Avastamata Eesti kui võttepaik, kaastootja ja värav Venemaa turule

Avastamata Eesti kui võttepaik, kaastootja ja värav Venemaa turule

Hiljuti toimus Tallinnas seminar „Vaade Põhjalast 2013”, kus arutati filmi- ja draamaseriaalide tootmist.

Eesti produtsentide teadmised ja kogemused rahvusvaheliste filmitegijatega töötamisel ning vajalike oskuste olemasolu, suhteliselt madalad filmimiskulud, kõrgtehnoloogilised vahendid ja teenused on positiivsed tegurid, mis peaksid soodustama Eesti ja Põhjamaade koostööd filmitööstuses ja draamasarjade tootmises. Hea vene keele oskus ja Vene filmitööstuse tundmine soodustavad tihedamate kontaktide loomist Põhja-Balti piirkonnas.

Päises on toodud vaid mõned mõtted, mida jagasid eksperdid 7. juunil Tallinnas peetud „Vaade Põhjalast 2013” („Nordic Look 2013”) seminaril „Uus algus – Põhjala filmide ja draamaseriaalide tootmine ning koostöö Eestiga”. Üritus oli suunatud Põhjamaade filmi- ja draamaseriaalide produtsentidele, Eesti filmiprodutsentidele ja tugiteenuste pakkujaile.

Kai Nordberg ja Camilla O’Connor Soome ettevõttest Making Movies OY tutvustasid Eestis filmimise kogemust. Filmitööstus vajab suuri ressursse ja väikeses Eesti riigis töötavad filmitegijad ei tohiks unustada, et siinsed tehnika ja oskustööliste varud võivad olla piiratud. Teisest küljest tunnustasid Nordberg ja O’Connor Tallinna ülikooli Balti filmi- ja meediakooli pingutusi tulevaste filmitegijate harimisel ning siinsete võttegruppide paindlikkust. Kuigi filmitegemine ei pruugi Eestis väiksema eelarvega õnnestuda, kavatsevad Nordberg ja O’Connor järgmise aasta alguses uue filmi üles võtta just siin.

Põhjamaade edulood

Viimastel aastatel on õnnestunud Islandil maailma filmitööstuses suuremat tähelepanu äratada ja mitmele rahvusvaheliselt tunnustatud režissöörile silma jääda. Islandi seadused toetavad saareriigis filme väntavaid rahvusvahelisi filmitegijaid, annavad neile võimaluse taotleda Islandil tehtud filmi- ja seriaalitootmise kulude hüvitamist. Islandi eesmärk on ajalugu ja loodust propageerides rajada Islandile tugev filmitööstus ning toetada tihedamaid sidemeid Islandi ja muu maailma filmitööstuse vahel, selgitas Islandi filmikeskuse projektikoordinaator Ari Kristinsson.

Rahvusvahelist tähelepanu pälvinud seriaali „Lilyhammer” tootnud Norra rahvusringhäälingu NRK produtsent Tone Rønning tõdes, et seriaali edu kodumaal (ja ehk ka Rootsis, kus inimestele meeldib norralaste üle naerda) oli ootuspärane, kuid selle rahvusvaheline edu tuli kõigile meeldiva üllatusena. Sellise edu pandiks on suurepärased näitlejad, võttegrupp ja muidugi ka stsenaristid. Norra filmitootjate sõnul koosneb eduka seriaali loonud stsenaristide meeskond vägagi erinevatest inimestest, kelle hulgas on nii kirjanikke kui ka näiteks asjaarmastajatest graafilisi disainereid.

Anagram Film AB tegevjuht Gunnar Carlsson rääkis seriaalist „Sild”, mis oli esimene Rootsi ja Taani finantseeritud projekt. Teleseriaali loomises osalesid ka Norra ja Saksamaa rahvusringhäälingud. Kaastootmine on seetõttu hea lahendus kvaliteetsetele projektidele raha leidmiseks, aga raskeks võivad selle teha eri keeled ja erinev tööpraktika.

Põhjamaade teleseriaalide populaarsusest annab tunnistust ka tõsiasi, et nende formaate on igal pool maailmas kopeeritud. Carlssoni sõnul on suhteliselt autistlik naispolitseinik Taani seriaalist „Kuritegu” ja Rootsi-Taani ühistoodangust „Sild” vaid mõned sellised näited. Kuigi seriaalist „Kuritegu” on alguse saanud nn lumepalliefekt, on need sarjad siiski suhteliselt elitaarsele vaatajale, märkis Carlsson.

Loomemajandussari „Vaade Põhjalast 2013” leidis Tallinnas aset kolmandat aastat järjest. Tänavu peeti sarja üritused 3. – 9. juunini, keskenduti filmitööstusele. Sari koosnes kahest osast: Põhjamaade filmi päevad Katusekinos ja Sõpruses Tallinnas ning eksperdiseminar ja õppereis võimalikesse võttepaikadesse Ida-Virumaal. Ürituse veebilehelt www.nordiclook.ee leiab eksperdiseminari kava, ettekanded, pildid ja kokkuvõtte.

„Vaate Põhjalast 2013” korraldasid Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis ja FilmEstonia.eu koostöös Põhjamaade saatkondadega Eestis, Pimedate Ööde filmifestivali, Eesti filmi instituudi ja teiste partneritega. Üritust toetasid Eesti filmitööstuse klaster ja Euroopa Liidu regionaalarengu fond.

Sirp