Mõtteid Eesti muusika- ja teatriakadeemia vilistlaskogu 7. I üldkogu eel ja järel
Eesti muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) oli üks viimaseid Eesti kõrgkoole, mille lõpetanud ei tegutsenud kuni eelmise kevadeni ametlikus juriidilises vormis vilistlaskonnana. Kas see oli tingitud liigsest passiivsusest, seda praeguseks MTÜ Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Vilistlaskogu moodustanud pigem ei arva. Peamiseks põhjuseks peetakse seda, et akadeemiast läbi käinud muusikud ja näitlejad, kellest täiesti arvestatav hulk õpetab samas akadeemias,…
Vahel ootad mingeid reforme hirmuga. Teinekord ei jõua jälle ära oodata. Haldusreformist on räägitud nii kaua, et järjekordne osa valitsusliidu leppes võiks mõjuda kui ennemuistse loo karjapoisi põhjendamata karjatus „Hunt tuleb!“. Aga seekord on vist midagi tõesti tulekul.
Kultuuripoliitikat ja -korraldust hakkab haldusreform muidugi mõjutama, selles pole kahtlust. Valdade-linnade avalikud teenused hõlmavad ju mitmeid kultuurivaldkondi (raamatukogud, muuseumid, rahvamajad jms), aga karta on, et valdade liitumisel lahendatakse need teemad printsiibil 1 + 1 = 2 ja…
Sel aastal on asutud muljetavaldava hooga muutma kultuuriasutuste toimimist ja loovisikuid puudutavaid seadusi. Käivad tasakaalupunkti otsingud etendusasutuste seaduse loominguliste töötajate tähtajaliste lepingute pikkuse teemal, nn kunstiteoste protsendiseadusest on Sirbis juba kirjutatud, tegemisel on autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste seadus ning aprillis pandi rahandusministeeriumist eelnõude kooskõlastusringile tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu. Üksjagu muudatusi ja täpsustusi nendes seadustes tuleneb vastse koalitsiooni lubadustest või lihtsalt vajadusest mõnda paragrahvi täpsustada…
Jaanipäeva-eelses Sirbis oli mul võimalus analüüsida sihtasutuste loomist laiemas kultuuripoliitilises kontekstis („Sihtidest ja asutustest”, Sirp 21. VI 2013) ning jutt lõppes sinna, et Eesti Muusikanõukogu (EMN) juhatusele olid värskelt edastatud Eesti Kontserdi ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri põhikirja projekt. Nüüd on mõlemad dokumendid saanud moodustaja õnnistuse, sihtasutused on registreeritud ja töö alanud. Tõsi, mõlema organisatsiooni puhul on veel elus ka riigiasutus, seega on praegu tegemist ilmselt kõigile asja sees olijatele keerulise…
Kultuuripoliitika arengusuundade tegemisse panustasid eelmisel kevadel paljud helikunsti valdkonna inimesed, kellele siinkohal teen sügava kummarduse. Ei, mitte sellepärast, et arvukate kooskäimiste tulemusena laitmatu dokument Saarineni majja oleks saadetud. Eks ikka saanuks kusagil täpsemini või teisal vastuoksa üldistatumalt kirja panna. Au tuleb kolleegidele anda sellepärast, et juba 10–12 aastat lõputute arengukavade jm -dokumentide treimise jadas leidus neil ikka veel energiat ja usku järjekordsesse poliitikute algatusse tõsiselt suhtuda. Dokument sai etteantud ajaks…
Just sellise pealkirja all peeti 24. novembril Eesti Kooriühingu juubelinädala üks olulisemaid mittemuusikalisi kokkusaamisi ehk konverents, kus arutamisele tulnud teemad ületasid kaugelt selle organisatsiooni igapäevategevuse temaatika. Või kas siiski ületasid? Kaude võib ju kooriühingu liikmeskonnaks lugeda umbes 50 000 eestimaalast, kes on lauljate või puhkpillimängijatena osalised laulupeoprotsessis. Oma alaliitude katusorganisatsioonina esindab KÜ ju kaude kõiki neid inimesi, ehk siis 5% ühiskonnast, mis on vaieldamatult hiiglaslikem vabaühendus ja täitumatu unelmate arv…
Meie muusikute maailmareisidest saaks igasse Sirpi ilmselt mitme veeru jagu uudiseid või pikemaid reisikirju. Värskelt tegi näiteks Rahvusmeeskoor oma ülimenuka tiiru Moskvas ja mõnedes Venemaa linnades. Olulised on meie interpreetide sõidud ühel või teisel moel kõik ja kui seda just moodsamalt kultuuriekspordiks nimetama ei pea, siis eri žanrides eesti muusikakultuuri tutvustamine on see alati ja igal laval. Muutuv aeg ja poliitilised tuulesuunad tahavad kangesti uusi nimesid, nägusid või „kaubamärke”, nii…
Laotanud arvutiekraanile oma sellesügisesed kirjutised kultuurikorraldusest ning vaadanud, millest kirjutatud ja millist teemat ehk veel pilguga saata, ei saa üle küsimusest, kuidas kontserdikorraldaja tegevus meediasse satub. Teistpidist vaadet me ju ikka saame lugeda: päris parajas annuses suunab ajakirjandus aeg-ajalt tähelepanu mõnele kollektiivile või asutusele intervjuus tema juhiga (seda küll peamiselt sellesinase ajalehe külgedel) või siis „pealelend” mõne produtsendi või kunstilise juhi töödele-ideedele.
