Ka Eestis on usaldamatus poliitiliste institutsioonide suhtes tugev ning pead on tõstmas kodanikuliikumine.
Võime vaid oletada, kui suure poliitilise maavärina Briti referendumi ootamatu tulemus Euroopa võimuladvikus põhjustas. Vapustuse epitsenter võib veelgi laieneda, kui USA presidendiks saab ekstsentriline republikaan Donald Trump. Kõigi nende arengute üheks silmatorkavaks tagajärjeks on pessimismi süvenemine demokraatia väljavaadete suhtes. Ajakirjanduses ilmuvad üha uued apokalüptilisest ajastuvaimust kantud kirjutised, milles maalitakse pilte, justkui oleksime sisenemas mingisse pimeduse tunnelisse.…
Polariseerumine Ungaris on nii terav, et Nõukogude nomenklatuursete tegelaste põimumine pärisliberaalidega või omaaegsete dissidentidega ei tule kõne alla.
Oleme küll ungarlastega hõimurahvas, kuid huvitaval kombel riikidevaheliseks suhtlemiseks mõeldud diplomaatilisi saatkondi enam ei ole – paar aastat tagasi sulgesid ungarlased saatkonna Tallinnas, veidi hiljem panid eestlased kinni enda oma Budapestis. Sulgemise põhjuseks tõid ungarlased, et kuna avati saatkonnad Mongoolias ja Ecuadoris, siis Tallinna omale enam ressursse…
Prantsusmaal hoogu koguv protestiliikumine Öine Ülestõus (Nuit Debout, ND) tahab oma haaret ja kandepinda laiendada ka väljaspool kodumaad ning on pöördunud teiste samalaadsete liikumiste nagu 15-M (Indignados) Hispaanias, Blockupy Europe ja Occupy Wall Street (OWS) poole, et koondada ühisjõud ülemaailmse ülestõusu (GlobalDebout) korraldamiseks 15. mail. Loodetakse, et sellel päeval tulevad…
Praegu tuleb ju välja, et normaalne on äri ajada kasumit maksimeerides ilma sotsiaalseid kulusid kandmata – oligarh saab rikkamaks, ühiskond jääb vaesemaks.
Digitaalse informatsiooni ajastuga on kaasnenud küll rohkelt meetodeid, mille varal andmeid paremini kaitsta ja salastada, aga kus tegijaid, seal nägijaid. Kindlalt luku ja riivi taha pandud teave võib salamahti lekkima hakata. Tegelikult ei ole nn Panama paberites midagi sensatsioonilist. Teada on, et rahvusvaheline rahapesu on ülimalt tulus…
Simon Tormey on Sydney ülikooli professor, kelle uurimistöö fookuses on poliitikateooria, kodanikuühiskonna ja globaliseerumise küsimused. Tema tänavu ilmunud raamat „Esinduspoliitika lõpp“ on demokraatia probleemide uurimise põnev vahekokkuvõte. Tormey on võtnud oma raamatus käsile poliitilise esindamise põhimõtte lagunemise. Täpsustuseks tuleb öelda, et esindamise mõistet tuleb eristada representatsiooni mõistest:…
Kuulsa prantsuse õpetlase Marcel Maussi „Essee kingist“ on originaalis ilmavalgust näinud 1925. aastal ja kujutab endast üht eelmise sajandi klassikalist antropoloogiaalast teksti. Teose on taidurlikult tõlkinud Anti Saar. Raamatu juhatab sisse informatiivne eessõna Mary Douglase sulest. Maussi elu ja loomingut avava järelsõna on koostanud Laur Vallikivi.
