$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Bruno Mölder
-
Thomas Nageli mõistlik antihumanism
Belgradist pärit Ameerika filosoofilt Thomas Nagelilt on Märt Väljataga vahendusel eesti keeles ilmunud suisa kaks raamatut. Mõlemad puudutavad inimmõistuse asupaika maailmas. Esimene ja kaalukam „Vaade eikusagilt“ räägib sellest, kas on võimalik vaade maailmale eikusagilt, s.t selline objektiivne vaade, mis esitab maailma nii, nagu see on, jättes kõrvale vaatevinkli moonutused. Raamatu haare on lai, algab see inimese vaimust ning lõpetab surmaga, puudutades nende vahel ka eetika, väärtuste, vabaduse ja skeptitsismi teemasid.…7 minutit -
Pragmatismist „eksistentsialismi“
Filosoofiaprofessor Huw Price: „Kui arvate, et põhjuslikkus on midagi sellist, mille jumal lisas maailma enne meie saabumist, siis olete eksinud.“
Huw Price (1953) on Bertrand Russelli filosoofiaprofessor Cambridge’i ülikoolis. Ta on ka 2012. aastal koos Martin Reesi ja Jaan Tallinnaga asutatud Eksistentsiaalsete Riskide Uurimiskeskuse akadeemiline direktor ning Intellekti Tuleviku Leverhulme’i keskuse akadeemiline direktor. Varasemalt on tal olnud professor Sydney ja Edinburghi ülikoolis. Ta on Briti Akadeemia ja Austraalia Humanitaarteaduste…10 minutit -
Neuroteadus on filosoofias oluline
Filosoofiaprofessor Patricia S. Churchland: „Mulle sobib tõde, ükskõik milliseks see ka ei osutu.“
Patricia Smith Churchland on andnud märkimisväärse panuse neurofilosoofiasse, moraalifilosoofiasse ja vaimufilosoofiasse. Koos abikaasa Paul Churchlandiga on nad tänapäeva tuntuimad eliminatiivmaterialistid.
Raamatuid: „Neurofilosoofia. Vaim-aju ühendteaduse suunas“ („Neurophilosophy: Toward a Unified Science of the Mind-Brain“, 1986), „Ajuga. Neurofilosoofilised uurimused” („Brain-Wise: Studies in Neurophilosophy“, 2002), „Ajutrust. Mida ütleb neuroteadus meile moraali kohta?” („Braintrust: What Neuroscience Tells Us about Morality“,…9 minutit -
Interdistsiplinaarne algusest peale
Stephen Stich: „Erinevus meeste ja naiste filosoofiliste intuitsioonide vahel võib olla üks põhjus, miks on naised filosoofias alaesindatud. “
Kuidas sai teist filosoof?
Minust sai filosoof mitmeski mõttes juhuslikult. Kuulasin üliõpilasena 1960ndate algupoolel arvukalt filosoofiakursusi ning olin filosoofiast mõningal määral huvitatud. Selleks ajaks, kui hakkasin lõpetama, oli Vietnami sõda hoogu sisse saamas. Ühendriikides oli sellal ajateenistus noortele meestele kohustuslik ja selle vältimiseks üks paremaid viise edasiõppimine: need, kes läksid doktorantuuri,…8 minutit -
Analüütiline ja kontinentaalne filosoofia pole sama distsipliin
Intervjuu François Recanatiga
Kuidas jõudsite filosoofia juurde? Kes olid teie õpetajad?
François Recanati: Ma olen peamiselt iseõppija. Raamatuid lugedes kujunes mul huvi abstraktse mõtlemise vastu. Ma ei arva, et ülikooli õppejõud mind eriti mõjutasid, kuna käisin ülikoolis kohe pärast 1968. aastat, üliõpilasrevolutsiooni aega. Neil aastatel, kui ma filosoofiat õppisin, ei olnud me…6 minutit -
Analüütiline ja kontinentaalne filosoofia pole sama distsipliin
Intervjuu François Recanatiga
Kuidas jõudsite filosoofia juurde? Kes olid teie õpetajad?
François Recanati: Ma olen peamiselt iseõppija. Raamatuid lugedes kujunes mul huvi abstraktse mõtlemise vastu. Ma ei arva, et ülikooli õppejõud mind eriti mõjutasid, kuna käisin ülikoolis kohe pärast 1968. aastat, üliõpilasrevolutsiooni aega. Neil aastatel, kui ma filosoofiat õppisin, ei olnud me…6 minutit -
Filosoofia edeneb harva formaalsete argumentidega
Filosoofiaprofessor Daniel Dennett: „Filosoofia ja teaduse vahel pole teravat piiri.”
