2011-39 (3365)
Arhitektuurivõistlused Eestis – meie ehituskunsti häbiplekk
Selle kirjutisega toetan Emil Urbeli kriitilisi seisukohti arhitektuurivõistluste korraldamise kohta (Emil Urbel, Arhitektuurivõistlustest. – Sirp 13. X, nr 38). Kahju, et keegi pole varem selleteemalise kriitikaga välja tulnud. Eesti Arhitektide Liit, kelle ülesanne on kaitsta meie kutseliste arhitektide huve, oleks pidanud seda juba ammu tegema. Liikmemaksu ja tasu kutsekvalifikatsiooni eest…
4 minutit
Pealelend: Oliver Loode, MTÜ U-Pööre juhatuse liige
MTÜ U-Pööre ja MAFUN korraldasid koostöös 13. ja 14. oktoobril Tallinnas I rahvusvahelise soome-ugri kuvandikonverentsi. Pidasite ettekande „Soome-ugri liikumise kuvand – teooriast praktikani”. Miks sobib kuvandiks just soome-ugri liikumine kui selline?
Erinevalt sellistest mõistetest nagu „soomeugri identiteet” või „soome-ugri kultuur” on rahvusvaheline soome-ugri liikumine küllaltki selgelt piiritletud. Näiteks MAFUN i (SoomeUgri Rahvaste…
Erinevalt sellistest mõistetest nagu „soomeugri identiteet” või „soome-ugri kultuur” on rahvusvaheline soome-ugri liikumine küllaltki selgelt piiritletud. Näiteks MAFUN i (SoomeUgri Rahvaste…
1 minut
Soome-ugri orkestris mängib iga rahvas ja iga keel esimest viiulit
Mõttearendusi esimeselt soome-ugri kuvandikonverentsilt
Seekordsed hõimupäevad on erilised eelkõige selle poolest, et esmakordselt oli hõimupäev oktoobri kolmandal laupäeval Eesti riiklik tähtpäev, mil on heaks tavaks heisata lipud. Eriti meeldiv oli vaadata Tallinna tramme, millel lehvisid lipud paarikaupa nagu riigivisiitide puhul. Seekord nägi Eesti lipu kõrval igasugused lippe: oli Soome ja Ungari…
Seekordsed hõimupäevad on erilised eelkõige selle poolest, et esmakordselt oli hõimupäev oktoobri kolmandal laupäeval Eesti riiklik tähtpäev, mil on heaks tavaks heisata lipud. Eriti meeldiv oli vaadata Tallinna tramme, millel lehvisid lipud paarikaupa nagu riigivisiitide puhul. Seekord nägi Eesti lipu kõrval igasugused lippe: oli Soome ja Ungari…
3 minutit
Kanadas vaeti eestlase rõõmu filmilinal
Juba kolmas kord kuulutati Eesti dokumentaalfilmide festivalil välja lühifilmide konkursi võitjad. Seitsmendat aastat Torontos peetaval festivalil oli küll põhirõhk peamiselt eestimaistel pikkadel dokumentaalidel, kuid omaette kategooria moodustab võistlusprogramm koondnimetusega „Eestlase rõõm”. Konkursile laekub filme üle terve ilma, Kanadast ja Eestist rääkimata. Nii saadeti ka tänavusele foorumile filme muuhulgas Mehhikost, USAst…
1 minut
Inimene kronesteetilise kaameraga
Fotofilmifestival 14. X kinos Sõprus ja fotofilmikonkurss „Ajatu lugu”.
Iga kord, kui ma satun mõnel konverentsil kuulama teoreetilistel alustel põhinevat juttu fotodest, panen mõttes stopperi käima: nii, ja millal siis seekord hakatakse rääkima fotost kui aega peatavast seadeldisest? Ega sellel stopperikäivitamisel erilist mõtet olegi, sest enamasti tuleb ajapeatamise mõttekäik sisse kohe…
Iga kord, kui ma satun mõnel konverentsil kuulama teoreetilistel alustel põhinevat juttu fotodest, panen mõttes stopperi käima: nii, ja millal siis seekord hakatakse rääkima fotost kui aega peatavast seadeldisest? Ega sellel stopperikäivitamisel erilist mõtet olegi, sest enamasti tuleb ajapeatamise mõttekäik sisse kohe…
3 minutit
Maa peal elas vaene rüütel*
Sarneti „Idioodi” ruum on tinglik ja teatraalne, ent selgelt määratletud. Kõik, mis jaguneb ja laotub füüsilises ruumis, koondub ja leiab aset ühes ja samas sakraalses mõõtmes.
