2014-19 (3489)
Haridus
Jaan Järvik ja Kuno Janson kirjutavad: „Viimastel aastakümnetel on läänes laialt levinud liialdus suvalise kõrghariduse ja teadusuuringute ületähtsustamine. Esmatähtsaks saab nii teaduspublikatsioonide arv, hangitud teadmiste ärakasutamine on aga teisejärguline. See ülimalt vaba arengu nõue tuleneb liberaalsetest põhimõtetest: arvatakse, et mida vähem riiki ja reguleerimist, seda parem.”Ühtlasi on Eestis aastaid räägitud…
2 minutit
Noore doktori märkmed
Kuigi Isamaa ja Res Publica Liidu on Reformierakond nüüdseks opositsiooni pagendanud, on neist ilmselt üsna pikkadeks aastateks maha jäänud nn tasuta kõrghariduse reform. Iseenesest üllas idee, aga inimesena, kes on saanud tasuta kõrghariduse, pean nentima, et reformitud reeglite järgi mul see praegu ei õnnestuks.
3 minutit
Tehnikaülikooli ja tehnikakõrgkooli arhitektuuriõpe – kaks tilka vett?
10. aprillil saatis Eesti Arhitektide Liit (EAL) haridus- ja teadusministrile avaliku kirja, kus väljendatakse muret arhitektuurimaastikul tekkinud segaduse pärast, kuivõrd 2012. aastal avati Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) magistritasemel linnaehituse ja hoonete projekteerimise eriala. Kuna õppekava nimetuses pole sees sõna „arhitektuur”, siis ei pruugi kutsekoda lõpetajat arhitektiks tunnistada, kuivõrd VII kutsetasemeks on…
9 minutit
Võitlus valel rindel
Arhitektuurihariduse üle vaidlemise asemel võiksid arhitektid võtta suurema ühiskondliku vastutuse ning astuda reaalselt poliitikasse.
3 minutit
Elutähtis kunstiajalugu
Kunstiteaduse õpetamine Tartus ja Tallinnas ei dubleeri teineteist, vaid täiendavad.
Palju on olnud juttu hariduse dubleerimisest, mis meie väiksuse juures võib paista lausa rahva raha raiskamisena. Ka kunstiteadust (-ajalugu, -kriitikat, kureerimist) õpetatakse Tallinnas kunstiakadeemias ja Tartu ülikoolis, Tallinna ülikoolis saab kunstiteaduse distsipliine (kunstiajalugu) võtta lisaainena.
Palju on olnud juttu hariduse dubleerimisest, mis meie väiksuse juures võib paista lausa rahva raha raiskamisena. Ka kunstiteadust (-ajalugu, -kriitikat, kureerimist) õpetatakse Tallinnas kunstiakadeemias ja Tartu ülikoolis, Tallinna ülikoolis saab kunstiteaduse distsipliine (kunstiajalugu) võtta lisaainena.
4 minutit
Näitleja ja kaamera vahepeal
Balti filmi- ja meediakooli aastakonkursi „Best of BFM 2014” auhinnatud filmid.
Meie laiem filmiüldsus räägib ainult näitlejast. Hollywoodist pärit näitlejakultus on nakatanud meidki ja massimeedia kütab tähelepanu üles. Neil on teema varnast võtta, sest tootjate käes on näitleja kindel trump: juhtub film läbi kukkuma, saab temast ikkagi lõpmatult juttu teha. Pigem…
Meie laiem filmiüldsus räägib ainult näitlejast. Hollywoodist pärit näitlejakultus on nakatanud meidki ja massimeedia kütab tähelepanu üles. Neil on teema varnast võtta, sest tootjate käes on näitleja kindel trump: juhtub film läbi kukkuma, saab temast ikkagi lõpmatult juttu teha. Pigem…
9 minutit
Massilise veebipõhisuse ohud
Kõrghariduse pimestav tulevikuvisioon.
