2011-21 (3347)
Värskes Sirbis
Reedel Sirp ja selle sees:
– Timo Steiner kahe esiettekande, aga mitte kuhja vahel.
– Õiguskantsler Indrek Teder: juristid ei taha olla eeskäijad.
– Lugusid Trotskist, Hitlerist ja teistest massimõrvaritest.
– Kultuur ja tema häbikilomeeter.
– Artdepoo projekt läheb edasi.
– Kunsti olukorrast Araabia Ühendemiraatides, tegevuskunst Vanas Maailmas.
– Õnneta õnnestunud õnnekonverents.
– Romaan kui katedraal Katrina Kalda…
– Timo Steiner kahe esiettekande, aga mitte kuhja vahel.
– Õiguskantsler Indrek Teder: juristid ei taha olla eeskäijad.
– Lugusid Trotskist, Hitlerist ja teistest massimõrvaritest.
– Kultuur ja tema häbikilomeeter.
– Artdepoo projekt läheb edasi.
– Kunsti olukorrast Araabia Ühendemiraatides, tegevuskunst Vanas Maailmas.
– Õnneta õnnestunud õnnekonverents.
– Romaan kui katedraal Katrina Kalda…
1 minut
Suurgildi hoone avab uksed ja keldrid
Eesti Ajaloomuuseum saab laupäevast taas kasutusse põhjalikult renoveeritud ja uue ekspositsiooniga Suurgildi hoone. Uuendustele heidab valgust muuseumi teadusdirektor Tõnis Liibek.
Kui suur on Suurgildi hoones toimunud muutus ja milles see seisneb? Milliseid ajaloolisi ja ehituslikke avastusi pakkus renoveerimine? Kui üldse, siis milliseid kompromisse tuli teha (muinsuskaitse nõuded vs. muuseumi vajadused, aga…
Kui suur on Suurgildi hoones toimunud muutus ja milles see seisneb? Milliseid ajaloolisi ja ehituslikke avastusi pakkus renoveerimine? Kui üldse, siis milliseid kompromisse tuli teha (muinsuskaitse nõuded vs. muuseumi vajadused, aga…
4 minutit
FILMIMAAILM
Eco ja Carrière’i kõnelused
Prantslane Jean-Claude Carrière, kes tähistab 19. septembril oma 80. sünnipäeva, on kirjutanud poolsada raamatut, 80 filmistsenaariumi, 19 näidendit ja üle 20 telelavastuse. Teeneka kirjamehe sõnutsi on tema elus olnud eriline tähtsus sõprusel kolme teada-tuntud lavastajaga: Jacques Tati, Luis Buñueli ja Peter Brookiga. 1957. aastal, pärast oma debüütromaani…
Prantslane Jean-Claude Carrière, kes tähistab 19. septembril oma 80. sünnipäeva, on kirjutanud poolsada raamatut, 80 filmistsenaariumi, 19 näidendit ja üle 20 telelavastuse. Teeneka kirjamehe sõnutsi on tema elus olnud eriline tähtsus sõprusel kolme teada-tuntud lavastajaga: Jacques Tati, Luis Buñueli ja Peter Brookiga. 1957. aastal, pärast oma debüütromaani…
2 minutit
Joon alla Cannes’i filmiolümpiale
Cannes’i filmifestivalil antakse lisaks peamistele veel pikk rida auhindu, kõigi üleslugemine pole laiemale lugejaskonnale huvitav. Veel ainult üks näide: filmikoolide võistlusprogrammis „Filmivaramu“ („Cinéfondation”) oli tänavu 16 filmi kolmelt kontinendilt. Konkurents oli ülitihe: esinema valiti üks film sajast. Nii võib Saksamaa filmiüliõpilase Doroteya Droumeva filmi „Kiri”, mis tunnistati parimaks, pidada tõepoolest…
2 minutit
Vihm, mis ei kuulu kõigile
Ajalugu vahetab vaid dekoratsioone: koloniseerimine kestab, üksnes selle vormid teisenevad.
