2013-25 (3447)
Antiigi alustoonid eesti keeles
Minu usk eesti keele püsimajäämisse tuleneb Eesti Vabariigi põhiseadusest.
Kui vaadata Eestit Euroopa osana, saavad meist kui soomeugrilastest ka vanakreeka ja rooma kultuuri pärijad. XIX sajandi haritlastele oli see loomulik, sest nende haridus põhines klassikalisel mudelil, kus antiikkeeltel ja -kultuuril oli suur roll. Tänapäeval on vanakreeka ja ladina keele oskus…
Kui vaadata Eestit Euroopa osana, saavad meist kui soomeugrilastest ka vanakreeka ja rooma kultuuri pärijad. XIX sajandi haritlastele oli see loomulik, sest nende haridus põhines klassikalisel mudelil, kus antiikkeeltel ja -kultuuril oli suur roll. Tänapäeval on vanakreeka ja ladina keele oskus…
5 minutit
Sagin pööripäeva ümber
Jaanipäeva paiku märkab entomoloog ennekõike putukaid.
Jäägu iga kingsepp oma liistude juurde – mina, kes ma oma esmase zooloogilise hariduse poolest olen eelkõige entomoloog, panen Eesti looduses jaanipäeva paiku tähele eelkõige putukaid. Küll nad sagivad, küll nad lendavad, roomavad, helendavad (jaanimardikad muidugi).
Soojätkamise meeletu aktiivsuse ilmingud
Jaanimardikate soojätkamise meeletu aktiivsuse ilmingud…
Jäägu iga kingsepp oma liistude juurde – mina, kes ma oma esmase zooloogilise hariduse poolest olen eelkõige entomoloog, panen Eesti looduses jaanipäeva paiku tähele eelkõige putukaid. Küll nad sagivad, küll nad lendavad, roomavad, helendavad (jaanimardikad muidugi).
Soojätkamise meeletu aktiivsuse ilmingud
Jaanimardikate soojätkamise meeletu aktiivsuse ilmingud…
3 minutit
Kaitstud ja kaitsmisele tulevad väitekirjad
INGRID PAPPELTallinna tehnikaülikoolKaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD)Doktoritöö „E-valitsemisele ja digitaalsele asjaajamisele ülemineku raamistiku väljatöötamine ja rakendamine kohalikes omavalitsustes” („Development and Implementation of e-Governance Framework and Paperless Management in Local Governments”)http://digi.lib.ttu.ee/i/?917Juhendajad: PhD Enn Õunapuu ja prof Rein KuusikOponendid: prof Mauri Kaipainen (Södertörni ülikool, Rootsi) ja prof Peeter Normak (Tallinna ülikool)
4 minutit
Pehme teaduse välisküljel
Tähelepanuta ei tohiks jääda ka need teaduslikud harrastustööd ja uurimused, mida tehakse-avaldatakse suurtest teaduskeskustest väljaspool ning mida enamasti ei retsenseerita ega tunnustata.
Teaduse jagamine pehmeks ja kõvaks pärineb vaimse lõnguse kõnepruugist. Selle järgi on teadus pehme siis, kui ta vajab edendamiseks peamiselt kirjutuslaua nurka, lugemisoskust mõnes võõrkeeles, toetusraha mingi väljaande…
Teaduse jagamine pehmeks ja kõvaks pärineb vaimse lõnguse kõnepruugist. Selle järgi on teadus pehme siis, kui ta vajab edendamiseks peamiselt kirjutuslaua nurka, lugemisoskust mõnes võõrkeeles, toetusraha mingi väljaande…
4 minutit
Termoelektriuurijate ja -rakendajate eliit kogunes Tallinnas
Konverents oli pühendatud termoelektrinähtuse avastajale Thomas Johann Seebeckile.
21. – 24. maini toimus Tallinnas XV rahvusvaheline termoelektri temaatikale pühendatud foorum. Nende ürituste korraldaja on rahvusvaheline termoelektri akadeemia ja foorumeid korraldatakse iga kahe aasta tagant. Sel korral oli esindatud õpetlased ja insenerid 26 maalt. Eesti-poolne ürituse korraldaja oli Tallinna tehnikaülikooli Thomas…
21. – 24. maini toimus Tallinnas XV rahvusvaheline termoelektri temaatikale pühendatud foorum. Nende ürituste korraldaja on rahvusvaheline termoelektri akadeemia ja foorumeid korraldatakse iga kahe aasta tagant. Sel korral oli esindatud õpetlased ja insenerid 26 maalt. Eesti-poolne ürituse korraldaja oli Tallinna tehnikaülikooli Thomas…
4 minutit
Avastamata Eesti kui võttepaik, kaastootja ja värav Venemaa turule
Hiljuti toimus Tallinnas seminar „Vaade Põhjalast 2013”, kus arutati filmi- ja draamaseriaalide tootmist.
Eesti produtsentide teadmised ja kogemused rahvusvaheliste filmitegijatega töötamisel ning vajalike oskuste olemasolu, suhteliselt madalad filmimiskulud, kõrgtehnoloogilised vahendid ja teenused on positiivsed tegurid, mis peaksid soodustama Eesti ja Põhjamaade koostööd filmitööstuses ja draamasarjade tootmises. Hea vene keele oskus…
Eesti produtsentide teadmised ja kogemused rahvusvaheliste filmitegijatega töötamisel ning vajalike oskuste olemasolu, suhteliselt madalad filmimiskulud, kõrgtehnoloogilised vahendid ja teenused on positiivsed tegurid, mis peaksid soodustama Eesti ja Põhjamaade koostööd filmitööstuses ja draamasarjade tootmises. Hea vene keele oskus…
2 minutit
Kuidas Taani film maailma vallutas
Nii Taani filmid kui ka draamaseriaalid on viimastel aastatel nautinud rahvusvahelist tunnustust. See võib tunduda üllatav, sest ei leidu ühtegi kaalukat põhjust, miks väike Taani peaks filmimaailmas esirinnas olema.