Kujutage ette Eesti spordi visiooni aastaks 2032. Kohalikke spordiklubisid enam ei ole. FC Flora ja Tiit Soku korvpallikool on kinni pandud. Ometi on Eestis tippsportlased, kes võidavad olümpiamängudel medaleid ja toovad kuulsust kogu riigile. Nad on juba noorusest peale vaadanud NBA tippkoondistes lindistatud treeninguvideosid ja loginud oma…
Kujutage ette Eesti spordi visiooni aastaks 2032. Kohalikke spordiklubisid enam ei ole. FC Flora ja Tiit Soku korvpallikool on kinni pandud. Ometi on Eestis tippsportlased, kes võidavad olümpiamängudel medaleid ja toovad kuulsust kogu riigile. Nad on juba noorusest peale vaadanud NBA tippkoondistes lindistatud treeninguvideosid ja loginud oma…
6 minutit
Tootmine või publikatsioonid?
Viimastel aastakümnetel on läänes laialt levinud liialdus suvalise kõrghariduse ja teadusuuringute ületähtsustamine. Esmatähtsaks saab nii teaduspublikatsioonide arv, hangitud teadmiste ärakasutamine on aga teisejärguline. See ülimalt vaba arengu nõue tuleneb liberaalsetest põhimõtetest: arvatakse, et mida vähem riiki ja reguleerimist, seda parem. Hiinas ei ole aga kõikide instantside vaba vohamisega nii kaugele…
3 minutit
Klassikatähed muusikagalaktikas
Toomas Vavilov: „Noor muusik peab maailmavallutamisega alustama kohe.”
4 minutit
Baltic Studio Lirico täidab tühimiku akadeemia ja ooperiteatri vahel
Rahvusvahelise laulustuudio Baltic Studio Lirico avaüritused: galakontsert „Opera Italiana” 4. V Mustpeade maja Valges saalis ja romansikontsert „Bel canto” 6. V Tallinna raekojas.
3 minutit
„Muusika on mulle religioon”
Sillamäe ajaleht on avaldanud Leo Dubovski mõtte: „Ma ei tunnista ühtegi teist religiooni peale muusika. Aga see ei tähenda, et oleksin ateist.” See noormees (sünd 1993) armastab barokkmuusikat, prantsuse keelt ja kultuuri, orelit, klavessiini ja riiete modelleerimist. Kas seda on vähe või palju? Vähemalt näitab see aktiivset ellusuhtumist.
1 minut
Kammermuusika festival eile ja täna
1975. aastal Tallinnast alguse saanud Balti riikide konservatooriumide tudengite igakevadine kammermuusika festival on erakordselt hea näide regiooni muusikakõrgkoolide kauaaegsest koostööst. Nii pikk koostöö võib tekitada küsimusi. Mis on traditsiooni kestmiseks vajalik ühisosa? Miks ei ole üritus lihtsalt ära vajunud või huvipuudusest lõpetatud?
2 minutit
Omad liistud: tarkuse ema. Kordamine on
Luuper kuulub tänapäeva muusikute arsenali juba küllalt enesestmõistetavalt. Eesti noorema põlvkonna muusikutest on seda kasutanud nt Argo Vals, Multiphonic Rodent ja Pastacas. Mitte enam nii noore põlvkonna esindajatest meenub esimesena muidugi Weekend Guitar Trio. Loop ehk „silmus” tähistab helisilmust või silmusesse püütud heli ning kuna sel nähtusel pole selget seost…
3 minutit
Strauss, Mozart ja tänased interpreedid
„Strauss ja Mozart” 5. V Estonia kontserdisaalis: Tallinna Kammerorkester Olari Eltsi juhatusel, solistid Katherine Broderick (sopran, Suurbritannia), Mati Turi (tenor), kaastegevad Kädy Plaas, Maris Liloson (sopranid) ja Helen Lepalaan (metsosopran).
3 minutit
Pidulikkust, sisukust ja kvaliteeti
ERSO hooaja lõppkontsert „Mälestusi Itaaliast”: solist Vadim Gluzman (viiul), dirigent Neeme Järvi 9. V Estonia kontserdisaalis.
„Mälestustega Itaaliast” lõpetas ERSO koos peadirigent Neeme Järviga oma 87. hooaja. Oli lõppkontserdile omast pidulikkust, sisukust ning kvaliteeti.
„Mälestustega Itaaliast” lõpetas ERSO koos peadirigent Neeme Järviga oma 87. hooaja. Oli lõppkontserdile omast pidulikkust, sisukust ning kvaliteeti.
2 minutit
Kes kardab Gustav Suitsu?