Mängufilm „Keelatud vihm” („También la iluvia”, Hispaania-Prantsusmaa-Mehhiko 2010, 103 min), režissöör Icíar Bollaín, stsenarist Paul Laverty, operaator Alex Catlan, helilooja Alberto Iglesias. Osades Gael García Bernal, Luis Tosar, Karra Elejalde jt. Linastub kinos Sõprus.
Icíar Bollaíni „Keelatud vihm”, on film filmitegemisest, …
Mängufilm „Keelatud vihm” („También la iluvia”, Hispaania-Prantsusmaa-Mehhiko 2010, 103 min), režissöör Icíar Bollaín, stsenarist Paul Laverty, operaator Alex Catlan, helilooja Alberto Iglesias. Osades Gael García Bernal, Luis Tosar, Karra Elejalde jt. Linastub kinos Sõprus.
Icíar Bollaíni „Keelatud vihm”, on film filmitegemisest, …
5 minutit
Kersti Uibo: „Elu lavastab ja sina võtad üles”
Teisipäeval esilinastus kinos Sõprus „See on see päev”, mis on Inglismaal elava filmitegija Kersti Uibo äsja valminud kloostriaineline linateos ja jookseb kuni 28. maini. Eesti filmipublik tunneb Kersti Uibot alates 1995. aastast, kui ta pälvis Pärnu rahvusvahelise dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festivali peaauhinna dokumentaalfilmi „Evaldimaa” eest. Publikuhuvi on jagunud kõigile Kersti Uibo…
7 minutit
Kas nii nagu ikka?
Eesti Sisearhitektide Liidu 2010. aasta preemiad
Eesti sisearhitektuurielus on traditsiooniks kujunenud igakevadine pidulik üritus, kus vaadatakse tagasi läinud aasta saagile ja tunnustatakse parimaid. Seekord andis sisearhitektide liit välja neli aastapreemiat: söögikoha interjööri, ühiskondliku interjööri, näituse- ja installatsiooni kujunduse ning ajaloolise interjööri preemia. Lisaks läks veel üks tudengipreemia EKA sisearhitektuuri ja mööblidisaini…
Eesti sisearhitektuurielus on traditsiooniks kujunenud igakevadine pidulik üritus, kus vaadatakse tagasi läinud aasta saagile ja tunnustatakse parimaid. Seekord andis sisearhitektide liit välja neli aastapreemiat: söögikoha interjööri, ühiskondliku interjööri, näituse- ja installatsiooni kujunduse ning ajaloolise interjööri preemia. Lisaks läks veel üks tudengipreemia EKA sisearhitektuuri ja mööblidisaini…
6 minutit
Subjektiivselt Helsingi nüüdisarhitektuurist
Ajal, mil Tallinn ootab endale raekoja, ooperiteatri, balleti- ja muusikakooli ning kunstiakadeemia uusi hooneid, on põhjanaabrite pealinnas valmimas muusikamaja, Helsingi ülikooli suur tudengiraamatukogu ning arutletakse võimaluse üle rajada Guggenheimi muuseumi filiaal. Helsingi on 2012. aasta maailma disainipealinn ning seetõttu tasub senisest suurema tähelepanuga jälgida linnas toimuvaid ruumilisi protsesse, mille peamiseks…
6 minutit
PEALELEND: Valter Lang, Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan
Kas kuuldused Tartu ülikooli filosoofia teaduskonna kultuuriteaduste ja kunstide instituudi maaliosakonna sulgemise kohta vastavad tõele? Mis põhjustel seda peab tegema? Kas see on mõistlik otsus?
Ka minuni on seni jõudnud üksnes kuuldused ja ajaleheuudised selle kohta, nagu kavatseks ministeerium lõpetada riikliku koolitustellimuse esitamise maalikunsti erialale. Ühtegi paberit ega ametlikku teadet selle…
Ka minuni on seni jõudnud üksnes kuuldused ja ajaleheuudised selle kohta, nagu kavatseks ministeerium lõpetada riikliku koolitustellimuse esitamise maalikunsti erialale. Ühtegi paberit ega ametlikku teadet selle…
1 minut
Dialoog tagab maali vaimse tervise
Professionaalid hindavad Tartu ülikooli maaliõpetamist kõrgelt, ametnikud kõnelevad keskpärasusest.