Täpselt sada aastat tagasi oli Taani tummfilmil küll üks särav hetk, kui Carl Dreyer oli meie suur sünge klassikaline auteur. Samuti saime…
Täpselt sada aastat tagasi oli Taani tummfilmil küll üks särav hetk, kui Carl Dreyer oli meie suur sünge klassikaline auteur. Samuti saime…
4 minutit
Mustkunst ja muinasjutt
Mida lähemal oled, seda vähem näed.
Mängufilm „Nüüd sa näed mind” („Now You See Me”, Prantsusmaa-USA 2013, 120 min), režissöör Louis Leterrier, stsenaristid Ed Solomon ja Boaz Yankin. Osades Woody Harrelson, Mark Ruffalo, Jesse Eisenberg, Isla Fisher, Dave Franco, Morgan Freeman, Michael Caine jt. Linastub Tallinna ja Taru kobarkinodes.
Prantslasest filmilavastaja…
Mängufilm „Nüüd sa näed mind” („Now You See Me”, Prantsusmaa-USA 2013, 120 min), režissöör Louis Leterrier, stsenaristid Ed Solomon ja Boaz Yankin. Osades Woody Harrelson, Mark Ruffalo, Jesse Eisenberg, Isla Fisher, Dave Franco, Morgan Freeman, Michael Caine jt. Linastub Tallinna ja Taru kobarkinodes.
Prantslasest filmilavastaja…
3 minutit
Lahkudes ja tagasi pöördudes
Tammed on oma püsimises põlvkonnaülesed ja nii ka põlvkondade kokkutoojad.
Mängufilm „Simon ja tammed” („Simon och ekarna”, Rootsi-Taani-Saksamaa-Norra 2011, 122 min), režissöör Lisa Ohlin, stsenaristid Marnie Blok ja Linda Aronson. Osades Bill Skarsgård, Helena Sjöholm, Jan Josef Liefers, Stefan Gödicke jt. Linastub kinos Artis.
Lisa Ohlini film „Simon ja tammed” on…
Mängufilm „Simon ja tammed” („Simon och ekarna”, Rootsi-Taani-Saksamaa-Norra 2011, 122 min), režissöör Lisa Ohlin, stsenaristid Marnie Blok ja Linda Aronson. Osades Bill Skarsgård, Helena Sjöholm, Jan Josef Liefers, Stefan Gödicke jt. Linastub kinos Artis.
Lisa Ohlini film „Simon ja tammed” on…
3 minutit
Vaenatud kormoranid Kihnus ja laenuehitusmehed Helsingis
Kaks lugu sarjas „Eesti lood”
Dokumentaalfilm „Rasmus, kormonaudid ning …” (Weiko Saawa Film, 2012, 29 min), autor Mark Soosaar. ETVs 23. I 2013.
Dokumentaalfilm „Parem homne” (Alasti Kino, 2012, 29 min), režissöör Liis Nimik, operaator Heiko Sikka, helilooja Argo Vals, helirežissöör Tarvo Schmeimann, produtsent Liis Nimik. ETVs 16. I 2013.
Kõnealuste filmide…
Dokumentaalfilm „Rasmus, kormonaudid ning …” (Weiko Saawa Film, 2012, 29 min), autor Mark Soosaar. ETVs 23. I 2013.
Dokumentaalfilm „Parem homne” (Alasti Kino, 2012, 29 min), režissöör Liis Nimik, operaator Heiko Sikka, helilooja Argo Vals, helirežissöör Tarvo Schmeimann, produtsent Liis Nimik. ETVs 16. I 2013.
Kõnealuste filmide…
4 minutit
Täna 25 aastat tagasi
Sirp ja Vasar, 1988 I poolaasta. Kalle Muuli „Laulev revolutsioon”, Postimees 8. VI 2013.
Kui olla piinlikult täpne, siis täna veerandsada aastat tagasi valiti Tartu Riikliku Ülikooli rektoriks Jüri Kärner ja asutati Eesti Akadeemiline Õigusteaduste Selts. Kui aga vaadata tollaseid pöördelisi sündmusi ajaliselt pikemas kaugvaates, siis üht ja teist võis kanda…
Kui olla piinlikult täpne, siis täna veerandsada aastat tagasi valiti Tartu Riikliku Ülikooli rektoriks Jüri Kärner ja asutati Eesti Akadeemiline Õigusteaduste Selts. Kui aga vaadata tollaseid pöördelisi sündmusi ajaliselt pikemas kaugvaates, siis üht ja teist võis kanda…
3 minutit
Läti 2012. aasta parimad majad
Erinevalt Eestist on Lätis tavaks, et aasta parima hoone selgitab rahvusvaheline žürii. Alati on hindamas keegi Leedust ja Eestist, tänavu olid veel lisaks Šveitsi ja Soome esindaja. Läti arhitektid vajavad justkui väga seda väljastpoolt tulevat tagasisidet ja paistab, et üldine avatud olek kannab vilja – naabrite arhitektuur on juba mitu…
4 minutit
Vähese tšilliga „Vigala vürts”
Tšiili päritolu värvikas ärimees „Eesti loos”.