Leili Iher, Gustav Suitsu jälil. Fakte ja mõtisklusi. Toimetanud Brita Melts. Kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2011. 600 lk.
Professor Gustav Suitsu on näinud oma vaimusilma ees Tartu ülikooli kateedris seismas paljud 1920. ning 1930. aastate Eesti Vabariigi Tartu ülikooli humaniora tudengid. Nad mäletavad Suitsu oreooli, tema oodatust kõhetumat profiili ning…
Professor Gustav Suitsu on näinud oma vaimusilma ees Tartu ülikooli kateedris seismas paljud 1920. ning 1930. aastate Eesti Vabariigi Tartu ülikooli humaniora tudengid. Nad mäletavad Suitsu oreooli, tema oodatust kõhetumat profiili ning…
8 minutit
Rännud heade sõpradega
Karl Muru, Rännul luuleilmas. Toimetanud Kristina Lepist. Kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2014. 148 lk.
5 minutit
Chicago Augie Marchi elukäik
Saul Bellow, Augie Marchi seiklused. Tõlkinud Kersti Unt, toimetanud Triin Kaalep. Kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2013. 736 lk.
Olen ameeriklane, sündinud Chicagos – Chicagos, ses sünges linnas – ja võtan kõike vabalt, nagu olen õppinud tegema, tähendades olnu üles sellesama põhimõtte järgi, et kes esimesena koputab, saab esimesena ka sisse …Saul…
Olen ameeriklane, sündinud Chicagos – Chicagos, ses sünges linnas – ja võtan kõike vabalt, nagu olen õppinud tegema, tähendades olnu üles sellesama põhimõtte järgi, et kes esimesena koputab, saab esimesena ka sisse …Saul…
5 minutit
Kuldaja värvid
Armastatud eesti kunstnike vähem tuntud töid Enn Kunila kogust.
Näitus „Kuldaja värvid. Eesti klassikaline maalikunst Enn Kunila kollektsioonist” Mikkeli muuseumis kuni 7. IX. Kuraator Eero Epner, kujundaja Tõnis Saadoja ja kataloogi graafiline kujundaja Martin Pedanik.
Näitus „Kuldaja värvid. Eesti klassikaline maalikunst Enn Kunila kollektsioonist” Mikkeli muuseumis kuni 7. IX. Kuraator Eero Epner, kujundaja Tõnis Saadoja ja kataloogi graafiline kujundaja Martin Pedanik.
7 minutit
Kollektsionääri aabits
Margus Punabi „Avangardi aabits” on kooskõlas institutsiooniga, kus näitus toimub.
Margus Punabi erakogu põhjal koostatud näitus „Avangardi aabits” Kondase keskuses kuni 4. VI, kuraator Gregor Taul.
Margus Punabi erakogu põhjal koostatud näitus „Avangardi aabits” Kondase keskuses kuni 4. VI, kuraator Gregor Taul.
3 minutit
Kunstnike hoiak
Kui „fartist talk” tahab publiku pähe süstida veel enam stereotüüpset mõtlemist, siis „Hoiak” nõuab publikult lavategevuse aktiivset mõtestamist, oma seisukohtade ja terviku tekitamist.
Sveta Grigorjeva „Hoiak”, esitajad-autorid Sveta Grigorjeva, Ilona Salonen ja Üüve-Lydia Toompere, produtsent Sõltumatu Tantsu Ühendus. Esietendus 24. IV Vene teatris.
Doris Feldmanni ja Kristina-Maria Heinsalu „fartist talk”, kaasprodutsent Kanuti…
Sveta Grigorjeva „Hoiak”, esitajad-autorid Sveta Grigorjeva, Ilona Salonen ja Üüve-Lydia Toompere, produtsent Sõltumatu Tantsu Ühendus. Esietendus 24. IV Vene teatris.
Doris Feldmanni ja Kristina-Maria Heinsalu „fartist talk”, kaasprodutsent Kanuti…
4 minutit
Pööraselt kohutav inimlik komöödia*
Filosoofiat ja nalja ühendab tõearmastus.