Mängufilm „Idioot” (Eesti, Homeless Bob, 2011, 132 min), režissöör ja stsenarist Rainer Sarnet, operaator Mart Taniel, monteerija Tambet Tasuja, helilooja Ülo Krigul, kunstnik Jaagup Roomet,…
Mängufilm „Idioot” (Eesti, Homeless Bob, 2011, 132 min), režissöör ja stsenarist Rainer Sarnet, operaator Mart Taniel, monteerija Tambet Tasuja, helilooja Ülo Krigul, kunstnik Jaagup Roomet,…
6 minutit
Tõlgendused – ma olen nii …
Epp Kubu ja Maria Aua näitus „Ma olen nii” ja Kaspar Ausi näitus „Kadunud ja püha” Draakoni galeriis 4. – 15. X.
Draakoni galerii grupinäitust, tuleks küll vaadata kolme eraldi väljapanekuna: Epp Kubu, Maria Aua ja Kaspar Ausi tööde väljapanekuna. Tallinna fotokuu kõrvalprogrammi näitusel on kolmikust kõige pikema kunsti staažiga Epp…
Draakoni galerii grupinäitust, tuleks küll vaadata kolme eraldi väljapanekuna: Epp Kubu, Maria Aua ja Kaspar Ausi tööde väljapanekuna. Tallinna fotokuu kõrvalprogrammi näitusel on kolmikust kõige pikema kunsti staažiga Epp…
3 minutit
Feminism ei ole nišinähtus
Mare Tralla ja leedu naiskunstnike rühmituse Cooltūristės näitus „Suhestumisnurk” Tallinna Linnagaleriis kuni 23. X.
„Suhestumisnurk” ei ole mitte ainult hea, vaid ka väga oluline näitus. Asi ei ole selles, et Mare Tralla on hea kunstnik, n-ö meie feministliku kunstimõtlemise esikunstnik. Asi on selles, et see näitus toetub väga hästi toimivale kontseptsioonile, …
„Suhestumisnurk” ei ole mitte ainult hea, vaid ka väga oluline näitus. Asi ei ole selles, et Mare Tralla on hea kunstnik, n-ö meie feministliku kunstimõtlemise esikunstnik. Asi on selles, et see näitus toetub väga hästi toimivale kontseptsioonile, …
3 minutit
Pealelend: Marju Reismaa, kultuuriministeeriumi muuseuminõunik
Tartu kunstimuuseumi Eesti Kunstimuuseumi filiaaliks muutmise plaan on tekitanud kultuuriinimestes hämmastust ning protesti. Kui Jaak Allik esitas riigikogus 28. IX selle kohta järelepärimise, sai ta peaministrilt vaid põiklevaid vastuseid. Küll selgus, et valitsusega ei olnud kultuuriminister Tartu Kunstimuuseumi puudutavaid otsuseid kooskõlastanud ning mitte ühtegi sellekohast akti ka allkirjastanud. 30. IX kohtus…
2 minutit
Eesti Vabariigi valitsus Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium
Eesti Kunstnike Liidu volikogu pöördumine
Eesti Kunstnike Liidu 3. oktoobri erakorraline volikogu avaldab protesti kultuuriministeeriumi kava üle liita Tartu Kunstimuuseum Eesti Kunstimuuseumiga, mille tulemusel muutub Tartu Kunstimuuseum 2012. aasta suvest EKMi filiaaliks.
Ajal, kui räägitakse ülemaailmsest muuseumibuumist, mille esirinnas Euroopas on just kaasaegse kunsti muuseumid kui kvaliteetturismi tõmbekeskused, on meil asutud neid…
Eesti Kunstnike Liidu 3. oktoobri erakorraline volikogu avaldab protesti kultuuriministeeriumi kava üle liita Tartu Kunstimuuseum Eesti Kunstimuuseumiga, mille tulemusel muutub Tartu Kunstimuuseum 2012. aasta suvest EKMi filiaaliks.
Ajal, kui räägitakse ülemaailmsest muuseumibuumist, mille esirinnas Euroopas on just kaasaegse kunsti muuseumid kui kvaliteetturismi tõmbekeskused, on meil asutud neid…
3 minutit
Tally teine tulemine
Mirjam Tally esimese autoriplaadi ilmumisest on möödas kaheksa aastat, terve igavik pidevalt kirjutava loomeinimese elus. Eriti aktiivselt on ta loonud viimastel aastatel, eelkõige orkestrile, seega on soov tehtu helikandjale koondada ja kättesaadavaks teha arusaadav. Mõlema plaadi ümbriselt vaatab vastu, justkui vahepeal üldsegi mitte vanemaks saanud inimene, muusika aga erineb suuresti.