Saksa filosoof, Tartu ülikooli audoktor Jürgen Mittelstrass ütles oma ettekandes „Ülikooli tulevik” Euroopa Akadeemia Herculese sümpoosionil Torinos 2009. aastal: „Protseduurid Euroopa kõrgharidusasutuste kvaliteedi hindamiseks töötati esmakordselt välja 1980. aastate keskel. Praegu kasutab enamik Euroopa riike süsteeme kvaliteedi hindamiseks või tagamiseks. Niisugust arengut…
Saksa filosoof, Tartu ülikooli audoktor Jürgen Mittelstrass ütles oma ettekandes „Ülikooli tulevik” Euroopa Akadeemia Herculese sümpoosionil Torinos 2009. aastal: „Protseduurid Euroopa kõrgharidusasutuste kvaliteedi hindamiseks töötati esmakordselt välja 1980. aastate keskel. Praegu kasutab enamik Euroopa riike süsteeme kvaliteedi hindamiseks või tagamiseks. Niisugust arengut…
5 minutit
Lend raskusjõuga
Kristiina Hanseni ja Ånond Versto näitus „So Long, Fat Chance” („Hüvasti, tühi lootus”) Märzi projektiruumis 10. – 15. V.
Douglas Adamsi raamatu „Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas” põhjal vändatud filmi alguses on hoogne muusikalinumber „So long and thanks for all the fish” („Hüvasti ja aitäh kalade eest”), mida esitavad delfiinid. Laulu sisu…
Douglas Adamsi raamatu „Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas” põhjal vändatud filmi alguses on hoogne muusikalinumber „So long and thanks for all the fish” („Hüvasti ja aitäh kalade eest”), mida esitavad delfiinid. Laulu sisu…
2 minutit
Neljanda dimensiooni eldoraado
Ungari Kaljo Põllu István Orosz väljendab renessanslikku maailmaimetlust, Põllu uuris maailma võluväge eelajaloolise inimese silmis.
István Oroszi näitus Tallinna Ungari instituudis kuni 3. VI.
Ungari instituudis on vaadata István Oroszi näitus. Ta on kuulsaks saanud oma optiliste illusioonide, metamorfooside ja anamorfoosidega. Matemaatika on tema inspiratsioon, kujutav geomeetria – töövahend. Sarnased teemad huvitasid…
István Oroszi näitus Tallinna Ungari instituudis kuni 3. VI.
Ungari instituudis on vaadata István Oroszi näitus. Ta on kuulsaks saanud oma optiliste illusioonide, metamorfooside ja anamorfoosidega. Matemaatika on tema inspiratsioon, kujutav geomeetria – töövahend. Sarnased teemad huvitasid…
4 minutit
Kuriteod punases toas
LeRoy Stevensi näitus „Linnu nokast” Tallinna Linnagaleriis kuni 6. VI, kuraator Karin Laansoo. Kunstnikuga sai kohtuda 19. V Märzi projektiruumis.
Tallinna Linnagaleriist ei saa enam ükskõikselt mööduda, sest selle erepunased aknad mõjuvad korraga ligitõmbavalt ja eemaletõukavalt. Punasega assotsieerub nii positiivseid kui ka negatiivseid emotsioone. Kuigi Linnagalerii näeb välja nii, justkui oleks…
Tallinna Linnagaleriist ei saa enam ükskõikselt mööduda, sest selle erepunased aknad mõjuvad korraga ligitõmbavalt ja eemaletõukavalt. Punasega assotsieerub nii positiivseid kui ka negatiivseid emotsioone. Kuigi Linnagalerii näeb välja nii, justkui oleks…
2 minutit
Suurejooneline järeleaitamistund
Polke, Blume, Rinke jt 1980ndate lõpu ja 1990ndate Saksa fotokunsti suurnimed Tartus
Saksa fotonäitus „FotoKunst” Tartu Kunstimuuseumis ja Tartu ülikooli raamatukogus kuni 5. VI, kuraator Wulf Herrongerath.
