-
Seoses ajaloomuuseumi saalis alanud uue kontserdisarjaga „Akadeemia Suurgildis” tegi arvustaja 7. X Sirbis juttu renoveerimise käigus tekkinud muudatustest selle saali varem suurepärases akustikas. Sirp palus nüüd, mil Mari Kolle tutvustab Suurgildi ajalugu kontserdisaalina, kommenteerida saali akustikat mõnel asjatundjal. Kas olete kogenud Suurgildi saali renoveerimise käigus tekkinud akustilisi muudatusi ja kuidas uut tulemust hindate?
Maido Maadik : Pärast renoveerimist viibisin kontserdil, kus astus üles Tallinna Kammerkoor (väike kontsert anti muuseumi pressile tutvustava…
-
Seoses ajaloomuuseumi saalis alanud uue kontserdisarjaga „Akadeemia Suurgildis” tegi arvustaja 7. X Sirbis juttu renoveerimise käigus tekkinud muudatustest selle saali varem suurepärases akustikas. Sirp palus nüüd, mil Mari Kolle tutvustab Suurgildi ajalugu kontserdisaalina, kommenteerida saali akustikat mõnel asjatundjal. Kas olete kogenud Suurgildi saali renoveerimise käigus tekkinud akustilisi muudatusi ja kuidas uut tulemust hindate?
Maido Maadik : Pärast renoveerimist viibisin kontserdil, kus astus üles Tallinna Kammerkoor (väike kontsert anti muuseumi pressile tutvustava…
-
Veel paarkümmend aastat tagasi äratas Soome muusikafestivalide küllus meis imetlust, nüüd hakkame põhjanaabreid festivalitiheduselt ehk ületamagi, aga uusi algatusi tuleb üha juurde. Nii astub Eesti Interpreetide Liit järgmisel nädalavahetusel Tallinna publiku ette oma esimese festivaliga. Muusikute loomeliit ehk ei peakski kontserdikorraldusega tegelema, aga kuna oma kontserdisarju on juba kaua tehtud, tundub üsna loogiline, et 10. hooaja avamiseks jõuti oma festivalini. Valdavalt on kõik siinsed muusikafestivalid ju eesti interpreetide sisustada, mistõttu…
-
Mart Saar. Klaveriteosed. Piano Works I, II , III . Koostanud ja redigeerinud Vardo Rumessen, eessõna ja kommentaarid eesti ja inglise keeles, noodigraafika Valdo Preema. Kujundanud Tiina Sildre. Estonian Classics, Tallinn 2011.
Valmistasid Mart Saare klaveriloomingu trükkimiseks ette 1971. aastal diplomitööna. Kuidas tekkis huvi tema klaveriloomingu vastu ja miks pidi see ilmumist ootama 40 aastat?
VARDO RUMESSEN: See oli kuskil 1960ndate alul, kui Johannes Jürisson kutsus mind Mart Saare kodukohta Hüpassaarde ja…
-
Tänavu suvel jõuab Viljandi vanamuusikafestival ilusa tähtpäevani: 13. – 17. VII toimub see juba 25. korda. Sirp uurib, kuidas on juhtunud, et vanamuusikafestivali noorem, pärimusmuusikale keskendunud kaaslane oma eelkäijat publikumenult ja tuntuselt varjutama kipub.
Viljandi vanamuusikafestivali kunstiline juht NEEME PUNDER : Nii on kujunenud jah, eks siin ole palju põhjusi. Kõigepealt peab tunnustama folgi meeskonna väga head turundustööd, kuid kindlasti on asi ka žanrispetsiifikas. Rahvamuusika on alati olnud igale inimesele…
-
Eesti heliloojate festival toimub tänavu 2. – 5. V juba kümnendat korda. Kava on vääriline: kaheksa kontserti ja 11 esiettekannet, autoreiks Timo Steiner, Liisa Viira, Mirjam Tally, Robert Jürjendal, Kristjan Kõrver, Mart Siimer, Tatjana Kozlova, Páll Ragnar Pálsson, Märt-Matis Lill, Malle Maltis ja Monika Mattiesen. Sirp uurib, kas ettevõtmisega püritakse võimalikult laial skaalal Eesti muusika päevade nooremaks õeks – reklaamlause „arvukad esiettekanded eesti parimatelt uue muusika interpreetidelt” sobiks ka EM…
-
Juba üheksandat korda anti Eesti muusika päevadel välja auhindu eelmise aasta festivali parimatele heliloojatele. EMP i preemia on seni saanud Tauno Aints (2005, 2008), Lauri Jõeleht (2006), Liis Jürgens (2009), Tatjana Kozlova (2004, 2005, 2009), Margo Kõlar (2009), Kristjan Kõrver (2004, 2008), Tõnu Kõrvits (2003), Märt-Matis Lill (2006, 2007), Malle Maltis (2005, 2007), Hideyuki Nishimura (2006), Urmas Sisask (2004), Mirjam Tally (2008), Toivo Tulev (2003, 2010), Helena Tulve (2007), Mariliis…
-
Eesti Kontsert kuulutab, et otsib uusi koolikontsertide kavu. Teil on selles töös kauased kogemused. Kõrvalt vaadates tundub, et koolid, s.t tellija on mõjutanud arengut kergema ja mängulisema valiku suunas, prevaleerib jazz- ja levimuusika. Mida Eesti Kontsert ise pakkuda tahaks ja interpreetidelt ootab?