Dokumentaalfilm „Vigala vürts” (Osakond 2012, 28 min), režissöör ja stsenarist Elo Selirand, operaatorid Ergo Teekivi, Andrus Rebane, Toorion Ojaperv, monteerija Kersti Miilen, produtsent Andres Arro. ETVs 6. XII 2012.
Seni „Eesti lugude” sarjas ilmunud dokfilmid on teadupärast enamasti persoonilood ja eestlasi portreteeriva filmi valdkonda peaks…
Dokumentaalfilm „Vigala vürts” (Osakond 2012, 28 min), režissöör ja stsenarist Elo Selirand, operaatorid Ergo Teekivi, Andrus Rebane, Toorion Ojaperv, monteerija Kersti Miilen, produtsent Andres Arro. ETVs 6. XII 2012.
Seni „Eesti lugude” sarjas ilmunud dokfilmid on teadupärast enamasti persoonilood ja eestlasi portreteeriva filmi valdkonda peaks…
2 minutit
Eesti arhitektuur Londonis
7. – 30. juunini eksponeeritakse eesti arhitektide töid mainekas Bartletti arhitektuurikoolis Londonis (Bartlett School of Architecture, University College) rahvusvahelisel tulevikuarhitektuuri näitusel „Ehitamata maailma atlas” („Atlas of the Unbuilt World”). Näituse kuraator on rahvusvaheliselt tuntud arhitektuuriõppejõud ja kriitik Rob Gregory ning see on välja pandud Londoni arhitektuurifestivali raames. Festivali korraldab Briti…
2 minutit
Muinsusaasta kaante vahel
Muinsuskaitse aastaraamat 2012. Koostajad-toimetajad Mari Loit ja Kais Matteus. Muinsuskaitseamet, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakond. 129 lk.
Muinsuskaitse aastaraamat on järjekindlalt ilmunud 2004. aastast ning kujunenud pärandihoiu ja restaureerimise valdkonna üheks kõige lugupeetavamaks ning esinduslikumaks sariväljaandeks. Alati kajastatakse ennekõike läinud aasta töid ja sündmusi, seega ilmus sel…
Muinsuskaitse aastaraamat on järjekindlalt ilmunud 2004. aastast ning kujunenud pärandihoiu ja restaureerimise valdkonna üheks kõige lugupeetavamaks ning esinduslikumaks sariväljaandeks. Alati kajastatakse ennekõike läinud aasta töid ja sündmusi, seega ilmus sel…
5 minutit
Kolm nutikat disainilahendust
Tänavu oli Eesti kunstiakadeemia disaini ja rakenduskunsti teaduskonna magistrante 13. Tööde tase, tuleb tunnistada, oli väga ebaühtlane, ent hindega cum laude lõpetas viis noort inimest. Olulisemateks märksõnadeks olid uued materjalikooslused ja tehnoloogiad ning tervislikkus, kestlikkus ja taaskasutus. Siinkohal tutvustan kolme põnevamat projekti, mille tulemusel on tekkinud ka reaalsed tooted.
Marta Moorats…
Marta Moorats…
4 minutit
2013. aasta arhitektuuridiplomid
Kevad. Loodus tärkab, kõik õitseb, seeme läheb mulda. Külvi tulemus, vilja kvaliteet, saagikus selgub sügisel. Haridusmaastikul valmib aga saak kevadel. Teenitud diplom on teistpidi kui kevadine külviseeme, mis areneb ja kannab vilja, kuid kaugeltki mitte ainult samal aastal. Vahel tuleb oodata aastaid või isegi aastakümneid. Juhtub niigi, et oodatud väärisroosi…
6 minutit
Liis Kogre kunst: vestlused ja vaatlused
Liis Kogre näitus „Suur helendus” Hausi galeriis kuni 5. VII.
Kardan, et ükski kunstiteadlane ei suuda täielikult hoomata pealekasvavat noorte kunstnike põlvkonda. Igal aastal lõpetab kooli kümneid kunstitudengeid, kellest suurema tähelennu teevad üksikud. Küsimus ei olegi niivõrd andekuses, originaalsuses või oskuses end reklaamida. Kasutuna näivad ka püüdlused olla oma loominguga skandaalne…
Kardan, et ükski kunstiteadlane ei suuda täielikult hoomata pealekasvavat noorte kunstnike põlvkonda. Igal aastal lõpetab kooli kümneid kunstitudengeid, kellest suurema tähelennu teevad üksikud. Küsimus ei olegi niivõrd andekuses, originaalsuses või oskuses end reklaamida. Kasutuna näivad ka püüdlused olla oma loominguga skandaalne…
2 minutit
Üllatavast üllatuste puudumisest
Tartu ülikooli maalikunsti eriala bakalaureuse- ja magistritaseme lõputööde näitused Tartu Kunstimuuseumis, Tartu Kunstimajas, Vanemuise kontserdimaja fuajees ja Y-galeriis kuni 30. VI ja Nooruse galeriis 5. VI.