Näituse komplekt sündis üle viieteistkümne aastat tagasi ja juba tookord tegi kuraator Wulf Herrongerath retrospektiivse valiku. Teoste valmimisaastad jäävad ajavahemikku 1969–1992 ning valdav osa…
Saksa fotonäitus „FotoKunst” Tartu Kunstimuuseumis ja Tartu ülikooli raamatukogus kuni 5. VI, kuraator Wulf Herrongerath.
Näituse komplekt sündis üle viieteistkümne aastat tagasi ja juba tookord tegi kuraator Wulf Herrongerath retrospektiivse valiku. Teoste valmimisaastad jäävad ajavahemikku 1969–1992 ning valdav osa…
3 minutit
Kui keel on suurem kui rahvas ise
„Vadja keele sõnaraamatu” 7. ja viimase köitega on kogu sõnaraamat (2651 lk) lõpuks trükist ilmunud ja see oli oodatud sündmus kõigile kasutajatele, nii keelemeestele kui ka paljudele keelesõpradele. Aeg-ajalt tavatsetakse küll öelda, et ei ole suuri ega väikesi keeli, on vaid väiksemad või arvukamad rahvad, kes neid keeli kõnelevad. Vadja…
3 minutit
Vadja sõnaraamat kui kunstiteos
Vadja keele sõnaraamat. 1. [A – J] Toimetanud Elna Adler ja Merle Leppik. Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, AE Signalet, Tallinn 1990. 359 lk. 2. [K] Toimetanud Elna Adler ja Merle Leppik. Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut, Tallinn 1994. 379 lk. 3. [L – M] Toimetanud Elna Adler…
2 minutit
Vadja muuseumist ja renessansist Luuditsas
1990. aastate lõpus võis Luuditsa külas Leningradi oblastis ühtäkki kogeda vadja eneseteadvuse märkimisväärset renessanssi, mis sai alguse külla rajatud Vadja muuseumist. Mäletan, kuidas 1998. aasta suvel Tartu ülikooli keeleekspeditsiooni seltskonnaga esimest korda muuseumi külastades siiralt imestunud olime, et selline omaalgatuslik ettevõtmine Venemaa toonase postsovetliku tegelikkuse taustal üleüldse sündida võis. Muuseumi rajajateks…
3 minutit
Maa ja puud leeväd, meid eb lee
Kogu vadja rahvas mahub ühe laua ümber
Kaks või vana arvestuse järgi kolm küla, kus vadjalased elavad, on Narvast maanteed pidi minnes Eestist 70 kilomeetri kaugusel: 25 kilomeetrit Narvast Kingissepa linnani, sealt pöörata põhja Soome lahe äärde Lauga suudmesse, kust Ust-Lugasse on 45 kilomeetrit. Ust-Luga ehk rahvakeeli Lenrõba ise on…
Kaks või vana arvestuse järgi kolm küla, kus vadjalased elavad, on Narvast maanteed pidi minnes Eestist 70 kilomeetri kaugusel: 25 kilomeetrit Narvast Kingissepa linnani, sealt pöörata põhja Soome lahe äärde Lauga suudmesse, kust Ust-Lugasse on 45 kilomeetrit. Ust-Luga ehk rahvakeeli Lenrõba ise on…
3 minutit
PEALELEND: TOOMAS TROSS, ASSITEJ Eesti keskuse juhatuse esimees
Tallinnas teatris NO99 toimub 29. maist 2. juunini rahvusvaheline teatrifestival NB , mida korraldab ASSITEJ Eesti keskus koos VAT-teatriga.
Festivali NB on korraldatud kahe-kolme aasta tagant juba seitse korda, tänavune on kaheksas. Mis eesmärgiga seda festivali tehakse?
Kokku tulevad lastele ja noortele mängivad, ASSITEJ ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvad teatrid Eestist ja naaberriikidest. Vaatajad …
Festivali NB on korraldatud kahe-kolme aasta tagant juba seitse korda, tänavune on kaheksas. Mis eesmärgiga seda festivali tehakse?
Kokku tulevad lastele ja noortele mängivad, ASSITEJ ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvad teatrid Eestist ja naaberriikidest. Vaatajad …
1 minut
Viimsepäeva peaproovi saunakuuldemäng
Laval on näha suuresti seda, mis oleks võinud olla, ja mõnevõrra seda, mis on.