2 minutit
Baltimaade fiktiivne dokumentaalfoto
Kõige harjumuspärasemas tähenduses peetakse dokumentalistikat maailma objektiivseks kujutamiseks, mis vastandub fiktiivsusele, moonutamisele ja lavastusele. Kuid ka Peeter Linnap on kirjutanud, et kunsti ja dokumentalistikat ei saa enam vastanditena käsitleda ning dokumentaalfotot tuleks hoopis võtta lavastuse ühe võimalusena.1 Baltimaade ühismälu käsitleva näituse kuraatorit Vytautas Michelkevičiust on huvitanud just dokumentaalžanri piirid ning…
3 minutit
Kõlarist Kõlarini
Margo Kõlari juubelikontsert „Väikese Vankri vennaskond”: Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste dirigeerimisel, ansamblid PaukenfEst, Heinavanker, Resonabilis, Vox Clamantis ja solistid 6. X Mustpeade majas.
Üks mu muusikust tuttav küsis Ku-Ku kohvikus otse enne Margo Kõlari juubelikontserti: „Margo Kõlar ja 50? No ei või olla …” Võib küll ja ongi, sest ka iginoored…
Üks mu muusikust tuttav küsis Ku-Ku kohvikus otse enne Margo Kõlari juubelikontserti: „Margo Kõlar ja 50? No ei või olla …” Võib küll ja ongi, sest ka iginoored…
2 minutit
Vahepõlvkonna idealiseeritud mälestused
Fotokuu näitus „Sündinud samas kohas: kujutis, mälu ja fiktsioon Baltimaades” Tallinna Kunstihoones kuni 20. XI. Kuraator Vytautas Michelkevičius, kujundaja Dénes Farkas, kunstnikud Arnis Balčus (Läti), Ugnius Gelguda (Leedu), Marge Monko (Eesti) Krista Mölder (Eesti), Robertas Narkus ja Milda Zabarauskaitė (Leedu), Kaspars Podnieks (Läti), Rimas Sakalauskas (Leedu), Tadas Šarūnas (Läti), Sigrid…
3 minutit
Viis pilku kultuurikorraldusele – maksumaksja pilk
Tavapäraselt lähenetakse kunstidele pigem (netikommentaarides vähemasti) stiilis „kõik see kamp elab meie – maksumaksjate kulul”. Aga maksumaksjad on ka kultuuriasutused ja mõned neist on üksjagu suured. Kultuuriettevõtluse maksustamine on viimasel viiel aastal läbi elanud mitmeid muutusi ja ainet aruteludeks jätkuks siin mitme Sirbi jagu. Seepärast keskendun sedakorda märksõna: „etendusasutused” ja…
3 minutit
Võimas ja võimatu Liszt
„Eliitkontserdid” II : „Liszt 200” – Ralf Taal, kavas „12 transtsendentset etüüdi”. 11. X Estonia kontserdisaalis.
Pianismimaailma oluliste heliloojate sünnipäevaga seotud tähtpäevi on jagunud viimastesse aastatesse õige ohtrasti, olgu selleks Mozarti 250. (2006), Mendelssohni 200. (2009) või Schumanni 200. ja Chopini 200. (2010) sünniaastapäev. Just homme, 22. oktoobril möödub 200 aastat…
Pianismimaailma oluliste heliloojate sünnipäevaga seotud tähtpäevi on jagunud viimastesse aastatesse õige ohtrasti, olgu selleks Mozarti 250. (2006), Mendelssohni 200. (2009) või Schumanni 200. ja Chopini 200. (2010) sünniaastapäev. Just homme, 22. oktoobril möödub 200 aastat…
2 minutit
Roman Toi elupildi ees istudes
Roman Toi. Kaunimad laulud pühendan sull’: mälestused. Toimetanud Tiina Sarv. kujundanud Katrin Kaev. Toronto, Viljandi, 2007. 400 lk.