Varasematel aastatel on Tartu ülikooli maaliosakonna lõpetamistel olnud vähemalt üks komplekt, mis on mõjunud tõeliselt võimsana. Eelmisel aastal oli selleks Kadri Nikopensiuse tohutu soomukit kujutav…
Varasematel aastatel on Tartu ülikooli maaliosakonna lõpetamistel olnud vähemalt üks komplekt, mis on mõjunud tõeliselt võimsana. Eelmisel aastal oli selleks Kadri Nikopensiuse tohutu soomukit kujutav…
3 minutit
Pealelend: Piia Ausman
Oksjoniteema oli meedias hästi esil majandusbuumi aastail, majanduslanguse ajal on see õige tagaplaanile jäänud. Hausi galerii kevadise oksjoni pressiteates oli osutatud huvitavale suundumusele meie oksjonitele toodud tööde kohta. Nimelt on mitmed kunstiteosed ilmunud taas oksjonile ehk kunstikogujad on osa oma kogusse buumi ajal soetatud töödest taas ringlusse lasknud. Kuidas kevadine…
2 minutit
Tartu õunapuuõitsev kunstiäri
Tartu noore kunsti oksjon Tartu loomemajanduskeskuses 9. V. 229 esitatud teosest valis oksjoninäitusele 55 teost komisjon (Peeter Talvistu ja Tiiu Talvistu Tartu kunstimuuseumist, Madis Liplap, Heli Tuksam ja Vallo Kalamees Tartu kõrgemast kunstikoolist, Müürilehe kunstitoimetaja Triin Tulgiste, kunstnik Rauno Thomas Moss, Tartu loomemajanduskeskuse juht Raul Oreškin, disainer Martin Rästa ehk…
3 minutit
Aedade järelelu
I osa: nüüdiskunstiprojekt
EKMi suurprojekt „Aedade järelelu” Kumus ja aktsioonina Tallinna linnaruumis kuni 8. IX. Näituse nüüdiskunsti osa Kumu V korruse nüüdiskunsti galeriis, kuraator Eha Komissarov, kujundaja Villem Tomiste ja graafiline kujundaja Angelika Schneider, sisehoovis Margit Säde Lehni kureeritud helipõhine vabaõhuprojekt „Kõndides mööda salateid”.
Kultuuri ja looduse vahekord on nüüdiskunsti aktuaalne…
EKMi suurprojekt „Aedade järelelu” Kumus ja aktsioonina Tallinna linnaruumis kuni 8. IX. Näituse nüüdiskunsti osa Kumu V korruse nüüdiskunsti galeriis, kuraator Eha Komissarov, kujundaja Villem Tomiste ja graafiline kujundaja Angelika Schneider, sisehoovis Margit Säde Lehni kureeritud helipõhine vabaõhuprojekt „Kõndides mööda salateid”.
Kultuuri ja looduse vahekord on nüüdiskunsti aktuaalne…
4 minutit
Lugemik toob maailma koju kätte
Lugemiku kirjastusest ja raamatupoest kõnelevad Indrek Sirkel ja Anu Vahtra, küsitleb Reet Varblane.
26. aprillil, just samal päeval, kui EKKMis avati Köler Prize’i nominentide näitus, avas kohe seal kõrval uksed Lugemiku raamatupood, Eesti esimene ainult kunsti- ja kultuuritrükistele keskenduv ettevõtmine. Kuid Lugemik ei ole ainult raamatupood, vahendaja, vaid ka kunstiraamatuid…
26. aprillil, just samal päeval, kui EKKMis avati Köler Prize’i nominentide näitus, avas kohe seal kõrval uksed Lugemiku raamatupood, Eesti esimene ainult kunsti- ja kultuuritrükistele keskenduv ettevõtmine. Kuid Lugemik ei ole ainult raamatupood, vahendaja, vaid ka kunstiraamatuid…
6 minutit
Jalutuskäik galeriides
Frölichite köitekunst läbi nelja sugupõlve
Köitenäitus „Frölichid – köitekunst läbi nelja sugupõlve” rahvusraamatukogus 3. IV – 15. VI.
Rahvusraamatukogu haruldaste raamatute osakonnas oli väljas Lõuna-Saksamaa Stuttgardi Frölichite perekonna nelja järjestikuse põlvkonna köitekunst XX sajandi algusest tänaseni. Eesti vaatajale on nii pikaajaline järjepidevus iseenesest juba vaatamis- ja järelemõtlemisväärsus, eriti meie pidevalt katkestatud…
Köitenäitus „Frölichid – köitekunst läbi nelja sugupõlve” rahvusraamatukogus 3. IV – 15. VI.
Rahvusraamatukogu haruldaste raamatute osakonnas oli väljas Lõuna-Saksamaa Stuttgardi Frölichite perekonna nelja järjestikuse põlvkonna köitekunst XX sajandi algusest tänaseni. Eesti vaatajale on nii pikaajaline järjepidevus iseenesest juba vaatamis- ja järelemõtlemisväärsus, eriti meie pidevalt katkestatud…
6 minutit
Unustatud Raamatute Surnuaed
Carlos Ruiz Zafón, Taeva vang. Tõlkinud Kai Aareleid, toimetaja Terje Kuusik. Kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2013. 344 lk.
Kõik siin ilmas on võlts, noormees. Kõik peale raha.
Carlos Ruiz Zafón, „Taeva vang”
14. mail paisati maailma raamatupoodide lettidele järjekordne Dan Browni seekord Dantest inspireeritud üllitis „Põrgu” („Inferno”), kus jätkuvad Robert Langtoni peadpööritavad…
Kõik siin ilmas on võlts, noormees. Kõik peale raha.
Carlos Ruiz Zafón, „Taeva vang”
14. mail paisati maailma raamatupoodide lettidele järjekordne Dan Browni seekord Dantest inspireeritud üllitis „Põrgu” („Inferno”), kus jätkuvad Robert Langtoni peadpööritavad…
6 minutit
Hispaania vaimu hoovustes
Kai-Mai Olbri, Täiskuu põhjatu kaev. El Pozo sin Fondo de la Luna Llena. Tõlkinud ja illustreerinud autor, toimetanud Ricardo Iribarren ja Tõnu Lember. Kaane kujundanud Riina Soom. Canopus, 2013. 218 lk.