Tartu Üliõpilasteatri „Candide ehk Optimism”, autor Voltaire, lavastaja Enor Niinemägi, kunstnik Kudrun Vungi ja valguskujundaja Jari Matsi. Mängivad Kauri Kaljuste, Anneli Ojaste, Kristin Uusna, Deivi Tuppits, Kätlin Armei, Tess Pauskar, Elli Maria Mäesalu, Mari Anton, Merilin Jürjo, Anžela Tjuljukova ja Annes Aus. Esietendus 19. III Genialistide…
Tartu Üliõpilasteatri „Candide ehk Optimism”, autor Voltaire, lavastaja Enor Niinemägi, kunstnik Kudrun Vungi ja valguskujundaja Jari Matsi. Mängivad Kauri Kaljuste, Anneli Ojaste, Kristin Uusna, Deivi Tuppits, Kätlin Armei, Tess Pauskar, Elli Maria Mäesalu, Mari Anton, Merilin Jürjo, Anžela Tjuljukova ja Annes Aus. Esietendus 19. III Genialistide…
3 minutit
Töö kepib tegijat
„Masohhisti pihtimus” teeb ohvriks saada soovivast (sado)masohhistist märtri.
VAT-teatri „Masohhisti pihtimus”, autor Roman Sikora, tõlkija Küllike Tohver, lavastaja Christian Römer (Saksamaa), kunstnik Iir Hermeliin, valguskunstnik Sander Põllu, video- ja helikunstnik Rene von der Waar (Saksamaa), koreograaf Marge Ehrenbusch. Mängivad Raivo E. Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja…
VAT-teatri „Masohhisti pihtimus”, autor Roman Sikora, tõlkija Küllike Tohver, lavastaja Christian Römer (Saksamaa), kunstnik Iir Hermeliin, valguskunstnik Sander Põllu, video- ja helikunstnik Rene von der Waar (Saksamaa), koreograaf Marge Ehrenbusch. Mängivad Raivo E. Tamm, Katariina Ratasepp, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja…
7 minutit
Pealelend: Tõnu Õnnepalu, teatrifestivali „Draama” kuraator
1. – 7. septembrini korraldatakse Tartus taas teatrifestival „Draama”, seekord alapealkirjaga „Kohaloleku kunst”. Põhiprogrammi valiti kaheksa lavastust: Ingomar Vihmari „Külaline” (Eesti Draamateater), Lembit Petersoni „Ma olen tuul” (Theatrum), Alo Kõrve „Neli aastaaega” (Tallinna Linnateater), Ari Nummise „Petroskoi” (Telakka, Vanha Juko ja Rakvere teater), Renate Valme „Pure mind” (Kompanii Nii ja…
2 minutit
Ebatavaline lugu tavalisest kooselust
Cannes’i filmifestivali võidufilm lisab värvi kooseluseaduse poleemikale.
Mängufilm „Adèle’i elu. 1. ja 2. peatükk”, Prantsusmaa 2013, 179 min. Põhineb koomiksil „Sinine on soe värv” („Le bleu est une couleur chaude”, Julie Maroh, 2010). Režissöör Abdellatif Kechiche, stsenaristid Abdellatif Kechiche ja Ghalia Lacroix, operaator Sofian El Fani. Osades Léa Seydoux, Adèle Exarchopoulos,…
Mängufilm „Adèle’i elu. 1. ja 2. peatükk”, Prantsusmaa 2013, 179 min. Põhineb koomiksil „Sinine on soe värv” („Le bleu est une couleur chaude”, Julie Maroh, 2010). Režissöör Abdellatif Kechiche, stsenaristid Abdellatif Kechiche ja Ghalia Lacroix, operaator Sofian El Fani. Osades Léa Seydoux, Adèle Exarchopoulos,…
6 minutit
Ronib vaikselt tippu: Xaveer de Geyter
Näitus „Expo 160. Arhitekt Xaveer de Geyter” Eesti arhitektuurimuuseumis 19. aprillist kuni 25. maini. Korraldaja CIVA ja Xaveer de Geyter arhitektid (XDGA).
8 minutit
Tartu uue kunstimuuseumi makett
Radikaalselt uus kunstimuuseum ei saa tekkida vastandamisel vanaga, vaja on originaalprogrammi.