Vanemuise „Viimnepäev”, lavastaja Robert Annus, kunstnik Kaie Kal, valguskujundaja Jaanus Moor. Mängivad Maarja Mitt, Katrin Pärn, Karol Kuntsel, Markus Luik, Tanel Jonas, Raivo Adlas ja Martin Kõiv. Esietendus 20. IV Sadamateatris
Kui kuulsin, et Robert Annus hakkab…
Vanemuise „Viimnepäev”, lavastaja Robert Annus, kunstnik Kaie Kal, valguskujundaja Jaanus Moor. Mängivad Maarja Mitt, Katrin Pärn, Karol Kuntsel, Markus Luik, Tanel Jonas, Raivo Adlas ja Martin Kõiv. Esietendus 20. IV Sadamateatris
Kui kuulsin, et Robert Annus hakkab…
2 minutit
PEALELEND: KÜLLI REINUMÄGI, Oma Lava produtsent ja näitleja
31. mail esietendab teatriühendus Oma Lava Tallinnas Hobuveskis uuslavastust „Felix Ormusson”. Lavastaja Erki Aule, kunstnik Eve Ormisson, mängivad Karol Kuntsel (Vanemuine), Külli Reinumägi, Margus Tabor (Tallinna Linnateater) ja Merilin Kirbits.
Kui aina soojemaks muutuv ilm kõrvale jätta, siis mis ärgitas Oma Lava pöörduma Tuglase impressionistliku suvitusromaani poole?
See, et Tuglase armsa suvitusromaani…
Kui aina soojemaks muutuv ilm kõrvale jätta, siis mis ärgitas Oma Lava pöörduma Tuglase impressionistliku suvitusromaani poole?
See, et Tuglase armsa suvitusromaani…
1 minut
„Sina ei pea mitte võõranduma!”
Teater jutlustab negatiivsete näidete kaudu nõuet elada intensiivselt, õnnelikult ja täisväärtuslikult.
Ugala „Postmodernsed leibkonnad”, autor Martin Algus, lavastaja ja muusikaline kujundaja Taago Tubin, kunstnik Kaspar Jancis. Mängivad Tanel Ingi, Janek Vadi, Carita Vaikjärv, Kadri Lepp, Tarvo Vridolin, Martin Mill, Andres Tabun ja Kata-Riina Luide. Esietendus 30. IV Ugala väikeses saalis.
Eesti…
Ugala „Postmodernsed leibkonnad”, autor Martin Algus, lavastaja ja muusikaline kujundaja Taago Tubin, kunstnik Kaspar Jancis. Mängivad Tanel Ingi, Janek Vadi, Carita Vaikjärv, Kadri Lepp, Tarvo Vridolin, Martin Mill, Andres Tabun ja Kata-Riina Luide. Esietendus 30. IV Ugala väikeses saalis.
Eesti…
5 minutit
KOMMENTAAR
Eesti teatritegijad on ikka käinud piiri taga tarkust ammutamas ja alati on sellest sündinud siinsele teatrielule suuri tõukeid. Kunagi saadi Berliinist jõudu ja teadmisi rahvusteatri sünniks, hiljem Moskvast teatrikõrgkooli loomiseks. Sellises avatuses ja uute teadmiste janus on peitunud eesti teatri jõud. Nüüd on meil loota järjekordset värsket tuulepuhangut Soomest, Turu…
1 minut
Tunnevad tuleviku maitset oma keelel
Turu Kunstiakadeemiat lõpetavate eesti nukunäitlejate lõputöid näeb teatrifestivalil „Tallinn Treff”.
Soomes Turu Kunstiakadeemia nukukunsti osakonnas lõpetab sel kevadel neli aastat väldanud õpingud kuus noort eestlast: Kaisa Selde, Katri Pekri, Kadri Kalda, Sandra Lange, Katariina Tamm ja Mirko Rajas. Olukorra muudab eriliseks asjaolu, et nad on Eestis esimesed erialase kõrgharidusega nukunäitlejad…
Soomes Turu Kunstiakadeemia nukukunsti osakonnas lõpetab sel kevadel neli aastat väldanud õpingud kuus noort eestlast: Kaisa Selde, Katri Pekri, Kadri Kalda, Sandra Lange, Katariina Tamm ja Mirko Rajas. Olukorra muudab eriliseks asjaolu, et nad on Eestis esimesed erialase kõrgharidusega nukunäitlejad…
6 minutit
Kahe Eedeni Aadam araabia kevades
Mahmud Darwish, Meil on sõnadest maa. Valitud luuletusi aastaist 1984–2008. Araabia keelest tõlkinud Amar Annus, toimetanud Hasso Krull. Eesti Keele Sihtasutus, 2011. 94 lk.