Akvarellist ja poetess Kai-Mai Olbri tähistas hiljuti juubelit akvarellinäitusega Vabaduse galeriis ning luulekoguga „Täiskuu põhjatu kaev”. Ta debüteeris kirjanduses 1991.…
Akvarellist ja poetess Kai-Mai Olbri tähistas hiljuti juubelit akvarellinäitusega Vabaduse galeriis ning luulekoguga „Täiskuu põhjatu kaev”. Ta debüteeris kirjanduses 1991.…
3 minutit
Semiootiku pilguga
Kõnelus Peet Lepikuga
Kirjandus ja muusika on põimunud aegade algusest ja väga paljudes vormides. Maikuus esietendus Kumu auditooriumis omamoodi julgustükk: Kristiina Ehini kaheköitelise luule- ja proosaraamatu „Viimane Monogaamlane” põhjal loodud kammerooper, mille kohta ilmus Igor Garšneki muusikaarvustus 17. mai Sirbis. Selle, kuidas paistab teos kirjanduse poole pealt, võtab vaagida semiootik Peet…
Kirjandus ja muusika on põimunud aegade algusest ja väga paljudes vormides. Maikuus esietendus Kumu auditooriumis omamoodi julgustükk: Kristiina Ehini kaheköitelise luule- ja proosaraamatu „Viimane Monogaamlane” põhjal loodud kammerooper, mille kohta ilmus Igor Garšneki muusikaarvustus 17. mai Sirbis. Selle, kuidas paistab teos kirjanduse poole pealt, võtab vaagida semiootik Peet…
2 minutit
Kristiina Ehini raamatut lugedes
Kristiina Ehin, Paleontoloogi päevaraamat. Toimetanud Ly Seppel, keeletoimetaja ja korrektor Triinu-Mari Vorp. Kujundanud Margit Randmäe. Petrone Print, 2013. 270 lk.
Kui loen Kristiina Ehini „Paleontoloogi päevaraamatut”, astun nagu omaenese lapsepõlve, kuigi see oli palju varasemas ajas. Jutustaja sügav eepiline kirjeldus tema lapsepõlvest, kooliajast, suhetest ümbritsevaga viib mind kui lugejat sellesse inimsuhete…
Kui loen Kristiina Ehini „Paleontoloogi päevaraamatut”, astun nagu omaenese lapsepõlve, kuigi see oli palju varasemas ajas. Jutustaja sügav eepiline kirjeldus tema lapsepõlvest, kooliajast, suhetest ümbritsevaga viib mind kui lugejat sellesse inimsuhete…
5 minutit
Linnupesa võib vaadata ettevaatlikult
Imbi Paju, Soome lahe õed. Vaadates teiste valu. Toimetanud Maris Makko. Kujundanud Marko Russiver. Eesti Päevaleht, 2012. 248 lk.
Viimased kümmekond aastat olen suvel mustikal ja sügisel seenel käinud Kooraste kandis Põlvamaal, imeilusas männimetsas, kus maad katab paks sügavroheline samblavaip. Mäletan hästi üht esimest seeneretke, kui punapuravikke otsides leidsin end juba…
Viimased kümmekond aastat olen suvel mustikal ja sügisel seenel käinud Kooraste kandis Põlvamaal, imeilusas männimetsas, kus maad katab paks sügavroheline samblavaip. Mäletan hästi üht esimest seeneretke, kui punapuravikke otsides leidsin end juba…
6 minutit
Subjektiivsus kui objekti kauneim ehe
Vürst Sergei Mihhailovitš Volkonski, Kodumaa. Mälestused. Tõlkinud Peeter Volkonski, toimetanud Maiga Varik. Kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2013. 384 lk.
Raamatud on sihukesed kummalised asjad, mida sa hoiad käes, aga kui ka käest paned, siis vahel ei saagi enam panna kusagile mujale kui südamesse. Nõnda juhtus mul ka vürst Sergei Mihhailovitši mälestuste…
Raamatud on sihukesed kummalised asjad, mida sa hoiad käes, aga kui ka käest paned, siis vahel ei saagi enam panna kusagile mujale kui südamesse. Nõnda juhtus mul ka vürst Sergei Mihhailovitši mälestuste…
5 minutit
Visuaalteatri võimalusi avavad festivalipäevad
Festival „Tallinn Treff” pööras seekord tähelepanu ümbritsevale keskkonnale, sealhulgas linnaruumile.
Rahvusvaheline visuaalteatri festival „Tallinn Treff” 6. – 8. VI Tallinnas.
Seitsmendat korda aset leidnud rahvusvahelise visuaalteatri festivali „Tallinn Treff” tunnuslause kõlas: „Kultuur päästab maailma!”. Kunstilise juhi Vahur Kelleri sõnul oli seekordse festivali eesmärk juhtida tähelepanu keskkonnale, sealhulgas linnaruumile, näha seda laiemalt ja…
Rahvusvaheline visuaalteatri festival „Tallinn Treff” 6. – 8. VI Tallinnas.
