2015-20 (3540)
Vaata, paljas poiss!
Rahulolematus rabas riigikogu valimiste järel raskelt justkui tiiki langev kivi. Rabas nii valijaid kui ka valituks osutunuid ning levis lainetena tüünel tiigipinnal, kuni erakondade reitingu-uuring puhus äratuspasunat.
Jah, vaene on elu meil siin Liivimaal, tuleb tõdeda, kui poliitikas on suurimaks sündmuseks asjaolu, et sotsiaaldemokraatliku erakonna juhiks kandideerib kaks (!) inimest.
Jah, IRLi…
Jah, vaene on elu meil siin Liivimaal, tuleb tõdeda, kui poliitikas on suurimaks sündmuseks asjaolu, et sotsiaaldemokraatliku erakonna juhiks kandideerib kaks (!) inimest.
Jah, IRLi…
1 minut
Kristian Kruuser ja Kaupo Kikkas
Kihiline Wilson
„Aadama passioon“ oli rikkalik kogemus, mitte niivõrd lavastusena, kuivõrd seoste ja mõtete tekitajana.
5 minutit
Robert Wilson: „Vaikuse ja muusika vahel puuduvad piirid.“
Milline oli teie nägemus, kui töötasite Arvo Pärdi muusikaga?
Robert Wilson: Arvo Pärdi muusika on väga ainulaadne ja eriline … (katkestab hetkeks jutuajamise ja palub eemal seisvatel inimestel lahkuda). See on ka väga keerukas muusika, eriti selles töös. Selle lavastamine nõuab tohutut kontsentratsiooni: ma arvan, et ükskõik mida lavastaja siin ka…
Robert Wilson: Arvo Pärdi muusika on väga ainulaadne ja eriline … (katkestab hetkeks jutuajamise ja palub eemal seisvatel inimestel lahkuda). See on ka väga keerukas muusika, eriti selles töös. Selle lavastamine nõuab tohutut kontsentratsiooni: ma arvan, et ükskõik mida lavastaja siin ka…
6 minutit
Kristian Kruuser ja Kaupo Kikkas
Valgus meis ja väljaspool
Arvo Pärdi ja Robert Wilsoni „Aadama passioon“. Muusikajuht ja dirigent Tõnu Kaljuste. Etendused 12. – 16. mail Noblessneri valukojas.
Noblessneri valukoda näeb välja nagu kummitusloss ja kõlab nagu katedraal. Viletsus ja hiilgus, niisamuti nagu Aadama ja inimkonna loos.
„Aadama passiooni“ rikkalikus eelreklaamis ja veel 12. mai pressikonverentsi algul oli nii palju juttu…
Noblessneri valukoda näeb välja nagu kummitusloss ja kõlab nagu katedraal. Viletsus ja hiilgus, niisamuti nagu Aadama ja inimkonna loos.
„Aadama passiooni“ rikkalikus eelreklaamis ja veel 12. mai pressikonverentsi algul oli nii palju juttu…
4 minutit
Kristian Kruuser ja Kaupo Kikkas
Odavlennufirmaga Olümposele
Wilson oli loonud eneseküllase ja suletud süsteemi.
4 minutit
RW esitleb: „EASi passioon!“
Eelmisel nädalal juhtus see taas – Eesti tõusis tähena maailma kultuuritaevasse. Kaua ette valmistatud ja veelgi kauem loodetu sai tegelikkuseks ning tulemust märkas ka rahvusvaheline meedia, kus räägiti teose „visuaalsest veidrusest“ ja „kauaoodatud toorusest“. Jah, ma pean silmas Kris Lemsalu installatsiooni „Whole Alone 2“ („Ihuüksi“) Temnikova & Kasela galerii boksis…
4 minutit
Me kõik tahaksime näha ideaalset erakonda ja tore on selle tekkimisest unistada. Paraku, nagu maa peal teatavasti ingleid ei ole, nii ei ole võimalik luua reaalsetest inimestest ideaalset erakonda.
Arno Saar / Õhtuleht / Scanpix
Meie erakonnad – jõugud ja(või) klubid?