Otsustasin Roman Toi 2007. aastal ilmunud mälestusteraamatu uuesti läbi lugeda. Alustasin fotode lehitsemisest. Esimestelt piltidelt vaatavad vastu Westholmi XVII lennu poiste intelligentsed, samas kelmikad näod, viimastelt aga meie laulupidude üldjuhtide tammepärjastatud pead, kelle…
Otsustasin Roman Toi 2007. aastal ilmunud mälestusteraamatu uuesti läbi lugeda. Alustasin fotode lehitsemisest. Esimestelt piltidelt vaatavad vastu Westholmi XVII lennu poiste intelligentsed, samas kelmikad näod, viimastelt aga meie laulupidude üldjuhtide tammepärjastatud pead, kelle…
2 minutit
Ida ja Lääne kohtumine Tartus
Vanamuusikafestival „Orient et Occident” 7. – 9. X Tartus.
Eesti vanamuusikafestivalidest on Tartu oma noorim. Viljandis alustati aastal 1982, Tallinna barokipidu on eri pealkirjade all tegutsenud aastast 1989, Haapsalu kerkis muusikamaastikule 1994. ja Tartu 1996. aastal. Oma tegevuse jooksul on Tartu vanamuusikafestival pakkunud Euroopa „traditsioonilise” vanamuusika kõrval ka pärleid idamaadelt, laiendades…
Eesti vanamuusikafestivalidest on Tartu oma noorim. Viljandis alustati aastal 1982, Tallinna barokipidu on eri pealkirjade all tegutsenud aastast 1989, Haapsalu kerkis muusikamaastikule 1994. ja Tartu 1996. aastal. Oma tegevuse jooksul on Tartu vanamuusikafestival pakkunud Euroopa „traditsioonilise” vanamuusika kõrval ka pärleid idamaadelt, laiendades…
4 minutit
Vi(v)a Baltica!
„Baltic Concert Expressi:Barokk”: Agnese Kanniņa-Liepiņa (viiul), Guna Āboltiņa (tšello), Nordmunds Šnē ja Egils Upatnieks (oboed), Jānis Semjonovs (fagott), Jānis Stafeckis (kontrabass) ja Reinut Tepp (klavessiin) 8. X Estonia kontserdisaalis.
Kelleni oli jõudnud info „Balti kontserdiekspressi” laupäevasest vahepeatusest Estonia kontserdisaalis, oli õnnega koos, sest kõik kohaletulnud viidi põnevale reisile läbi kaunite barokkmuusikamaastike.…
Kelleni oli jõudnud info „Balti kontserdiekspressi” laupäevasest vahepeatusest Estonia kontserdisaalis, oli õnnega koos, sest kõik kohaletulnud viidi põnevale reisile läbi kaunite barokkmuusikamaastike.…
2 minutit
NÜÜDSEST AKUSTIKAST
Seoses ajaloomuuseumi saalis alanud uue kontserdisarjaga „Akadeemia Suurgildis” tegi arvustaja 7. X Sirbis juttu renoveerimise käigus tekkinud muudatustest selle saali varem suurepärases akustikas. Sirp palus nüüd, mil Mari Kolle tutvustab Suurgildi ajalugu kontserdisaalina, kommenteerida saali akustikat mõnel asjatundjal. Kas olete kogenud Suurgildi saali renoveerimise käigus tekkinud akustilisi muudatusi ja kuidas…
1 minut
NÜÜDSEST AKUSTIKAST
Seoses ajaloomuuseumi saalis alanud uue kontserdisarjaga „Akadeemia Suurgildis” tegi arvustaja 7. X Sirbis juttu renoveerimise käigus tekkinud muudatustest selle saali varem suurepärases akustikas. Sirp palus nüüd, mil Mari Kolle tutvustab Suurgildi ajalugu kontserdisaalina, kommenteerida saali akustikat mõnel asjatundjal. Kas olete kogenud Suurgildi saali renoveerimise käigus tekkinud akustilisi muudatusi ja kuidas…
1 minut
Tervendav kontsert, arsti juures käimata
Kontserdisari „Kuldne klassika”: Pärnu Linnaorkester, Irina Zahharenkova (klaver), dirigent Jüri Alperten 15. X Estonia kontserdisaalis.