Seitsmendat korda aset leidnud rahvusvahelise visuaalteatri festivali „Tallinn Treff” tunnuslause kõlas: „Kultuur päästab maailma!”. Kunstilise juhi Vahur Kelleri sõnul oli seekordse festivali eesmärk juhtida tähelepanu keskkonnale, sealhulgas linnaruumile, näha seda laiemalt ja…
4 minutit
Nagu sõidaks autoga
Pean hoiatama, et selles artiklis räägin „Pál-tänava poiste” nii VAT-teatri versioonist kui ka Tallinna Linnateatri omast. Esimese asjana mainin, et Tallinna Linnateatri versioon oli minu meelest mõeldud suurematele, kuna seal löödi näiteks ühes kohas nuga põrandasse, sihiti üksteist püstolitega ja ka natuke vannuti. Mulle ei meeldinud etenduse algus, kuna ma…
1 minut
Mäng pole naljaasi
„Pál-tänava poisid” on suvelavastus, mis pole küll kuskilt otsast ülejala tehtud.
Tallinna Linnateatri „Pál-tänava poisid”, autor Ferenc Molnár, dramaturg Diana Leesalu, lavastaja Mart Koldits (Von Krahli teater), kunstnik Jaagup Roomet, liikumisjuht Märt Agu. Mängivad Alo Kõrve, Andero Ermel, Argo Aadli, Henrik Kalmet, Indrek Ojari, Karl-Andreas Kalmet, Kaspar Velberg, Mart Toome,…
Tallinna Linnateatri „Pál-tänava poisid”, autor Ferenc Molnár, dramaturg Diana Leesalu, lavastaja Mart Koldits (Von Krahli teater), kunstnik Jaagup Roomet, liikumisjuht Märt Agu. Mängivad Alo Kõrve, Andero Ermel, Argo Aadli, Henrik Kalmet, Indrek Ojari, Karl-Andreas Kalmet, Kaspar Velberg, Mart Toome,…
3 minutit
Valevagaduse veritsev aupaiste
Robert Annus astus „Härrasmehes” tehtud rolliga näitlejateel suure sammu edasi.
Vanemuise „Härrasmees”, autor Enda Walsh, tõlkija Robert Annus, lavastaja Maria Soomets, kunstnikud Maria Soomets ja Robert Annus, valguskunstnik Rene Liivamägi ja helikujundaja Hendrik Kaljujärv. Mängib Robert Annus. Esietendus 13. IV Tartu Sadamateatris.
Maria Soometsa lavastatud mononäidend „Härrasmees” sobitub tõrgeteta Vanemuise alalhoidlikku…
Vanemuise „Härrasmees”, autor Enda Walsh, tõlkija Robert Annus, lavastaja Maria Soomets, kunstnikud Maria Soomets ja Robert Annus, valguskunstnik Rene Liivamägi ja helikujundaja Hendrik Kaljujärv. Mängib Robert Annus. Esietendus 13. IV Tartu Sadamateatris.
Maria Soometsa lavastatud mononäidend „Härrasmees” sobitub tõrgeteta Vanemuise alalhoidlikku…
2 minutit
Teatriteadlane „täismängude” otsinguil
Teatrid peavad laveerima kahe suuna vahel: ajama taga tuntust ehk meelitama ligi publikut ning seejuures hoolitsema oma renomee eest ehk püüdma kriitikute ja teatritegijate tunnustust.
Teatriteadlane ja -kriitik ning Eesti Teatri Agentuuri juht Ott Karulin kaitses Tartu ülikoolis teatriteaduse alal doktorikraadi väitekirjaga „Rakvere teater „täismängude” otsinguil aastail 1985–2009”.
Doktorantidel soovitatakse…
Teatriteadlane ja -kriitik ning Eesti Teatri Agentuuri juht Ott Karulin kaitses Tartu ülikoolis teatriteaduse alal doktorikraadi väitekirjaga „Rakvere teater „täismängude” otsinguil aastail 1985–2009”.
Doktorantidel soovitatakse…
7 minutit
Rahastamine kõrgkultuurikeskseks!
Mida pean silmas kõrgkultuurikesksuse all? Kuidas seda defineerida ja piiritleda? Mis käib kõrgkultuuri alla ja mis mitte? Kas näiteks jazzmuusika käib kõrgkultuuri alla ? Määratleksin kõrgkultuuri kultuuri osana, mis eristub ärilistel eesmärkidel toimivast massikultuurist ja inimeste igapäevase elu kultuurist.
Ajaloolise mõistena sisaldab kõrgkultuur väärtushinnangut, millega on iseloomustatud eriti oluliseks peetavaid kultuurisaavutusi.…
Ajaloolise mõistena sisaldab kõrgkultuur väärtushinnangut, millega on iseloomustatud eriti oluliseks peetavaid kultuurisaavutusi.…
1 minut
Eesti Muusikanõukogu juhatuse pöördumine
Muusikanõukogu juhatus väljendab muret, et muusikavaldkonna struktuuri ja muusikaelu puudutavaid otsuseid langetatakse üha enam laiapõhjalise diskussioonita ja valdkonda kaasamata, kusjuures vastavad otsustusprotsessid ei ole piisavalt läbipaistvad. Ilma avaliku aruteluta on algatatud oluliste muusikainstitutsioonide ümberkorraldamine, sh mitme riigiasutuse ümberstruktureerimine sihtasutuseks.