Jah, ootame järgmiseks, 2011. aasta sügis- ja tuleva aasta kevadhooajaks interpreetidelt uusi ja põnevaid koolikontsertide kavu. Kuigi koolikontserte on hakanud pakkuma teisedki kontserdikorraldajad, on see töö väga oluline…
-
1. oktoobril tähistatakse ülemaailmselt rahvusvahelist muusikapäeva – tore traditsioon, mille 1975. aastal algatas Rahvusvahelise Muusikanõukogu tollane president, legendaarne viiuldaja Yehudi Menuhin. Teist aastat annavad Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital sel päeval üle oma auhinnad. EM N tõstab kaheksandat aastat preemiaga esile kolme muusiku kogu senise tegevuse. Helikunsti sihtkapital annab aga üheksa preemiat lõppenud hooajal enim silma paistnud muusikategelastele. Kuna tänane pidu peetakse muusikakeskkoolis ja jõuab ETV otseülekandes kõigi…
-
EMTA välissuhete prorektoril on põhjust rõõmustada: juba viiendat sügist on just meie muusikaakadeemia Läänemere maade muusikakõrgkoolide kohtumispaik, et Erasmuse programmi toel ületada harjunud piire muusikalises mõtlemises. Enamgi veel, ühe projekti õnnestumine võib anda tõuke arenguks ja julgustada veel ulatuslikumateks ettevõtmisteks. Et nii on, kinnitabki vestlus Marje Lohuaruga.
-
Märtsi lõpul käis Tartu naiskoor Emajõe Laulikud (peadirigent Vilve Maide) Inglismaal Bury St. Edmundsis tutvustamas Eestit ja eesti koorimuusikat. Kuidas sel kevadel oma 7. sünnipäeva tähistanud naiskoori esimene kontserdireis väljapoole Eestit teoks sai?
NELE NEMVALTS : Tänu sõprussidemetele St. Edmundsbury meeskooriga. Reisi tipphetkeks kujuneski Emajõe Laulikute ja St. Edmundsbury meeskoori (St. Edmundsbury Male Voice Choir) ühiskontsert „Muusikalised sillad” („Musical Bridges”) 26. märtsil Bury St. Edmundsi väga väärika ajalooga pühapaigas St. Mary…
-
Milline on Rahvusvahelise Eduard Tubina Ühingu seis kümnendal eluaastal?
Eduard Tubina Ühingu tegevdirektor TOOMAS VELMET: Nagu enamasti raskel ajal – üks miinusmärgiga lisaeelarve ajab teist taga. Riigi toetus on vähenenud rohkem kui 50 protsenti ja tegevustoetus on ligi 60 protsendiga miinuses. Tänaseks on selle aasta eelarvega näpud põhjas, kuid me ei jäta jonni. Meie president Neeme Järvi on koos Anu Tali, Eri Klasi, Paavo Järvi, Kristjan Järvi, Taavo Virkhausi, Tunne…
-
2008. aastal ilmus Loomingu Raamatukogus kuningas Taaveti „Laulude” uustõlge, vahendajaiks heebrea keelest Vello Salo ja Indrek Hirv. Mullu kuulutasid heliloojate liit ja Pirita klooster välja heliloominguvõistluse nende uute tõlgete viisistamiseks. Laekunud töid hindas žürii koosseisus Olav Ehala (esimees), Ene Üleoja, Veljo Tormis, Margo Kõlar, Ülo Krigul ja Iris Oja. Sirp uuris, kust tuli „Taaveti laulu” korraldamise idee ja julgus – viimasel ajal pole uute koorilaulude võistlused enamasti loodetud saaki andnud.
-
Tunnistan, et eelmisest koorifestivalist sain juhtumisi kuulda lõppkontserdi päeval. Olin siis hämmeldunud, et üritus nii vaikselt mööda läks, sest mäletan näiteks 1988. aasta festivali suurt meedia- ja publikuhuvi – võidukat Anne-Liis Treimanni Sirbi esikaanel ja õhinas täissaale. Tänavuse festivali kunstiline juht AARNE SALUVEER, mida tõotab huvilistele nüüd 16. – 19. aprillini Tallinnas toimuv rahvusvaheline koorifestival?
Aarne Saluveer: Aastast 1972 korraldatud koorifestival on läbi teinud tõuse ja mõõnu. Sinu meenutatud aastast…
-
„In corpore – üheskoos … Noored tahavad paljutki koos teha: lõbutseda, pidutseda, lihtsalt olla … Festivali idee on näidata, et ka koos musitseerimine on üks võimalus koos tegutsemiseks.” Nii on iseloomustatud Tallinna Muusikakeskkooli (TMKK) kammeransambli õpetajate eestvedamisel mullu märtsis ellu kutsutud rahvusvahelist noorte kammermuusika festivali „In corpore”. Festivali põhikorraldajad on õpetajad Jana Peäske ja Nata-Ly Sakkos, kes käis toimetuses ettevõtmist tutvustamas.