Rõõm oli kuulata Pärnu Linnaorkestrit niisuguses suurepärases vormis. Väike koosseis (nt vaid kaks pulti 1. viiuleid) kõlas täiuslikult. Kõik pillirühmad olid oma ülesannete kõrgusel. Dirigent pani Mozarti ooperiavamängu „Figaro pulm” (1786) kohe hea hooga uhkelt kõlama. Ei…
Rõõm oli kuulata Pärnu Linnaorkestrit niisuguses suurepärases vormis. Väike koosseis (nt vaid kaks pulti 1. viiuleid) kõlas täiuslikult. Kõik pillirühmad olid oma ülesannete kõrgusel. Dirigent pani Mozarti ooperiavamängu „Figaro pulm” (1786) kohe hea hooga uhkelt kõlama. Ei…
2 minutit
Suurgildi saalist kontserdipaigana
Mai lõpul taasavatud ajaloomuuseumi Suurgildi hoone suur saal on üks parema akustikaga kontserdipaiku Tallinnas. Just siin on varasematel aastakümnetel, ka nõukogude ajal, salvestatud suur osa Eesti interpreetide ja muusikakollektiivide helipärandist. Kuna ajaloomuuseum on lisaks uuendatud ekspositsioonile ja muuseumitegevusele avanud Suurgildi saali pärast põhjalikke renoveerimistöid muude kultuurisündmuste hulgas ka regulaarsele kontserttegevusele…
3 minutit
Punane ja must
Inimestele meeldivad igasugu elulooraamatud ja lood elust enesest.
Eesti Draamateatri „Punane”, autor John Logan, tõlkija Martin Algus, lavastaja Priit Pedajas, kunstnik Riina Degtjarenko. Mängivad Ain Lutsepp ja Uku Uusberg. Esietendus 25. IX Eesti Draamateatri väikeses saalis.
Hea, et enesetapuni ei jõutud, olen Hollywoodi stsenaristile tänulik, kui etenduse lõpus aplodeerin. Inimestele meeldivad igasugu…
Eesti Draamateatri „Punane”, autor John Logan, tõlkija Martin Algus, lavastaja Priit Pedajas, kunstnik Riina Degtjarenko. Mängivad Ain Lutsepp ja Uku Uusberg. Esietendus 25. IX Eesti Draamateatri väikeses saalis.
Hea, et enesetapuni ei jõutud, olen Hollywoodi stsenaristile tänulik, kui etenduse lõpus aplodeerin. Inimestele meeldivad igasugu…
4 minutit
Sada vakka tangusoola ehk Kutseline Endla 100
Pärnu Endla pealavastaja Tiit Palu: „Repertuaariteatrid peavad muutuma väiksemaks ja paindlikumaks”
Eesti vanuselt kolmanda kutselise teatrina tähistab Pärnu Endla homme oma kutselisuse 100. sünnipäeva. Teatrikohvikus esitletakse õhtul juubeliraamatut „Endla teater 100”, mis annab saja lavastuse kaudu sissevaate kutselise Endla esimesse tegevussajandisse. Teatrimaja suures saalis esietendub seejärel William Shakespeare’i ja Andres…
Eesti vanuselt kolmanda kutselise teatrina tähistab Pärnu Endla homme oma kutselisuse 100. sünnipäeva. Teatrikohvikus esitletakse õhtul juubeliraamatut „Endla teater 100”, mis annab saja lavastuse kaudu sissevaate kutselise Endla esimesse tegevussajandisse. Teatrimaja suures saalis esietendub seejärel William Shakespeare’i ja Andres…
8 minutit
TRIINU ARON, nüüdistantsufestivali „Hommik” korraldaja
Sõltumatu Tantsu Ühendus on korraldanud Tallinnas, Tartus ja Rakveres eilsest kuni 3. novembrini nüüdistantsufestivali „Hommik”.
Festivali „Hommik” fookuses on noored, nende mõtted ja kompromissitu loov jõud. Mida see tähendab?
„Hommik” tekitab keskkonna, kus kohtuvad noored ja noortega seotud inimesed. Hommikust õhtuni toimuvad töötoad, etendused, vestlusringid, filmivaatamised ja peod. Saab lavastada, tantsida, õppida…
Festivali „Hommik” fookuses on noored, nende mõtted ja kompromissitu loov jõud. Mida see tähendab?
„Hommik” tekitab keskkonna, kus kohtuvad noored ja noortega seotud inimesed. Hommikust õhtuni toimuvad töötoad, etendused, vestlusringid, filmivaatamised ja peod. Saab lavastada, tantsida, õppida…
1 minut
Kurb ja ilus inimsula
Johannes Veski lavastatud etüüdi „Üksi” neljale mehele on põhjust nimetada postteraapiliseks kunstiteoseks.
Cabaret Rhizome’i „Üksi”, lavastaja Johannes Veski, kunstnik Kristjan Suits. Mängivad Anatoli Tafitšuk, Päär Pärenson, Ajjar Ausma ja Joonas Parve. Esietendus 6. X Cabaret Rhizome’is.