On kahetsusväärne, et kultuuriministeeriumi muusikanõunik lahkus ootamatult ja sunnitult töölt, kuivõrd just…
On kahetsusväärne, et kultuuriministeeriumi muusikanõunik lahkus ootamatult ja sunnitult töölt, kuivõrd just…
1 minut
Muusika on inimese süvamõõtme avaja
Kultuuripoliitika on osa riigi poliitikast. Selles suures poliitikas mängitakse mänge, mis on kellelegi kasulikud – see on nii ilmselge, et ei vaja isegi enam mingeid näiteid, sest neid pakub iga päev külluses … Seda nimetatakse reaalpoliitikaks. Ka kultuuripoliitikas mängitakse mänge, mis on kellegi huvides. Ilmekamalt kui ükski teine pretsedent viimaste…
3 minutit
Sihtidest ja asutustest
Olgugi et valitsuse tegevusprogrammi kultuuri osas on mõndagi tehtud ja palju veel tegemata, on viimasel aastal kultuuriministeeriumis (KM) olnud üks oluline tegevus, mis toimub mühinal omamata poliitilist kokkulepet. See on riigi kultuuriasutuste reorganiseerimine sihtasutusteks (SA). Reservatsiooniga võib märkida, et muuseumide muutmine SAks (nt SA Läänemaa Muuseumid) võib olla osa valimislubadusest…
3 minutit
Kas kultuurijuhtimises ja -rahastamises on suund tsentraliseerimisele?
Eesti muusikanõukogu aastakoosolek 17. juunil EMTAs
Laenasin selle põgusa tagasivaate pealkirja esmaspäevase koosoleku küsimustevoorust. Põhjuseks mitte üksnes see, tõsi eri variatsioonides kordunud küsimus, vaid pigem kõlama jäänud mure usalduse defitsiidi ning dialoogi ja vastastikuse mõistmise vähesuse pärast.
Muusikanõukogu, mille liikmeks on 49 Eestis tegutsevat muusikainstitutsiooni, on sellisena meie muusikainimeste autoriteetseim esindaja…
Laenasin selle põgusa tagasivaate pealkirja esmaspäevase koosoleku küsimustevoorust. Põhjuseks mitte üksnes see, tõsi eri variatsioonides kordunud küsimus, vaid pigem kõlama jäänud mure usalduse defitsiidi ning dialoogi ja vastastikuse mõistmise vähesuse pärast.
Muusikanõukogu, mille liikmeks on 49 Eestis tegutsevat muusikainstitutsiooni, on sellisena meie muusikainimeste autoriteetseim esindaja…
5 minutit
VII Türi kevadfestival „Õitsvad tuuled”
Aleksandr Puljajev (haamerklaver, klaver, klavessiin), Matthias Schlubeck (paaniflööt), Irén Lill ja Reinut Tepp (klavessiin), Vox Clamantis, Weekend Guitar Trio jt. Festivali kunstiline juht ja produtsent Irén Lill, patroon Fred Jüssi. 6. – 9. VI Türi kultuurimajas, Püha Martini kirikus ja Türi voorestikus.
Tallinnast ja Paidest tulevate teede ristumiskohas Türil seisab kultuurimaja,…
Tallinnast ja Paidest tulevate teede ristumiskohas Türil seisab kultuurimaja,…
5 minutit
Kes julgeb suurelt mõelda, see jõuab kaugele
Kui 1996. aastal kuulutati välja esimene Klaudia Taevi nimeline lauljate konkurss Pärnus, oli skeptikuid palju. Skepsis jätkus eriti siis, kui võistlus kuulutati 2001. aastal rahvusvaheliseks. Nüüdseks on ettevõtmine kasvanud rahvusvaheliselt tuntuks, selle võitjad on saanud tiivad selga pääsemaks maailma mainekatele ooperilavadele. Anna Samuil (2001. a võitja; Gilda Verdi „Rigolettos” 2003)…
2 minutit
Ühest kevadekuulutajast Tartus
XII Eesti heliloojate festival 4. – 9. VI Tartu Jaani kirikus
Tartu on olnud eesti muusikaelu oluline keskus läbi aastakümnete. Kui aga võtta tänapäevane muusikaelu intensiivsuse mõõdupuu – muusikafestival, siis selles osas kipub Tartu tagaplaanile jääma. Suurem osa ja suuremad süvamuusika festivalid toimuvad peale Tallinna Pärnus, Haapsalus, Saaremaal, Raplas, Viljandis,…
Tartu on olnud eesti muusikaelu oluline keskus läbi aastakümnete. Kui aga võtta tänapäevane muusikaelu intensiivsuse mõõdupuu – muusikafestival, siis selles osas kipub Tartu tagaplaanile jääma. Suurem osa ja suuremad süvamuusika festivalid toimuvad peale Tallinna Pärnus, Haapsalus, Saaremaal, Raplas, Viljandis,…
3 minutit
Promfesti ajatud väärtused
Nikolai Rimski-Korsakovi ooper „Tsaari mõrsja”. Muusikaline juht ja dirigent Erki Pehk, lavastaja Teet Kask, kunstnik Madis Nurms, valguskunstnik Margus Vaigur, koormeister Ramūnas Tilvikas. Kaunase Riikliku Muusikateatri koor ja orkester. 8. VI Endla teatris.
Vene klassikalise ooperi suurkuju Nikolai Rimski-Korsakovi viieteistkümnest ooperist on sünge ajaloolise sisuga „Tsaari mõrsja” (1898) Venemaal kahtlemata mängitavaim.…
Vene klassikalise ooperi suurkuju Nikolai Rimski-Korsakovi viieteistkümnest ooperist on sünge ajaloolise sisuga „Tsaari mõrsja” (1898) Venemaal kahtlemata mängitavaim.…
4 minutit
Vastastikuse austuse „Magna Harta”
Hirmu, vaenu ja äravalitute defineerimisega on keerulistel ja ebakindlatel aegadel lihtne võimule pääseda.