Looja tahtel märgistab see õbluke raamatuke korraga kolme tähtpäeva. Kaks neist seostuvad Eesti luulelooga, kolmas üha enam võimust võtva araabia kevadega.
Looja tahtel märgistab see õbluke raamatuke korraga kolme tähtpäeva. Kaks neist seostuvad Eesti luulelooga, kolmas üha enam võimust võtva araabia kevadega.
5 minutit
Küüslaugu 11 küünt
11. mail esitleti Kirjanike Majas luuletõlkeajakirja Ninniku 11. numbrit pealkirja all „Küüslaugu üksteist küünt”. Mismoodi Ninniku sari alguse sai?
Kalju Kruusa: Tõlkeluulele pühendatud Ninniku võrguajakirja asutamine oli Hasso Krulli mõte. Samuti Ninniku nimi, mis on võetud Sujata Bhatti ühest luuletusest ja tähendab jaapani keeles küüslauku. Ajakirja loomise tingis muude avaldamisvõimaluste puudumine. Ma…
Kalju Kruusa: Tõlkeluulele pühendatud Ninniku võrguajakirja asutamine oli Hasso Krulli mõte. Samuti Ninniku nimi, mis on võetud Sujata Bhatti ühest luuletusest ja tähendab jaapani keeles küüslauku. Ajakirja loomise tingis muude avaldamisvõimaluste puudumine. Ma…
2 minutit
PEALELEND
Eesti heliloojate festival toimub tänavu 2. – 5. V juba kümnendat korda. Kava on vääriline: kaheksa kontserti ja 11 esiettekannet, autoreiks Timo Steiner, Liisa Viira, Mirjam Tally, Robert Jürjendal, Kristjan Kõrver, Mart Siimer, Tatjana Kozlova, Páll Ragnar Pálsson, Märt-Matis Lill, Malle Maltis ja Monika Mattiesen. Sirp uurib, kas ettevõtmisega püritakse…
1 minut
Sündmus
24. mai oli see rõõmus päev, mil ERR i I stuudios esitleti uut Estonia kontsertklaverit seerianumbriga L-274-7587. Selleks puhuks oli stuudiosse kogunenud hulgaliselt muusikuid ja muusikategelasi. Klassikaraadios samal ajal üle kantud kontserdil said kokkutulnud kuulata ja hinnata uue klaveri kõlaomadusi erinevatelt esitajatelt erineva repertuaariga. Huvitav oli kuulata, kuidas keegi sellelt…
1 minut
Külalised
Eesti Kontserdi hooaja lõppkontsert: Läti Rahvuslik Sümfooniaorkester, solist Vestards Šimkus (klaver), dirigent Nobuaki Nakata (Jaapan) 21. V Estonia kontserdisaalis.
Meie lõunanaabrite segakoor Latvija on oma kõrgekvaliteedilise osalusega sageli aidanud kaunistada meie suuremaid ja pidulikumaid kontserte. Kokkupuude Läti esindusorkestriga jääb aga mitme aasta taha. Teame, et selle orkestri ees on aastaid olnud…
Meie lõunanaabrite segakoor Latvija on oma kõrgekvaliteedilise osalusega sageli aidanud kaunistada meie suuremaid ja pidulikumaid kontserte. Kokkupuude Läti esindusorkestriga jääb aga mitme aasta taha. Teame, et selle orkestri ees on aastaid olnud…
2 minutit
Väärt lõppakord
„Vocalissimo”: Priit Volmer, Piia Paemurru, Oksana Sinkova ja Heiki Mätlik 27. IV Tartu kontserdimajas.