Alustagem elulooliste seikadega. Quine’i lugemine tõi teid Harvardi filosoofialoengule ning Gilbert Ryle’i juhendamisel saite doktorikraadi Oxfordis. Mõlemad on XX sajandi analüütilise filosoofia suurkujud. Kuidas iseloomustate nende mõju endale? Kusagil olete isegi avaldanud Dennetti retsepti: selleks tuleb ristata Ryle Quine’iga ning lisada…11 minutit -
Teadvus, üliintelligentsed masinad ja filosoofia väärtus
Intervjuu filosoofiaprofessor David Chalmersiga.14 minutit -
Tõde ei peitu keeles ega peas
Ruth Garrett Millikan (sündinud 1933. aastal) on nimekas USA filosoof, kes on tegelnud peamiselt keele-, vaimu- ja bioloogiafilosoofiaga, ta on Connecticuti ülikooli emeriitprofessor. Doktorikraadi sai ta Yale’i ülikoolist ning peale Connecticuti on ta töötanud ka Michigani ülikoolis. Ta on avaldanud järgmised raamatud: „Keel, mõte ning teised bioloogilised kategooriad” („Language, Thought…8 minutit -
Filosoofia avab silmad mitmekesisusele
Intervjuu filosoofiaprofessor Jane Healiga
Jane Heal (sündinud 1946. aastal Oxfordis) on tuntud keele- ja vaimufilosoof, Cambridge’i ülikooli emeriitprofessor. Ta on Briti Akadeemia liige 1997. aastast, oli aastatel 2001-2002 Aristotelian Society president ning on Cambridge’i St John’s College’i esimene naispresident (1999–2003). Ta on avaldanud raamatud „Fakt ja tähendus. Quine ja Wittgenstein…10 minutit -
Seistes naturaliseeritud metafüüsika plankudel
Intervjuu filosoofiaprofessor Michael Devittiga
New Yorgi linnaülikooli filosoofiaprofessor Michael Devitt külastas Tartu ülikooli 2012. aasta sügisel. Ta on sündinud 1938. aastal, doktorikraadi tegi Harvardi ülikoolis. Devitt on tuntud oma tööde poolest keelefilosoofias ja metafüüsikas, ta on avaldanud hulga raamatuid, nende seas „Realism ja tõde” („Realism and Truth”, 1984/1997), „Mõistuseletulek: semantilise lokalismi…11 minutit -
Filosoofia ei ole ainult surnud inimesed
Intervjuu filosoofiaprofessor John Perryga
26. kuni 28. juunini esines Tartu ülikoolis Gottlob Frege teoreetilise filosoofia loengusarja raames Stanfordi ülikooli filosoofiaprofessor John Perry. Ta on sündinud 1943. aastal, saanud doktorikraadi Cornelli ülikoolist. Ta on töötanud peamiselt Stanfordi ülikoolis, olles praegu emeriitprofessor. Perry on avaldanud arvukalt mõjukaid töid keele- ja vaimufilosoofia valdkonnas. Tema…10 minutit -
Filosoofia on teaduse liitlane
Intervjuu filosoofiaprofessor David Papineauga.
29. juunist 1. juulini esines Tartu ülikoolis Gottlob Frege teoreetilise filosoofia loengusarja raames Londoni King’s College’i teadusfilosoofia professor David Papineau. Sündinud 1947. aastal, õppis ta Natali ning Cambridge’i ülikoolides. Ta on töötanud Readingi ülikoolis, Macquarie ülikoolis, Londoni Birkbeck College’is ning Cambridge’i ülikoolis. 1990. aastast töötab ta professorina…10 minutit -
On midagi, mida meil on tarvis mõista
Intervjuu filosoofiaprofessor Simon Blackburniga
21. kuni 23. septembrini esines Tartu ülikoolis Gottlob Frege teoreetilise filosoofia loengusarja raames Cambridge’i ülikooli filosoofiaprofessor ja North Carolina ülikooli uurijaprofessor Simon Blackburn. Sündinud 1944. aastal, õppis ta Cambridge’is Trinity kolledžis ning töötas algul Cambridge’is ning seejärel 1969–90 Oxfordis, Pembroke’i kolledžis. 1990–2001 oli ta Edna J. Koury…11 minutit -
Sissevaade vaimufilosoofiasse
Lowe’i arutlus on selge, küsimused põnevad ning peaksid puudutama igaüht, kes on mõtisklenud inimese teadvuse, mõistuse või taju üle.
Tartu Ülikooli Kirjastus on andnud välja sissejuhatava ülevaate vaimufilosoofiast. Ehkki raamat ilmus juba mullu, väärib see kindlasti rohkem tähelepanu, kui talle seni on osaks saanud; sellest kaalutlusest on tingitud ka mu…6 minutit -
Filosoofiast, vigadega
Law teatmik annab asjatundliku ning sisuka ülevaate filosoofia peamistest valdkondadest.
Stephen Law, Filosoofia. Silmaringi teatmik. Tõlkinud Ann Kitsnik, toimetanud Eha Kõrge. Varrak, 2008. 352 lk.
Viimastel aastatel on eesti keelde tõlgitud päris mitu filosoofia ülevaateteost (1). Mõned neist on meelelahutuslikud, teised pakuvad pindmist pilguheitu sügavatele küsimustele, kolmandad liiguvad ajaloolistes rööbastes…7 minutit -
Mõtlemise valulik eetos
Wittgensteini suhtumist oma mõtlemisse iseloomustab teatud kompromissitus ning halastamatus.5 minutit