Erakondade jaotamine nende poliitilistest üldsuundumustest lähtuvalt on laialt teada. Parema-vasaku, liberaalsuse-konservatiivsuse skaala leiab järjepidevalt kasutamist, vaatamata sellele, et tänapäeva tegelikkus neisse enam hästi mahtuda ei taha. See asjaolu on ka tõstatanud vajaduse erakondade liigitamiseks mingite teist laadi kriteeriumide alusel. Ikka selleks, et paremini analüüsida poliitikategemise arengutendentse. Kusagilt on jäänud kummitama…
9 minutit
Kajasid ja resonantse
Ivan Fedele, üks itaalia säravamaid heliloojaid, sel nädalalõpul Tallinnas
Seda juhtub harva, eriti pärast NYYDi festivalide lõppu, et Eestit külastab sellise renomee ja rahvusvahelise kaaluga modernistlikuma suuna helilooja nagu Ivan Fedele (sünd 1953). Fedele on itaalia keskmise põlvkonna võib-olla kõige olulisem ja tuntum helilooja. Eesti muusika- ja…
3 minutit
Festival kui makrokompositsioon
22. – 29. maini leiab Tartus ja Tallinnas aset XIV Eesti heliloojate festival (EHF), millest kõneleb festivali kunstiline juht, flötist ja helilooja Monika Mattiesen.
EHFi on Tartus korraldatud 2002. aastast. Sina oled festivaliga seotud 2005. aastast saadik. On sul midagi erilist meenutada?
Monika Mattiesen: Täpsustan, et olen alates 2005. aastast küll EHFi…
Monika Mattiesen: Täpsustan, et olen alates 2005. aastast küll EHFi…
4 minutit
Sisu sümpoosion
Pealelend — Tüüne-Kristin Vaikla
Korraldate sisearhitektide liidu ja EKA koostöös 27. kuni 30. maini Tallinnas Von Krahli teatris rahvusvahelise sümpoosioni „Sisu. Ruumimõju“. Millest on see sündmus ajendatud?
Sisearhitektuuri sümpoosion „Sisu“ toimub teist korda. Mõte kutsuda Tallinna valdkonna põnevaid praktikuid ja teoreetikuid on ajendatud soovist mõtestada kiiresti muutuvas maailmas oma professionaalset tegevust. Möödunud aastal otsisime…
Sisearhitektuuri sümpoosion „Sisu“ toimub teist korda. Mõte kutsuda Tallinna valdkonna põnevaid praktikuid ja teoreetikuid on ajendatud soovist mõtestada kiiresti muutuvas maailmas oma professionaalset tegevust. Möödunud aastal otsisime…
1 minut
Helme joonistab detailselt välja Ruhri kaevanduspiirkonna – ja tööstusmaastik ei ole raasugi igav. Lehviv inimlik nukrus muutub korraga tähendusrikkaks.
Aron Stern
Peeter Helme pistis oma sule õigesse tindipotti
Kirjutamine sujub Helme Peetril ludinal. Olen lugenud ta varasemast neljast romaanist kaht: „Puudutust“ ja „Septembrit“. Ja jäin toona oma mõttelise hinnanguga, mida välja ei öelnud, kahevahele. Minu meelest kiskusid tekstid literatuurseks (mis etteheide see nüüd kirjandusele on, mida kirjandus siis veel olema peaks?), kuigi olid kultuursed ja hea maitsega tehtud.…
3 minutit
Reis keele maailma
Vestlusring Ene Mihkelsoni loomingu tõlkimisest
Ene Mihkelson on Eestis tunnustatud ja loetud kirjanik, teistesse keeltesse on tema teoseid tõlgitud esialgu tagasihoidlikult. Mihkelsoni luuletusi on ilmunud eesti luule antoloogiates taani, inglise, saksa, rumeenia ja rootsi keeles. Tervikuna on vahendatud 2010. aasta luulekogu „Torn“, selle tõlkis soome keelde Raija Hämäläinen („Torni“,…
10 minutit
Artur Sadovski
Väärt kunst ühes veebikeskkonnas
NOARi internetikeskkonna eesmärk on koondada Läänemere maade nüüdiskunstnikud.
3 minutit
Sompa põlevkivikaevandus Ida-Virumaal oli kasutusel 1948–1999.
Kaiti Lillipuu
Maapõuepoliitika jätkusuutlikuks
Isereguleeruv süsteem kasvatab mäetööde äririske ja vastandumist keskkonnahoiu seisukohtadele.