Näitused „Kampsunid ja Kostabid. Tartu näitusepaigad 1990–2014” kuni 1. VI, kuraator Triin Tulgiste; „Loodusmaagia – müstilised hetked Eesti kunstis”, kuraator Rauno Thomas Moss, ja „Valge maika”, kuraator Flo Kasearu kuni 8. VI Tartu Kunstimuuseumis.
Liisa Kaljula
Kujutage enesele ette Tartu…
Näitused „Kampsunid ja Kostabid. Tartu näitusepaigad 1990–2014” kuni 1. VI, kuraator Triin Tulgiste; „Loodusmaagia – müstilised hetked Eesti kunstis”, kuraator Rauno Thomas Moss, ja „Valge maika”, kuraator Flo Kasearu kuni 8. VI Tartu Kunstimuuseumis.
Liisa Kaljula
Kujutage enesele ette Tartu…
7 minutit
Aeglane majanduskasv teeb rikkad rikkamaks
Thomas Piketty, Capital in the Twenty-First Century. Belknap Press & Harvard University Press, 2014. 696 lk.
Juhtub harva, et üks majandusraamat lööb võimsalt laineid väljaspool kitsast asjatundjate ringi ning sellest saab suisa „igamehe” kirjavara. Selline asi on toimunud aga Prantsuse majandusteadlase Thomas Piketty teose „Kapital XXI sajandil” („Capital in the Twenty-First…
Juhtub harva, et üks majandusraamat lööb võimsalt laineid väljaspool kitsast asjatundjate ringi ning sellest saab suisa „igamehe” kirjavara. Selline asi on toimunud aga Prantsuse majandusteadlase Thomas Piketty teose „Kapital XXI sajandil” („Capital in the Twenty-First…
6 minutit
Heaoluriigist lootusrikkalt
Piketty on maailma rikkaimale promillile ja protsendile ikkagi kerge pääsemine.
Thomas Piketty, Capital in the Twenty-First Century. Belknap Press & Harvard University Press, 2014. 696 lk.
Kui ajakirjandus ja akadeemia Thomas Piketty monumentaalsest majanduskäsitlusest praeguse intensiivsusega veel aasta-paar edasi räägivad, ei jää ka üldiselt lugemisest hoiduval poliitilisel klassil muud üle kui…
Thomas Piketty, Capital in the Twenty-First Century. Belknap Press & Harvard University Press, 2014. 696 lk.
Kui ajakirjandus ja akadeemia Thomas Piketty monumentaalsest majanduskäsitlusest praeguse intensiivsusega veel aasta-paar edasi räägivad, ei jää ka üldiselt lugemisest hoiduval poliitilisel klassil muud üle kui…
6 minutit
Rolf Martin Zinkernagel: arstiteadus ei tohi anda liigseid lubadusi
Intervjuu nobelistist teadlasega ajuhaiguste uurimisest ja ravist.
5 minutit
Haridus kui paabulinnu saba
Kõrghariduse eesmärk ei ole ametioskuste genereerimine
Isase paabulinnu saba on arvatavasti üks kergemini hoomatavaid näiteid selle kohta, et evolutsiooni käigus saavad tekkida ka tunnused, millest on ellujäämise seisukohalt rohkem tüli kui abi. Nimetatud saba valmistas ohtrat peamurdmist juba Darwinile, kes on oma 1859. aastal ilmunud „Liikide tekkimises” loodusliku valiku printsiibi põhjal…
Isase paabulinnu saba on arvatavasti üks kergemini hoomatavaid näiteid selle kohta, et evolutsiooni käigus saavad tekkida ka tunnused, millest on ellujäämise seisukohalt rohkem tüli kui abi. Nimetatud saba valmistas ohtrat peamurdmist juba Darwinile, kes on oma 1859. aastal ilmunud „Liikide tekkimises” loodusliku valiku printsiibi põhjal…
6 minutit
„Prima vista” uuris eestlaste lugemisharjumusi
Eestlaste lugemisharjumusi on uuritud aastaid. Mahukaid analüüse on kooliõpilaste lugemusest teinud näiteks Helin Puksand ja Liivia Rebane, emakeeleõpetajate harjumusi uuris mullu magistritöös Mai Perillus, raamatukogud jälgivad pingsalt lugejate laenutusi. Mida uut saaks enam selles valdkonnas uurida? Kas kõik pole juba risti-põiki läbi vaadeldud?
4 minutit