Ajakirjandust läheb korraldajal vaja kahel ajahetkel: enne ja pärast…
Trendikas oleks muidugi olnud pealkirjastada artikkel „Kultuurieksportija pilk” ja teha nägu, et iga meie interpreedi esinemine piiri taga toob kohe majanduslikus mõttes Eesti riigi maksebilansile tulu ehk tegu on ekspordiga. Aga sellist nägu teha ja majanduslikku kasu rajataguses kontserdikorralduses nui neljaks taga ajada ja ületähtsustada ei ole mõtet. Tulu koht on sageli hoopis mujal. Sellest on Sirbi veergudel õnneks vastukaaluks lõpututele loomemajanduse ülistuslauludele viimasel aastal ka kirjutatud. Olgu siis veel…
Tavapäraselt lähenetakse kunstidele pigem (netikommentaarides vähemasti) stiilis „kõik see kamp elab meie – maksumaksjate kulul”. Aga maksumaksjad on ka kultuuriasutused ja mõned neist on üksjagu suured. Kultuuriettevõtluse maksustamine on viimasel viiel aastal läbi elanud mitmeid muutusi ja ainet aruteludeks jätkuks siin mitme Sirbi jagu. Seepärast keskendun sedakorda märksõna: „etendusasutused” ja „käibemaks” ühisosale.
Richard Wagneri „Siegfried” Hollandi Nationale Reisoperas: lavastaja Antony McDonald, dirigent Ed Spanjaard, Siegfried – Mati Turi, Mime – Adrian Thompson, Brünhilde – Judit Németh, Fafner – Mika Kares. Esietendus 25. IX Enschede Wilminktheateris.
7. oktoobri õhtul pärast „Siegfriedi” etenduse esimest vaatust elamusest pisut oimetuna Wilminktheateri koridoris seistes ja ümberringi positiivset elevust tajudes sain ma ilmselt kõige lähemale tundele, mida tundsid meie kergejõustiku eestkostjad ja Kanteri fännid 2008. aasta 19. augustil Pekingis,…
Kultuurikorraldaja kui kaunite kunstide loojate (sh muidugi ka interpreetide) ja publiku kokkuviija objektiks on teised inimesed. Korraldaja (produtsendi, kuraatori, intendandi – nende ametite nimekiri kultuurivaldkonniti on pikk) ülesanne on keegi midagi tegema saada ja tänapäeval on selleks peamiselt kaks juriidilist vormi: töö- või võlaõigussuhe. Tänane pilk vaatab esimesele ehk kultuurikorraldaja ja tööandja ühisrollile.
Seitse aastat õppejõustaatust – TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) kultuurikorralduse erialal ning osalemine mõlema eriala programminõukogus on mulle aeg-ajalt toonud kohustuse mõnes diskussioonis või koosolekul, kus taas hakatakse hädaldama, et meil ei tegelda kultuurimänedžeride järelkasvuga, näpp püsti ajada ja asjade tegelikku seisu selgitada. Niisiis, teeme asja veel kord selgeks. Viljandis on nelja-aastane kultuurikorralduse diplomiprogramm kultuurhariduse osakonnas ja sinna saavad tulla keskharidusega inimesed nii päevaõppesse kui ka avatud…
Tere, astromuusik Urmas!
Käisin sinu autorikontsertidel, mis kahes Eesti Kontserdi majas – Pärnus 15. septembril ja Jõhvis 17. septembril – avasid ühtlasi ka korraldaja ning Pärnu Filharmoonia hooaja. Et vabakutselise staatus on andnud mulle seni esinemata võimaluse sündmusi kõrvalt vaadata, nõustusin kultuurilehe ettepanekuga vahendada kahel kontserdil kogetut ka lugejatele. Aga miks kirja vormis? Vaata, Sisask, sinu looming on üks väga avalik asi, millest ühtegi oopust ehk „last”, nagu neid ise…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.