3 minutit
In memoriam: Urve Lippus
Urve Lippus
5. III 1950 –13. V 2015
13. mail lahkus meie hulgast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse osakonna professor Urve Lippus. Ta pärines tunnustatud muusikute perekonnast: isa oli viiuldaja Endel Lippus, ema pianist Virve Lippus. 1975. aastal lõpetas Urve Lippus Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikateaduse eriala ning asus seejärel tööle Keele…
5. III 1950 –13. V 2015
13. mail lahkus meie hulgast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse osakonna professor Urve Lippus. Ta pärines tunnustatud muusikute perekonnast: isa oli viiuldaja Endel Lippus, ema pianist Virve Lippus. 1975. aastal lõpetas Urve Lippus Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikateaduse eriala ning asus seejärel tööle Keele…
2 minutit
Kelle reliikvia on vabadus?
Eestis on moekas rääkida, et klassikalistel parema-vasaku ja liberaalsuse-konservatiivsuse skaalal ei ole enam tähtsust. Huvitav on seejuures paralleel füüsikaga: ükski algosakeste kiirendi juures Alpides töötav füüsik, kelle arsenalis on Einsteini-järgsed teadusmudelid, ei kuuluta Newtoni mehaanikareeglite paikapidamatust. Klassikaline jaotus ühiskonnateadustes kehtib endiselt ja tegelikult on ka Eestis olemas alalhoidlikud konservatiivid ja…
2 minutit
Teaduse avaandmetele antakse DOI-numbrid
Kui teadlane kirjutab artikli või monograafia, siis selles avaldatud andmed ja nende põhjal tehtud analüüs näeb ilmavalgust ja jääb suure tõenäosusega alles, olgu siis teadustöö avaldatud paberil või virtuaalsel kujul. Küll aga on probleem andmetega, mis tekivad uurimistöö käigus, aga avaldamisele ei lähe. Selline andmemassiiv on väga suur. Me saame…
2 minutit
Otse trepi vastas tervitavad vaatajaid Ellen Kolgi „Merefloora“ ja „Merefauna“ (1980, pronks).
Peeter Sirge
Kes vajab eilset näitust?
Näituse kureerimine ei ole ainult heade kujude kaunilt väljapanemine.
6 minutit
Kultuurikriitika maailmas sõpra ei tunta.
Internet
Meelte mõrvamine
Kultuurikriitika kibe kriitika
4 minutit
Tallinn. Eine mere ääres
Kui minu endine professor ja praegune sõber Basso käis mõned aastad tagasi kevadel Tallinnas, oli tema esimene soov külastada kena ja head kohalikke mereande serveerivat mereäärset restorani.
Ehk on toit meie, itaallaste, kinnismõte. Peame uues kohas esimese asjana kindlasti külastama paikkonna restorani. Aga võib-olla ongi just toit see, mille pärast reisime,…
Ehk on toit meie, itaallaste, kinnismõte. Peame uues kohas esimese asjana kindlasti külastama paikkonna restorani. Aga võib-olla ongi just toit see, mille pärast reisime,…
5 minutit
Pealelend — Bernard Clarke, Max Fage-Pedersen
Bernard Clarke,
Limericki RTE Lyric FM raadio toimetaja
Max Fage-Pedersen,
Kopenhaageni raadiojaama P2 toimetaja
Rostrumi delegaadid heitsid Sirbi palvel pilgu Eesti muusika kõlapinnale Iirimaal ja Taanis.
Kui palju tuntakse Eesti heliloojate loomingut teie kodumaal ja palju mängitakse seda teie programmis?
Bernard Clarke: Olen Eestis esimest korda. Iirimaal domineerib eesti muusika puhul mõstagi Pärdi looming ECMi…
Limericki RTE Lyric FM raadio toimetaja
Max Fage-Pedersen,
Kopenhaageni raadiojaama P2 toimetaja
Rostrumi delegaadid heitsid Sirbi palvel pilgu Eesti muusika kõlapinnale Iirimaal ja Taanis.
Kui palju tuntakse Eesti heliloojate loomingut teie kodumaal ja palju mängitakse seda teie programmis?
Bernard Clarke: Olen Eestis esimest korda. Iirimaal domineerib eesti muusika puhul mõstagi Pärdi looming ECMi…
2 minutit
Jälle need soomerootslased!