Cabaret Rhizome’i „Üksi” on esimene lavastus, mis jõudis uuele ilusale põrandale pärast väikese teatri suurt remonti,…
Cabaret Rhizome’i „Üksi”, lavastaja Johannes Veski, kunstnik Kristjan Suits. Mängivad Anatoli Tafitšuk, Päär Pärenson, Ajjar Ausma ja Joonas Parve. Esietendus 6. X Cabaret Rhizome’is.
Cabaret Rhizome’i „Üksi” on esimene lavastus, mis jõudis uuele ilusale põrandale pärast väikese teatri suurt remonti,…
4 minutit
Kalevipoeg ja tõlge
2004. aastal ilmus kirjastuselt Gallimard „Kalevipoja“ uustõlge prantsuse keeles, viimast lihvi on saamas „Kalevipoja“ hindikeelne tõlge. Sel puhul mõned küsimused tõlkijatele Antoine Chalvinile ja Vishnu Kharele:
1. Mismoodi jõudsite eesti keele ja „Kalevipojani”? 2. Mis motiveeris „Kalevipoja” tõlkimist ette võtma? 3. Mis osutus kõige kõvemaks proovikiviks?
1. Mismoodi jõudsite eesti keele ja „Kalevipojani”? 2. Mis motiveeris „Kalevipoja” tõlkimist ette võtma? 3. Mis osutus kõige kõvemaks proovikiviks?
4 minutit
Kui vikatimees rokib
Disainer Tarmo Luisu näitus „Mängud tulega” Rotermanni soolalao keldrisaalis 15. IX – 23. X innovatsiooni- ja „Disainiöö” festivali raames.
Mängud tulega” on tippdisainer Tarmo Luisu kuues isikunäitus, mis tähistab tema viieteistaastast edukat tegutsemisaega tootedisainerina. Seda näitust võib vaadelda ka kui väikest kõrvalehüpet unikaaldisaini maailma. See on disaineri ja kunstniku kompromiss, soov…
Mängud tulega” on tippdisainer Tarmo Luisu kuues isikunäitus, mis tähistab tema viieteistaastast edukat tegutsemisaega tootedisainerina. Seda näitust võib vaadelda ka kui väikest kõrvalehüpet unikaaldisaini maailma. See on disaineri ja kunstniku kompromiss, soov…
2 minutit
Pealelend
BAUA väljapanek „Maakera – jaga oma visiooni ja kujunda oma keskkonna tulevikku!” UIA kongressil Tōkyōs 25. IX – 28. IX, autor Mark Grimitlihti (Eesti), kuraator Tomomi Hayashi (Eesti).
Millest Baltimaade väljapanek rääkis ja kuidas ta kohapeal mõjus?
Kõigepealt peab tunnistama, et meil õnnestus kongressil, kuhu kogunes 10 000 arhitekti, inseneri, teadlast ja…
Millest Baltimaade väljapanek rääkis ja kuidas ta kohapeal mõjus?
Kõigepealt peab tunnistama, et meil õnnestus kongressil, kuhu kogunes 10 000 arhitekti, inseneri, teadlast ja…
2 minutit
Baltlaste maakera Jaapanis
Rahvusvahelise Arhitektide Liidu XXIV maailmakongress Tōkyōs 25. IX – 28. IX
Olen UIA kongressil käinud kaks korda: mõni nädal tagasi Tōkyōs ning kaheteistkümne aasta eest Hiinas Pekingis, ajal, mil pealinn oli veel valdavalt ühekorruseline, kuid juba siis elas seal kümme miljonit inimest. Kongress toimus Taevase Rahu väljaku ääres Suures Rahvahallis, mis…
Olen UIA kongressil käinud kaks korda: mõni nädal tagasi Tōkyōs ning kaheteistkümne aasta eest Hiinas Pekingis, ajal, mil pealinn oli veel valdavalt ühekorruseline, kuid juba siis elas seal kümme miljonit inimest. Kongress toimus Taevase Rahu väljaku ääres Suures Rahvahallis, mis…
2 minutit
Igamehe õigus
Alustuseks parafraseerin hiljuti kuuldud lugu. Rabi juurde tuli arhitekt, kes kaebas, et kolleegid teevad talle detailplaneeringust kinnipidamist nõudes liiga. Rabi vastas, et arhitektil on õigus. Siis tuli rabi juurde teine arhitekt ja süüdistas esimest, et too ei taha või ei oska kinni pidada detailplaneeringust, ja palus tunnistada esimese arhitekti pakutud…
2 minutit
Ei saa me läbi bibliomeetriata!