Maussi käsitlus…
Võimalik, et Kreeka endine rahandusminister Yanis Varoufakis on praeguse aja kõige tuntum kreeklane, kui antiiksed mõtlejad kõrvale jätta. Lühidaks jäänud ametiaja tõttu ei maksa ministriks olemist üle tähtsustada. Tema kuulsus on tulnud peaasjalikult väga avatud suhtest meediaga. Oma varasemas elus tegutses Varoufakis majandusõppejõuna Sydney ja Texase ülikoolides,…
EIAt lõpetavas poliitikapeatükis soovitakse toimetaja Georg Sootla sõnul esiteks näidata poliitika kui valitsuse tegevusprogrammide kujundamise ja rakendamise eripära praeguses Eestis ja teiseks analüüsida poliitikastrateegia „Säästev Eesti 21“ kandvate ideede nagu avatud võrgustikupõhise ja õppiva poliitika teostumist ja takistusi nende elluviimisel. Olulisele küsimusele, kuidas määrata, mis on poliitika, vastab…
Nikolai Köstneri näol on tegemist praeguseks üsna unustatud, kuid omal ajal tähtsat rolli mänginud praktilise majandusmehe ja kodumaise kapitalismi ideoloogiga. Köstner (eluaastad 1889–1959) jõudis olla nii Tartu ülikooli statistika- ja majandusgeograafia professor kui ka kaasa lüüa 1927. aasta Eesti rahareformi teostamises. Ta osales poliitikas, pidas tähtsaid ametiposte…
Kreeka võlaprobleemide käsitlusi meie ajakirjanduses on olnud ühelt poolt nukker, aga ka üsna igav lugeda – tihti domineerib ühekülgselt hukkamõistev ja ärapanev stiil. Mõningad lood sobiksid oma tonaalsuselt lausa Saksamaa natside kurikuulsa häälekandja Der Völkischer Beobachter veergudele: kirjutatakse näiteks, et Kreekas marsivad „tattipritsivad kommunistid“, tänavatel on võimu haaranud…
Eestis jõuab sotsioloogia tavateadvusse peamiselt erakondade populaarsuse edetabelite kaudu. Kuigi meil on sotsioloogiaalast tõlkekirjandust, napib omakeelseid laiahaardelisi käsitlusi. Sotsioloogia klassikaliste autorite kohta ei ole välja antud sellist koguteost nagu filosoofide mõtteid tutvustav „20. sajandi mõttevoolud“. Nii võib vabalt juhtuda, et tõlgitud baastekstide mõju jääb kesiseks, kuna lugeja…
Autor Ivo Rull on kindlasti Eesti poliitikas hästi orienteeruv inimene, kes kirjutab osavalt. Poliitika teemal meil raamatuid paraku palju ei ilmu. Kui mõni üksik lettidele eksibki, ei pruugi see enamasti küündida parnassile, mille on vallutanud kõikvõimalikud nõia- ja kokaraamatud ning muud raamatulaadsed tooted. Tegemist ei ole populismi…
Kui lugeda seadusi, siis on meil kõik võimalused otsedemokraatia toimimiseks praegugi olemas: põhiseadus sätestab rahvahääletuse, kohalikul tasandil on võimaldatud rahvaalgatus, ELi kodanikena saame osaleda Euroopa rahvaalgatuses. Üleriigilise rahvaküsitluse läbiviimiseks pole vaja isegi seaduslikku alust, vaid valitsejate tahet. Kõik on lubatud, kuid mida ei ole, on rahvahääletused. Viimati…
Erakonnad on käimasolevate riigikogu valimiste kampaanias keskendunud kiire edu nimel eelkõige lubadustele ja turundusele. Toimijad ise vahepeal käidud teed ei analüüsi. Selle perioodi juhtmotiiviks sobivad praeguse kaitseministri Sven Mikseri poolteist aastat pärast eelmisi valimisi öeldud sõnad: „Neljast erakonnast koosnev riigikogu ja selle enamuse poolt ametisse nimetatud valitsus…
SDE muutumine enne valimisi kõikvõimalike ühiskonnas harali suundade parteiliseks katuseks on põhjustanud selle erakonna häiriva ideoloogilise hägustumise.