Kjell Westö suurteost „Kus kõndisime kunagi“ lugenule võib „Terendus 38“ algus tunduda liigagi tuttav ja kordustest tulvil: jälle 30ndad aastad, jälle soomerootslased, jälle Soome kodusõja pained ning jälle klassi- ja keelevastuolud. Polegi nagu midagi uut, lihtsalt see kõik on lahendatud veidi kammerlikumalt. Nimelt on „Terendus 38“ tegevustiku keskpunktiks Claes Thune…
3 minutit
Keele- ja vähemuspoliitika
Kirjutatud ja kirjutamata põhimõtted
Tänapäeva õigusriigis on seadused üks olulisimaist poliitika teostamise vahendeist.1 On aga ka teisi vahendeid, kirjutamata reegleid, mis suunavad mõnikord seaduste tõlgendamist või lükkavad need kõrvale, täiendades neid või töötades neile kogunisti vastu. Formaalsete ja mitteformaalsete reeglite vastastikust suhet riigis jm organisatsioonides käsitletakse sotsioloogias ja…
6 minutit
Krista Kaer
Ave Maria Mõistlik, Wikimedia
Tõhus festival tulekul
„HeadRead“ püüab pakkuda võimalikult mitmekesist kirjanduspilti, üritusi tuleb aasta ringi.
3 minutit
Neli noort näitlejat pakuvad Supilinna salaseltsi liikmetena oma vanematele kolleegidele väärikat konkurentsi. Filmi käis esimese nädalaga vaatamas üle 17 000 inimese.
Kaader filmist
Väikeste väänikute suured ülesanded
Mängufilm „Supilinna salaselts“ (Eesti 2015, 100 min), režissöör Margus Paju, stsenaristid Mihkel Ulman ja Christian Gamst Miller-Harris, põhineb Mika Keräneni samanimelisel romaanil, operaator Meelis Veeremets, helilooja Liina Kullerkupp. Osades Olivia Viikant, Karl Jakob Vihur, Hugo Soosaar, Arabella Antons, Evelin Võigemast, Mirtel Pohla, Ott Aardam jt. Linastub kinodes Coca-Cola Plaza, Solaris,…
4 minutit
Märt Meos on vedanud R.A.A.A.Mi 15 aastat.
Margus Mikomägi
Ka sisaliku tee kivil jätab jälje
Märt Meos: „Olen õppinud, et kui alustada uut lavastusprotsessi, tuleb ideaalis kohe mõelda, et tulemus võiks jõuda ka väljapoole Eestit.“
9 minutit
Eesti kirjanduse laid Ungari raamatumeres
Kui mõtlen eesti kirjandusele Ungaris, tuleb mulle silme ette pilt ungari kirjandusmaastikust.
Maastikule annavad näo meri ja kuivad alad. Kuiv maapind on kirjandusliku väärtusega kirjandus ungari keeles: ungari ilukirjanduse manner ja tõlkekirjanduse saarestik. Inglise keelest lähtuval kirjandusel on suur saar, saksa, prantsuse, hispaania, vene keelel parajad saared, ülejäänud keeltel on igaühel…
Maastikule annavad näo meri ja kuivad alad. Kuiv maapind on kirjandusliku väärtusega kirjandus ungari keeles: ungari ilukirjanduse manner ja tõlkekirjanduse saarestik. Inglise keelest lähtuval kirjandusel on suur saar, saksa, prantsuse, hispaania, vene keelel parajad saared, ülejäänud keeltel on igaühel…
4 minutit
In memoriam: Priit Tiimus
Priit Tiimus
30. III 1979 – 8. V 2015
MTÜ Valgusklubi ja MTÜ Valgusbiennaali tiimi on tabanud valus kaotus: insuldi tagajärjel suri 35aastasena valgustusdisainer Priit Tiimus.
Priit Tiimus alustas karjääri show-valgustusdisainerina, ent liikus edasi arhitektuurse valgustuse alale ning asutas 2010. aastal Tipriit Valgusdisain OÜ. Aastatel 2007–2010 töötas Tiimus Londonis ettevõtetes Parsons Brinckerhoff ja…
30. III 1979 – 8. V 2015
MTÜ Valgusklubi ja MTÜ Valgusbiennaali tiimi on tabanud valus kaotus: insuldi tagajärjel suri 35aastasena valgustusdisainer Priit Tiimus.
Priit Tiimus alustas karjääri show-valgustusdisainerina, ent liikus edasi arhitektuurse valgustuse alale ning asutas 2010. aastal Tipriit Valgusdisain OÜ. Aastatel 2007–2010 töötas Tiimus Londonis ettevõtetes Parsons Brinckerhoff ja…
1 minut
Oma mitmeplaanilisusega tõuseb esile Eduard Salmistu Kleštš. Tema „Vihkan teid kõiki!“ jääb lavastuse üheks domineerivamaks repliigiks.