Pole palju kuulnud hädaldamist selle üle, et koht ATP (Association of Tennis Professionals) jooksvas edetabelis ei näitagi tennisemängija tegelikke oskusi. Pole midagi teha – Novak Đoković lihtsalt on praegu parim meesmängija, kuna ta on võitnud sellel aastal enamiku turniire, ja Caroline Wozniacki on parim naismängija, kuigi ta pole kunagi võitnud…
5 minutit
Pealelend. Mida vastate Ülo Vooglaiule?
Andres Keevallik, Tallinna Tehnikaülikooli rektor: Hr Vooglaiu kirjad vajavad tihti mitte niivõrd vastuseid kuivõrd diagnoosi. Sisuliselt on hr Vooglaid saanud sellele kirjale vastuse minu nõunikult prof Jakob Kübarsepalt juba 11. oktoobril k. a.
Jakob Kübarsepp: Kõigepealt üliõpilaste (ja vilistlaste) erialaste teadmiste ja oskuste kvaliteedist. Õppe kvaliteet tähendab (kvaliteedi üht tunnustatud definitsiooni…
Jakob Kübarsepp: Kõigepealt üliõpilaste (ja vilistlaste) erialaste teadmiste ja oskuste kvaliteedist. Õppe kvaliteet tähendab (kvaliteedi üht tunnustatud definitsiooni…
2 minutit
Arengupassioon
Vana majanduse reeglite ja arusaamadega, kus peanõue on pidev kasv, millel alati on materiaalne mõõde ja tähendus, uutes oludes toime tulla ei õnnestu. Edasiliikumiseks on vaja uusi lahendusi. Vana majanduse alustõdede kordamine kirevates värvides ei muuda vana uueks. Teadmistepõhisus tähendab peale analüüsi ka uuetel teadmistel põhinevat sünteesi. Vastupidisel juhul on…
4 minutit
Avalik kiri Tallinna Tehnikaülikooli rektorile Lugupeetud professor Keevallik!
3.–9. oktoober oli kuulutatud Euroopa Liidus ettevõtluse nädalaks. Ka Eestis peeti sel nädalal maha üle saja mitmesuguse ürituse, mida nimetati küll konverentsideks, seminarideks, ümarlaudadeks jms. Kuidas Tallinna Tehnikaülikool selles kampaanias kaasa lõi? Võib-olla on TTÜl ettevõtluse edendamiseks sootuks sisukam ja tõhusam kava? Ettevõtlus on ühiskonna normaalse funktsioneerimise, muutumise ja arengu…
5 minutit
Rahasemiootiline segadik
Mis siis juhtus 1971. aastal, mil USA dollar polnud enam vahetatav kulla vastu?
Arvamustel on kalduvus lahkneda, raha asjus veel eriti. Tihtipeale põrkuvad n-ö must-valged ettekujutused, jättes vahepeale halli tsooni. Ühtede mõtteavaldajate silmis paistab asjade seis olevat roosiline, teiste silmis lauslootusetu, nii et võime kuulda kas rõõmuhõiskeid või ahastushüüdeid. Äärmused kipuvad…
Arvamustel on kalduvus lahkneda, raha asjus veel eriti. Tihtipeale põrkuvad n-ö must-valged ettekujutused, jättes vahepeale halli tsooni. Ühtede mõtteavaldajate silmis paistab asjade seis olevat roosiline, teiste silmis lauslootusetu, nii et võime kuulda kas rõõmuhõiskeid või ahastushüüdeid. Äärmused kipuvad…
6 minutit
„Kalevipoeg” 150
Et Lauluisa rahul oleks Eepose täisteksti teise tõlke sünnilugu on eesti kultuurimaastikul erakordne. Seda valgustab väljaande peatoimetaja Marin Laak.
Mis ajendas Triinu Kartust „Kalevipoega” uuesti tõlkima?
Marin Laak: Peaks alustama sellest, et Austraalia eestlaste seas oli Triinu Kartus tuntud luuletajana, tema luulekogu „Varjude mäng” (Adelaide 1993) oli äratanud tähelepanu, oma luulet luges…
Mis ajendas Triinu Kartust „Kalevipoega” uuesti tõlkima?
Marin Laak: Peaks alustama sellest, et Austraalia eestlaste seas oli Triinu Kartus tuntud luuletajana, tema luulekogu „Varjude mäng” (Adelaide 1993) oli äratanud tähelepanu, oma luulet luges…
8 minutit
Pealelend
Kas grandisüsteem takistab ka humanitaarteaduste arengut ja tööd?