Aastate jooksul on välja mõeldud ja valitsuses, ministeeriumides ning omavalitsustes valmis treitud kümneid ja sadu arengukavu, visioone ja plaane. Valitsuse netilehe andmeil suunab Eesti arengut tervelt 53 strateegilist dokumenti. Reguleeritavaid valdkondi on seinast seina: perepoliitika, rahvuslik julgeolek, demokraatia ja kaasamine, sotsiaalne turvalisus, haridus ja teadus jne.1 Lisaks peame arvesse võtma ka kõigi nende…
Thomas Piketty, Capital in the Twenty-First Century. Belknap Press & Harvard University Press, 2014. 696 lk.
Juhtub harva, et üks majandusraamat lööb võimsalt laineid väljaspool kitsast asjatundjate ringi ning sellest saab suisa „igamehe” kirjavara. Selline asi on toimunud aga Prantsuse majandusteadlase Thomas Piketty teose „Kapital XXI sajandil” („Capital in…
Esindusdemokraatias on rahvas küll võimu kandja, ent kahjuks ainult teoreetiliselt.
Mõni aeg tagasi kirjutas riigikogu liige ja eesti Vabaerakonna algataja Andres Herkel, et Eesti vajab vähemalt ühte uut erakonda. Loodava erakonna poliitiline siht ei seisnevat mitte parem- või vasakpoliitika elluviimises, vaid võitluses Eestit pärssivate kartelliparteide, sundparteistamise, ministeeriumide ülemvõimu,…
Norbert Elias, Mis on sotsioloogia? Tõlkinud Katrin Kaugver, toimetanud Sirje Laidre. Mikko Lagerspetzi eessõna. Kujundanud Sirje Ratso. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2013. 212 lk.
Eesti poliitikaelu ja otsedemokraatia on omavahel keerulises suhtes: kord on see ideestik päevakorral ja sellest räägitakse, siis aga unustatakse. Eelmine suurem otsedemokraatia fookusesse tõusmine leidis aset ühes Eestimaa Roheliste pääsuga riigikogusse, koos roheliste väljajäämisega sealt polnud ideel aga enam avalikke eestkõnelejaid. Nüüd on hakatud taas tõukuvalt „Harta 12”…
Pole mõtet üle korrata, kui oluline on teaduse puhul nii teadlaste omavaheline kommunikatsioon kui ka uurimistulemuste avaldamine. Teadlaste slängis kehtib maksiim publish or perish, avalda või kao. Publitseerimise tähtsusest ja ka fetišeeritusest on Sirbi veergudel korduvalt juttu olnud. Tehnoloogiline ja digirevolutsioon on muutnud meie arusaamist kommunikatsioonist, arusaadav, et…
Seymour Martin Lipset on öelnud, et legitiimsus märgib poliitilise süsteemi võimet põhjustada ja hoida usku, et poliitilised institutsioonid on selles ühiskonnas sobivaimad. Praegu on esil mitu probleemi, mis mõjutavad Eesti poliitilise süsteemi legitiimsust. Lahenduste otsimine euroala finantskriisile osutab ELi superstruktuuridest lähtuvale survele liikmesriikide, sh Eesti poliitilistele valikutele. Reformi-…
Legitiimsuskriis seostub liberaalse demokraatia mudeli proovilepanekuga ettevõtjate poolt, kelle lobitöö mõjutab parteide kaudu valitsust neile kasulikus suunas, samas tõrjudes kitsendusi oma tegevusele ja kapitalile.Põhimõtteliselt on õige ja vajalik, et Eestis kestab jätkuvalt arutelu vormide üle, kuidas riiki ja rahvast valitseda ehk siis arutelu esindus- ja otsedemokraatia mudelite olemise…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Yanis Varoufakis kõnelemas 2013. aasta õõnestusfestivalil, peamiselt erinevate vasakaktivistide ülesastumistega sisustatud traditsioonilisel maiüritusel Zagrebis.Wikipedia
Flo Kasearu, Andra Aaloe, Aet Ader, Grete Soosalu, Kaarel Künnap. O. Installatsioon linnaruumis. 2011.
Valitsevale klassile on äärmiselt mugav arusaam, et töö on iseenesest moraalne väärtus ja inimene, kes suuremal osal oma ärkveloleku ajast ei taha ennast allutada töödistsipliinile, ei vääri midagi.Wikipedia