Jaanus Laagriküll
Pihtas, põhjas, registrist maha kantud
Jussi Sorjanen pole Maksim Gorkit jäljendanud, vaid loovalt edasi arendanud.
4 minutit
Humanitaaria teaduse sees ja teadusest väljas
Eesti teadus on üks maailmaime. Kui jälgida teaduse arengut Essential Science Indicators’i (ESI) viimase väljalaske vahendusel, mis katab perioodi 2004–2014, ületas Eesti teaduse mõjukus eliitgrupi ekvaatori ja läheneb kindlalt maailma liidrite rühmale, mille eesotsas on Šveits, Holland ja kõik Skandinaavia maad. Keegi ei osanud isegi veel viis aastat tagasi unistada,…
3 minutit
Tiina Kirss
Ave Maria Mõistlik / Wikimedia / CC
Kahevahel
Kui hajusad on kultuuriruumi piirid?
8 minutit
Valve Janov. Jääminek Emajõel. 1958, segatehnika. Rutgersi ülikooli Zimmerli kunstimuuseum.
Peter Jacobs
Tartu avangardistid abstraktse ekspressionismi valguses
Tartu sõpruskonna loomingus on jooni, mis osutavad Ameerika 1940. ja 1950. aastate kunstiteooria tundmisele.
6 minutit
Möödunud nädalal kogunesid Tallinna kõigi rostrumil osalevate raadiojaamade klassikatoimetuste esindajad, et kuulata nelja päeva jooksul Eesti Raadio esimeses stuudios üheskoos läbi 55 teose salvestis.
Ülo Josing / ERR
Rostrum Tallinnas ehk Kogu tõde nüüdismuusikast
Praegu, kui ühed alles valmistuvad ootusärevalt jälgima Eurovisioni lauluvõistluse finaali, on teistel võistluse tulemused juba ammu teada. Sellega ei taha ma loomulikult öelda, et too võitja on ette ära otsustatud – kes küll söandaks midagi niisugust arvata? Pean silmas hoopis 12. kuni 15. maini Tallinnas peetud LXII rostrumit (International Rostrum of…
7 minutit
Uues „Mad Maxis” võib näha nii hirmuäratavaid sõjamasinaid kui ka meeldejäävaid tegelaskujusid.
Kaader filmist
Tänapäeva postapokalüpsis
Mängufilm „Mad Max. Raevu tee“ („Mad Max: Fury Road“, USA 2015, 120 min), režissöör George Miller, stsenaristid George Miller, Brendan McCarthy ja Nick Lathouris, operaator John Seale, Junkie XLi muusika. Osades Tom Hardy, Charlize Theron jt. Linastub kinodes Coca-Cola Plaza, Solaris, Kosmos, Cinamon ja Ekraan.
Arvestades tõsiasja, et uue „Mad Maxi“…
Arvestades tõsiasja, et uue „Mad Maxi“…
5 minutit
Kris Lemsalu installatsioon New Yorgi Frieze kunstimessil.
Pressifoto
Õigel ajal õiges kohas
EKKAK direktor Karin Laansoo kommenteerib Kris Lemsalu ning Temnikova ja Kasela galerii edu Frieze kunstiturul.
3 minutit
Datongi läänevärva väljak, vasakul esialgselt asukohalt nihutatud näitusemaja.
Ajaloo ehitamine Datongis
Muinsuskaitse ja turismi edendamine Hiina moodi
6 minutit
In memoriam: Rein Siim
Rein Siim
2. XI 1938 – 30. IV 2015
Jäädavalt on lahkunud eesti kunstnik Rein Siim, kes 1977. aastast elas peamiselt Soomes.
Rein Siim lõpetas 1965. aastal ERKI arhitektina ja töötas pärast seda 1970. aastani Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudis, kuid pühendus üha enam maalikunstile. Ilmselt andsid selleks eeskuju ja toetust ka Reinu…
2. XI 1938 – 30. IV 2015
Jäädavalt on lahkunud eesti kunstnik Rein Siim, kes 1977. aastast elas peamiselt Soomes.
Rein Siim lõpetas 1965. aastal ERKI arhitektina ja töötas pärast seda 1970. aastani Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudis, kuid pühendus üha enam maalikunstile. Ilmselt andsid selleks eeskuju ja toetust ka Reinu…
2 minutit
