$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Jüri Allik
-
Aristoteles eputamiseta ja nõidusevabas tõlkes
Olen häda sunnil pidanud lugema teose „Hingest“ eri tõlkeid inglise keelde ega ole kunagi täpselt aru saanud, mida Aristoteles võis tegelikult mõelda. Üsna palju on läinud kaduma, kuna tõlked näevad välja nagu jutt vanainimeselt, kes pole kunagi vabalt õppinud teist keelt kõnelema. Anne Lille tõlkes kuulen aga Aristotelest, kes püüab lihtsalt ja arusaadavalt kõnelda sellest, millest ta ise on aru saanud.
„Hingest“ ise on suhteliselt lühike tekst, mis eestikeelses tõlkes mahub…5 minutit -
Kõige vähem igav inimene
Kõik tähtsamad avastused tehti ja suuremad sündmused mälu uurimises toimusid siis, kui seal ligidal oli Endel Tulving.
Kui ma 1968. aastal alustasin Tartus psühholoogiaõpinguid, siis ei olnud, hoolimata suurest informatsioonisulust, kuigi raske sattuda Endel Tulvingu nimele. Üheks põhjuseks oli see, et järgmised paarkümmend aastat olid psühholoogias mälukesksed. Suurem osa tippuurijatest uuris mälu ja väga suur osa kõige mõjukamaid töid kõneles mälust. Kui psühholoogia oli mälukeskne, siis…4 minutit -
Humanitaaria teaduse sees ja teadusest väljas
Eesti teadus on üks maailmaime. Kui jälgida teaduse arengut Essential Science Indicators’i (ESI) viimase väljalaske vahendusel, mis katab perioodi 2004–2014, ületas Eesti teaduse mõjukus eliitgrupi ekvaatori ja läheneb kindlalt maailma liidrite rühmale, mille eesotsas on Šveits, Holland ja kõik Skandinaavia maad. Keegi ei osanud isegi veel viis aastat tagasi unistada, et Eestis töötavate autorite kirjutatud artikleid hakatakse keskmiselt rohkem viitama kui näiteks Jaapani omasid. Kuidas on see võimalik, et riigis,…3 minutit -
Vastukaja: vaba ligipääs ei ole probleem!
Marek Tamm: „Ma ei toeta siiski täielikku üleminekut vaba ligipääsuga teaduskirjastamise süsteemile, sest siis on oht, et kaob ära vajalik kvaliteedisõel, millist rolli ajakirjad ja teaduskirjastused siiski endiselt täidavad, ja sisuliselt ummistub veeb kõiksugu teadustekstidest, mille seas oluliste ja uuenduslike ülesleidmine võib osutuda võimatuks ülesandeks” (Sirp 21. III).
Ma olen kolleeg Marek Tamme sümpaatsete arvamustega enamasti nõus, kuid kahjuks ei sõltu üleminek vaba ligipääsuga teaduskirjastamisele sellest, kas me seda toetame või…3 minutit -
Evolutsiooniline psühholoogia
Evolutsiooniline vaade psühholoogiale on kogu aeg olemas olnud. Psühholoogia rajajad, eriti William James, olid algusest peale veendunud, et inimese aju ja selles pesitsevad vaimsed omadused on kujunenud välja evolutsioonis, kujutades endast kasulikke kohastumusi loodusliku valiku käigus. Seega asub evolutsiooniline psühholoogia nagu eikellegi maal, kus võrdselt võivad kaasa rääkida psühholoogid, kes oskavad mõõta hinge, ja bioloogid, kes teavad, mis on evolutsioon.4 minutit -
Evolutsiooniline psühholoogia
Evolutsiooniline vaade psühholoogiale on kogu aeg olemas olnud. Psühholoogia rajajad, eriti William James, olid algusest peale veendunud, et inimese aju ja selles pesitsevad vaimsed omadused on kujunenud välja evolutsioonis, kujutades endast kasulikke kohastumusi loodusliku valiku käigus. Seega asub evolutsiooniline psühholoogia nagu eikellegi maal, kus võrdselt võivad kaasa rääkida psühholoogid, kes oskavad mõõta hinge, ja bioloogid, kes teavad, mis on evolutsioon.4 minutit -
Evolutsiooniline psühholoogia
Evolutsiooniline vaade psühholoogiale on kogu aeg olemas olnud. Psühholoogia rajajad, eriti William James, olid algusest peale veendunud, et inimese aju ja selles pesitsevad vaimsed omadused on kujunenud välja evolutsioonis, kujutades endast kasulikke kohastumusi loodusliku valiku käigus. Seega asub evolutsiooniline psühholoogia nagu eikellegi maal, kus võrdselt võivad kaasa rääkida psühholoogid, kes oskavad mõõta hinge, ja bioloogid, kes teavad, mis on evolutsioon.4 minutit -
