need väljendavad. Sümbolite ja/või sümbolsüsteemide tähendused ei pruugi olla ja sageli polegi mõistuspäraselt loogilised, kuid annavad edasi enesemääratluse, ettekujutuse iseendast kui indiviidist või…
Muutused ühiskonnas on mõjutanud ka surmakultuuri.
Ilmar Jaksi novellis „Kodumaa muld” võtab peategelane kodumaalt põgenedes padjapüüriga kaasa kodumaa mulda ja hakkab seda eksiilis müüma saatusekaaslastele. Kui kodunt kaasavõetu saab otsa, ei ole kaupmehel sellest suurt lugu – muld on muld, kuni soovijaid jätkub. Oluline on ostja teadmine, et see peotäis mulda, mida kodus rituaalselt säilitada või lahkunule viimsel teekonnal kirstukaanele panna, on pärit kodumaalt – maalt, kus on kinni…
Etniline naljatamine ilmutab sotsiaalkultuurilistel ja poliitilistel põhjustel vähenemistendentsi.
Tänapäeval on etnilised anekdoodid ja naljad seksiteemaliste järel arvukuselt teisel kohal.1 Liisi Laineste, kes tugineb Eesti teemakohasele materjalile ning kogu maailma rahvahuumori uurijatele, väidab, et etniline naljatamine ilmutab tänapäeval, sealhulgas ka Eestis, mitmetel sotsiaalkultuurilistel ja poliitilistel põhjustel vähenemistendentsi.2
Etniline naljatamine ilmutab sotsiaalkultuurilistel ja poliitilistel põhjustel vähenemistendentsi.
Tänapäeval on etnilised anekdoodid ja naljad seksiteemaliste järel arvukuselt teisel kohal.1 Liisi Laineste, kes tugineb Eesti teemakohasele materjalile ning kogu maailma rahvahuumori uurijatele, väidab, et etniline naljatamine ilmutab tänapäeval, sealhulgas ka Eestis, mitmetel sotsiaalkultuurilistel ja poliitilistel põhjustel vähenemistendentsi.2
Näitus „Ars moriendi. Suremise kunst” Niguliste muuseumis kuni 2. VI. Kuraator Merike Kurisoo, kujundanud Liina Siib, haridusprogrammi autorid Külli Kaus ja Lola Annabel Kass. Vaata http://www.nigulistemuuseum.ee/et/naitused/hetkel/ars-moriendi-suremise-kunst.
Elu ainus traagika seisneb selles, et kõik on määratud hävima juba selsamal hetkel, kui tekib; sest see on elu olemus, sest see niisugune elu on ainus, mis kunagi saab meie päralt olla.
Ricarda Huch1.
Niguliste muuseumis või kirik-kontserdisaalis, kuidas kellelegi…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Vaimne pärand on alati elanud ja elab oma elu, hoolimata sellest, kui palju pööratakse talle rahalist või moraalset tähelepanu. Pildil XII noorte tantsupeo ärajäänud kontsert Vabaduse väljakul.Robin Roots / Õhtuleht / Scanpix
See tuttav ja tundmatu rehetare Hiiumaal: paarisaja-aastasest Sooääre talust on saanud Soera talumuuseum.Marju Kõivupuu