$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Martin Hallik
-
Teaduse avaandmetele antakse DOI-numbrid
Kui teadlane kirjutab artikli või monograafia, siis selles avaldatud andmed ja nende põhjal tehtud analüüs näeb ilmavalgust ja jääb suure tõenäosusega alles, olgu siis teadustöö avaldatud paberil või virtuaalsel kujul. Küll aga on probleem andmetega, mis tekivad uurimistöö käigus, aga avaldamisele ei lähe. Selline andmemassiiv on väga suur. Me saame täna rääkida ka andmetest, mis on loodud mitukümmend aastat tagasi ja on digitaalsel kujul siiski olemas. Veel on võimalus päästa…2 minutit -
Autoriõiguse aspektid teaduses ja õppetöös
Suuremad ülikoolid moodustasid 28. jaanuaril Datacite Eesti konsortsiumi.
Autoriõigused teaduses ja õppetöös võtavad arvesse kõiki seadustes ettenähtud aspekte. Autoriõigusi sätestavate seaduste muutmine on väga delikaatne teema, sest autorite huvid peavad jääma kaitstuks, kuigi on selge, et autoriõiguste ranged piirangud ei tohi takistada teaduse arengut ega õppetöö järjepidevust.
Autoriõiguste teemaga haakub ka suurte teaduskirjastuste tegevus, mille eesmärk on haarata oma kontrolli alla peale tavapäraste ajakirjade ja monograafiate ka andmekogumikud. Kaks üliolulist teemat –…4 minutit -
Kellele ja milleks on vaja avaandmeid?
Suurema erialase tuntuse saavutamine motiveeriks teadlast avaandmeid avalikustama.
Iga teadlase suurim vara on tema teadussaavutused, olgu need siis artikli, monograafia või mõnes muus vormis. Aastasadu on olnud teada, et väljaspool publikatsiooni oma kogutud algandmeid teiste teadlastega jagama ei kiputa. See on hästi arusaadav siis, kui mitu teadlasrühma töötab sarnase teema kallal ning au ja kuulsus, ühtlasi edasine finantseering, saab osaks vaid sellele teadlasrühmale, kes publitseerib tulemused esimesena. Teistelgi juhtudel on…4 minutit