Aprilli lõpupäevil kõlas Pärnu ja Tartu kontserdimajas ning Tallinna raekojas sarja „Vocalissimo” hooaja viimane kava, kus Priit Volmer, Piia Paemurru, Oksana Sinkova ja Heiki Mätlik esitasid Schuberti ja eesti heliloojate muusikat. Rõõm nentida, et viis aastat tagasi…
Aprilli lõpupäevil kõlas Pärnu ja Tartu kontserdimajas ning Tallinna raekojas sarja „Vocalissimo” hooaja viimane kava, kus Priit Volmer, Piia Paemurru, Oksana Sinkova ja Heiki Mätlik esitasid Schuberti ja eesti heliloojate muusikat. Rõõm nentida, et viis aastat tagasi…
3 minutit
Naissoo ja Agan – 2 in 1
„Naissoo & Agan 111”: Tõnu Naissoo (klahvpillid), Ain Agan (kitarr), Teemu Viinikainen (kitarr, Soome), Raul Sööt (saksofon), Danel Aljo (saksofon), Joel-Rasmus Remmel (klaver), Mihkel Mälgand (kontrabass), Toomas Rull (löökpillid) ja Tallinna Kammerorkester Jüri-Ruut Kanguri juhatusel 15. V Mustpeade majas.
Eesti jazzi suurmeestest jõudis pianist Tõnu Naissoo oma 60. eluverstapostini sel kevadel,…
Eesti jazzi suurmeestest jõudis pianist Tõnu Naissoo oma 60. eluverstapostini sel kevadel,…
2 minutit
„Kumu öö” – küünarnukitunnet sai tunda küll
„Kumu öö” on veidras mõttes nagu rahvuslik aare laulu- ja tantsupidu, millest paljudeni on jõudnud vaid see üks peo pool – muusika. Samamoodi olen ka „Kumu ööl” seni osa saanud peamiselt muusikalisest tegevusest, kuna üles näitustele viiv lift on alati tundunud liiga populaarne.
Nüüd nägin õnneks ka näitusesaalides inimesi, kes vaimustunult…
Nüüd nägin õnneks ka näitusesaalides inimesi, kes vaimustunult…
3 minutit
MUUSIKAMAAILM
Euroopa uusim kontserdisaal asub ReykjavíkisImposantne uus kontserdimaja Harpa kerkis klaasist jäämäena sadama panoraamile ja on nähtav kogu pealinnas. Arhitektiks on taanlane Henning Larsen, kammer- ja proovisaali ning stuudiote kõrval on 1800 kohaga suur saal. Harpa avas uksed kolme kontserdiga 4. – 6. maini (viimane lisakontserdina!), spetsiaalselt Beethoveni IX sümfoonia ettekandega…
10 minutit
Inimene tähistaeva all
V Türi kevadfestival 12. – 15. V
V Türi kevadfestival, patrooniks unustamatu Fred Jüssi, toimus sel aastal alapealkirjaga „Tähistaevas” ja muusikasündmuse keskmes oli astronoomia. Sellele pühendati fotonäitus (koostöös Tartu observatooriumiga), loengud ja raadio „Ööülikooli” salvestused, kontserdid, kosmoseteemaline animafilmi töötuba, tähetorni Orion ja Mart Saare majamuuseumi külastus Hüpassaares ning palju muud.
Festivali korraldaja…
V Türi kevadfestival, patrooniks unustamatu Fred Jüssi, toimus sel aastal alapealkirjaga „Tähistaevas” ja muusikasündmuse keskmes oli astronoomia. Sellele pühendati fotonäitus (koostöös Tartu observatooriumiga), loengud ja raadio „Ööülikooli” salvestused, kontserdid, kosmoseteemaline animafilmi töötuba, tähetorni Orion ja Mart Saare majamuuseumi külastus Hüpassaares ning palju muud.
Festivali korraldaja…
3 minutit
AUHIND
20. – 22. V Pariisis toimunud rahvusvahelisel konkursil „Vibrarte” võitis noor eesti viiuldaja Mari Poll III koha (kaasnes auhinnaraha 4500 eurot) ja eripreemia prantsuse muusika parima esituse eest.