Tiina Kirss: Teaduse „tegemisest” ja teadmise „tootmisest” rääkimine on viimasel viiel aastal Eestis tavaline asi. Humanitaaralase uurimistöö kirjeldamiseks on need võõrad ja väärad sõnad. Vaatamata lohutustele, et ETIS on andmebaas, mitte mõõduriist ning et kvalitatiivne hindamine on võimalik, on 2005. aastast saadik ka…
Tiina Kirss: Teaduse „tegemisest” ja teadmise „tootmisest” rääkimine on viimasel viiel aastal Eestis tavaline asi. Humanitaaralase uurimistöö kirjeldamiseks on need võõrad ja väärad sõnad. Vaatamata lohutustele, et ETIS on andmebaas, mitte mõõduriist ning et kvalitatiivne hindamine on võimalik, on 2005. aastast saadik ka…
2 minutit
Kas Eestis on võimalik teha tipptasemel sotsiaalteadust?
Grantidega finantseerimine on meie ühiskonnateaduse arengule kaasa aidanud, kuid see mudel surub teadustegevuse ka võrdlemisi kitsastesse piiridesse.
Loodusteadustes on mitmeid tegevusalasid, kus eestlased on – ja mitte ainult enda arvates – maailma või vähemalt Euroopa tasemel. Olles pikka aega akadeemiliselt tegelenud rahvusvahelise õiguse ja poliitikaga, neist viimased kaks aastat Eestis, pean…
Loodusteadustes on mitmeid tegevusalasid, kus eestlased on – ja mitte ainult enda arvates – maailma või vähemalt Euroopa tasemel. Olles pikka aega akadeemiliselt tegelenud rahvusvahelise õiguse ja poliitikaga, neist viimased kaks aastat Eestis, pean…
6 minutit
Stiglitz: Vaja on uut majandusmudelit ja finantssüsteemi
Stiglitz soovitab uut majandusmudelit, mille näitudes väljenduksid ka elukvaliteediga seotud väärtused.
Joseph e. Stiglitz, Vaba langemine: Ameerika, vabaturg ja maailmamajanduse langus. Tõlkinud Raul Kilgas. Kujundanud Margit Randmäe. Tänapäev, 2011. 328 lk.
Nobeli majanduspreemia laureaat New Yorgi Columbia ülikooli professor Joseph Stiglitz on Eestis olnud suhteliselt tundmatu nimi. Enne majanduskriisi oleksid tema…
Joseph e. Stiglitz, Vaba langemine: Ameerika, vabaturg ja maailmamajanduse langus. Tõlkinud Raul Kilgas. Kujundanud Margit Randmäe. Tänapäev, 2011. 328 lk.
Nobeli majanduspreemia laureaat New Yorgi Columbia ülikooli professor Joseph Stiglitz on Eestis olnud suhteliselt tundmatu nimi. Enne majanduskriisi oleksid tema…
6 minutit
Paastu, palveta, armasta (valitsust)!
Usukommete jõuga juurutatud ühiskonna käitumismustrid on visad kaduma ka pikka aega pärast seda, kui kirikud riigist lahutatud ning usuorganisatsioonide teednäitav osa ühiskonna arengus ilmalikule võimule üle kantud. Kui teadlikult või kogemata võimu saavutamisele ja kasutamisele pühendunud organisatsioonid (näiteks erakonnad) neid mustreid oma huvides kasutavad, on keeruline hinnata. Nähtavaid märke religioosse…
3 minutit
„Kalevipoja” tõlkimise rõõmud ja mured
***
Mis koht oli „Kalevipojal” teie lapsepõlvekodus?
Ebe Kartus, Triinu Kartuse tütar: Kuigi me ei lugenud „Kalevipoega” kaanest kaaneni, oli ta alati tagapõhjal olemas. Teadsime siili lugu, teadsime viimast lõiku „Aga ükskord algab aega …”. Kui käisime „Eesti koolis” ehk vanaema juures, õppisime „Kalevipoja” kohta laste tegevusraamatust, mille vanaema oli saanud muretseda…
Mis koht oli „Kalevipojal” teie lapsepõlvekodus?
Ebe Kartus, Triinu Kartuse tütar: Kuigi me ei lugenud „Kalevipoega” kaanest kaaneni, oli ta alati tagapõhjal olemas. Teadsime siili lugu, teadsime viimast lõiku „Aga ükskord algab aega …”. Kui käisime „Eesti koolis” ehk vanaema juures, õppisime „Kalevipoja” kohta laste tegevusraamatust, mille vanaema oli saanud muretseda…
5 minutit