Venemaa teaduse struktuur on kinni eelmises sajandis
Minu vana hea tuttav Peeter Olesk, kes ennast kirjandusteadlaseks tituleerib, kirjutas Sirbis sellest, et bojaaridest Vene akadeemikud ei taha millegipärast Venemaa teaduste akadeemia (Российская академия наук) reformiga kaasa minna. Ma sain hiljuti Stockholmis kokku ühega neist, kes peab võimulolijaid lausa sõgedaks, vähemalt mis puudutab reformi sisu, ja eriti viisi, kuidas seda üritatakse teostada.4 minutit -
Venemaa teaduse struktuur on kinni eelmises sajandis
Minu vana hea tuttav Peeter Olesk, kes ennast kirjandusteadlaseks tituleerib, kirjutas Sirbis sellest, et bojaaridest Vene akadeemikud ei taha millegipärast Venemaa teaduste akadeemia (Российская академия наук) reformiga kaasa minna. Ma sain hiljuti Stockholmis kokku ühega neist, kes peab võimulolijaid lausa sõgedaks, vähemalt mis puudutab reformi sisu, ja eriti viisi, kuidas seda üritatakse teostada.4 minutit -
Ühest akadeemilisest vereliinist
Ajalehes Sirp (14.09) ilmus teineteise kaisus kaks artiklit, mille mõlema autorid töötavad Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis. Ühe artikli „Teadlaskond vajab eetikadebatti” autor oli meediauuringute lektor Ragne Kõuts, kes esitas tervele hulgale oma kolleegidele (neid küll nime pidi nimetamata) süüdistuse korruptsioonis. Kuna Ragne Kõuts õpetab ajakirjanikele kutse-eetikat ja on õppevahendi „Huvide konflikti käsiraamat ajakirjanikule” autor, siis ei saa kahtlust olla selles, et Sirbis ilmunud loos ei kasutata sõna „korruptsioon”…4 minutit -
Uuendused teadustegevuse edetabeleis
Essential Science Indicators (ESI) uuenes 1. juunil ja katab nüüd kümne aasta ja nelja kuu pikkust perioodi 1. jaanuarist 2002 kuni 30. aprillini 2012.
Kuna teadlasi ei ole ESIs võimalik sortida maade kaupa, siis õnnestus mul n-ö käsitsi tuvastada 20 Eestiga seotud (tööga või teaduste akadeemiaga) uurijat. Võrreldes eelmise neli kuud varasema perioodiga on 1% klubis kaks uustulnukat. Üks neist on Anto Aasa, kes töötab Tartu ülikooli geograafia instituudis. Teine uustulnuk…1 minut -
Kas meil oleks vaja rohkem mesilasdemokraatiat?
Demokraatia tugevus on ennekõike arvamuste rohkus, mitte „õigete” ja „väga õigete” seisukohtade enamhäälega valdavaks muutmine.
Lugu, mida ma tahan siin jutustada, sai oma alguse 1906. aastal, kui Sir Francis Galton külastas Plymouthi loomalaata. Selle üheks tõmbenumbriks oli ennustusvõistlus. Publiku ligimeelitamiseks korraldati külastajate vahel võistlus, kes suudab täpsemalt hinnata härja kaalu. Külastajad said väikese raha eest osta pileti, kuhu peale nad kirjutasid koos oma nimega selle, kui palju kaalub nende arvates selleks…5 minutit -
Ei saa me läbi bibliomeetriata!
Pole palju kuulnud hädaldamist selle üle, et koht ATP (Association of Tennis Professionals) jooksvas edetabelis ei näitagi tennisemängija tegelikke oskusi. Pole midagi teha – Novak Đoković lihtsalt on praegu parim meesmängija, kuna ta on võitnud sellel aastal enamiku turniire, ja Caroline Wozniacki on parim naismängija, kuigi ta pole kunagi võitnud ühtegi suure slämmi turniiri. Samuti ei pahandata mängijatega, kui nad valivad hoolikalt turniire, et rohkem arvesse minevaid punkte teenida. Küll…5 minutit -
Kui mugav on Tartu ülikoolis ära elada?
Tore on tõdeda, et minu ülikooliaegne õppejõud Ülo Vooglaid, kellelt oli mul väga palju õppida, on jätkuvalt ergas ja paneb tähele, mis toimub riigikogu menetluses oleva Tartu ülikooli seaduse muudatusega. Kogu respekti juures oma õpetaja vastu ei saa ma aga nõus olla tema tõlgenduste ja järeldustega. Mõned neist puudutavad mind isiklikult, kuna Ülo Vooglaid arvab ekslikult, et kuratooriumi ettepanekute vastu on „õppejõudude ühe grupeeringu soov jätkata mugavat äraolemist ja teha…5 minutit