Franz Boas, Primitiivne teadvus. Tõlkinud Margit Rennebaum, toimetanud Urmas Sutrop. Kaane kujundanud Eve Kask. Eesti Keele Sihtasutus, 2013. 335 lk.
Mis tahes ülevaade Franz Boase, Ameerika antropoloogia isa elust osutab tema Kieli ülikoolis saadud füüsika-alasele doktorikraadile, misjärel ta…
Franz Boas, Primitiivne teadvus. Tõlkinud Margit Rennebaum, toimetanud Urmas Sutrop. Kaane kujundanud Eve Kask. Eesti Keele Sihtasutus, 2013. 335 lk.
Mis tahes ülevaade Franz Boase, Ameerika antropoloogia isa elust osutab tema Kieli ülikoolis saadud füüsika-alasele doktorikraadile, misjärel ta…
5 minutit
Muusikamaailm
Aldeburghi festival Britteni aastal
Benjamin Britteni 1948. aastal asutatud Aldeburghi muusikafestivali (7. – 23. VI) juhib Pierre-Laurent Aimard, kes ise mängib suurtsüklit „Sajand klaverimuusikat: 1913–2013 (on ka sari „Kammermuusika 1913–2013). Avaõhtud anti „Peter Grimesiga kontsertkorras ning pärast rannal (lav Tim Albery, viimane täna), kavas ka kirikuooperid ning rahvalik etendus „Albert Herringi…
Benjamin Britteni 1948. aastal asutatud Aldeburghi muusikafestivali (7. – 23. VI) juhib Pierre-Laurent Aimard, kes ise mängib suurtsüklit „Sajand klaverimuusikat: 1913–2013 (on ka sari „Kammermuusika 1913–2013). Avaõhtud anti „Peter Grimesiga kontsertkorras ning pärast rannal (lav Tim Albery, viimane täna), kavas ka kirikuooperid ning rahvalik etendus „Albert Herringi…
10 minutit
Post-sõnastik 16: Erootiline kujund
Postmodernistlik ajastu on olnud seksuaalsuse rehabiliteerimise või enamgi veel – magamistoast väljakolimise ajajärk. Ihaldusväärse, seksika keha abil müüakse lõhnaõlisid ja muruniidukeid, seksiskandaal on oodatud teema meediaettevõtetes, intiimsused inspireerivad kunstnikke, kirjanikke ja filmitegijaid. Kunagised tabud on kadunud ning ettekirjutuste võrgustik hõrenenud: seksuaalne teadmine ja isegi teatud ebamäärane seksikuse nõue kuulub lahutamatu…
4 minutit
Filosoofia avab silmad mitmekesisusele
Intervjuu filosoofiaprofessor Jane Healiga
Jane Heal (sündinud 1946. aastal Oxfordis) on tuntud keele- ja vaimufilosoof, Cambridge’i ülikooli emeriitprofessor. Ta on Briti Akadeemia liige 1997. aastast, oli aastatel 2001-2002 Aristotelian Society president ning on Cambridge’i St John’s College’i esimene naispresident (1999–2003). Ta on avaldanud raamatud „Fakt ja tähendus. Quine ja Wittgenstein…
Jane Heal (sündinud 1946. aastal Oxfordis) on tuntud keele- ja vaimufilosoof, Cambridge’i ülikooli emeriitprofessor. Ta on Briti Akadeemia liige 1997. aastast, oli aastatel 2001-2002 Aristotelian Society president ning on Cambridge’i St John’s College’i esimene naispresident (1999–2003). Ta on avaldanud raamatud „Fakt ja tähendus. Quine ja Wittgenstein…
10 minutit
Hea, et Eesti põhiseaduse muutmine on raske
Kaarel Tarand vestleb Tartu ülikooli riigiõiguse professori Ülle Madisega.
Möödunud aasta lõpul avati veebis tasuta kasutamiseks 1048 lehekülje paksune põhiseaduse kommentaaride kolmas, täiendatud väljaanne, mis sisaldab ka Eesti Vabariigi põhiseaduse bibliograafiat 1990–2012. Miks oli kolmandat väljaannet vaja, miks tasuta, miks veebis, kas ainult juristidele?
Ülle Madise: Põhiseaduse kommenteerimise traditsiooni…
Möödunud aasta lõpul avati veebis tasuta kasutamiseks 1048 lehekülje paksune põhiseaduse kommentaaride kolmas, täiendatud väljaanne, mis sisaldab ka Eesti Vabariigi põhiseaduse bibliograafiat 1990–2012. Miks oli kolmandat väljaannet vaja, miks tasuta, miks veebis, kas ainult juristidele?
Ülle Madise: Põhiseaduse kommenteerimise traditsiooni…
5 minutit
Enne suve
Marek Strandberg
Vana hea J. P. Snow juurutatud mõiste järgi hakkas teadus lootusetult kaheks kultuuriks lahknema juba aastakümneid tagasi. Humanitaarid ja realistid kaotasid kuulsa essee järgi võime üksteisest aru saada. Kuid üsna kiiresti leiti või leiutati siiski kuristikku ületav sild, mõnikord ka kolmandaks kultuuriks nimetatu. Ja üldse on teaduses ja teadlaste…
Vana hea J. P. Snow juurutatud mõiste järgi hakkas teadus lootusetult kaheks kultuuriks lahknema juba aastakümneid tagasi. Humanitaarid ja realistid kaotasid kuulsa essee järgi võime üksteisest aru saada. Kuid üsna kiiresti leiti või leiutati siiski kuristikku ületav sild, mõnikord ka kolmandaks kultuuriks nimetatu. Ja üldse on teaduses ja teadlaste…
2 minutit