„Vibrarte” president, Londoni kuningliku muusikakolledži professor Radu Blidar iseloomustab 2008. aastal algatatud konkurssi kui innovaatilist ja arenevat, kuid kõrge kunstilise tasemega ettevõtmist. Võistlus…
„Vibrarte” president, Londoni kuningliku muusikakolledži professor Radu Blidar iseloomustab 2008. aastal algatatud konkurssi kui innovaatilist ja arenevat, kuid kõrge kunstilise tasemega ettevõtmist. Võistlus…
1 minut
Anno 1680: barokkooper Tallinnast
Mederi „Kindlameelne Argenia” 3. ja 4. juunil Linnateatris.
1680. aasta novembris toimus Tallinnas midagi enneolematut: etendus kuningliku gümnaasiumi (praegune GAG) kantori Johann Valentin Mederi (1649–1719) ooper „Kindlameelne Argenia”. Ükski prohvet pole tunnustatud oma maal (või ajas), öeldakse; toona asjaolud teose jaoks küll kuigi soodsaks ei kujunenud, see-eest nüüd näeb mitugi kultuuri…
1680. aasta novembris toimus Tallinnas midagi enneolematut: etendus kuningliku gümnaasiumi (praegune GAG) kantori Johann Valentin Mederi (1649–1719) ooper „Kindlameelne Argenia”. Ükski prohvet pole tunnustatud oma maal (või ajas), öeldakse; toona asjaolud teose jaoks küll kuigi soodsaks ei kujunenud, see-eest nüüd näeb mitugi kultuuri…
3 minutit
Positiivne barokiakadeemia
Sarja „Suur barokiakadeemia” kontsert „Verinoor sonaat, poisiohtu ooper”: Hortus Musicus, kunstiline juht Andres Mustonen, 21. V Kadrioru lossis.
Lõppeva hooaja viimaseks akadeemiliseks kokkusaamiseks Kadriorus serveeris Andres Mustonen oma kuulajaile tõelise maiuspala: kõlasid teosed renessansi ja baroki piirilt (ca 1600), üleminekuajast ühelt muusikaliselt mõtlemiselt radikaalselt teistsuguse juurde. Tegemist on muusikaajaloo ühe põnevama ajajärguga,…
Lõppeva hooaja viimaseks akadeemiliseks kokkusaamiseks Kadriorus serveeris Andres Mustonen oma kuulajaile tõelise maiuspala: kõlasid teosed renessansi ja baroki piirilt (ca 1600), üleminekuajast ühelt muusikaliselt mõtlemiselt radikaalselt teistsuguse juurde. Tegemist on muusikaajaloo ühe põnevama ajajärguga,…
2 minutit
Tsiviilkuraas ühiskonna kaitseks
Enam ei usuta, et keegi võib kuuluda erakonda mitte pragmaatilise kasu, vaid maailmavaate pärast.
Kodanikujulguse mõiste aitab juhtida tähelepanu sellele, millest Eesti ühiskonnas üha enam vajaka jääb. Pean silmas üldist etableerumist, ka poliitilise ideestiku paigalseisu, aga veel enam võimu kalduvust tikkuda kodanikuühiskonda juhtima, mitte teda kuulata.
Kodanikujulguse mõiste aitab juhtida tähelepanu sellele, millest Eesti ühiskonnas üha enam vajaka jääb. Pean silmas üldist etableerumist, ka poliitilise ideestiku paigalseisu, aga veel enam võimu kalduvust tikkuda kodanikuühiskonda juhtima, mitte teda kuulata.
7 minutit
Avalikud intellektuaalid (1)
Erinevalt poliitikutest, kellele meeldib lubada, kogevad intellektuaalid naudingut kõikide hirmutamisest.
Pole sugugi selge, keda lugeda intellektuaalideks. Mõiste „intellektuaalid” on mõneti lihtsalt terminoloogiline atavism. Ühiskonnas, kus intellektuaalse töö tegijad on vähemuses ja ülikoolihariduse omandavad vähesed, võib sellele mõistele põhjenduse leida. Tänapäeva tööturul nõuab ent enamik elukutseid kõrgintellektuaalseid oskusi ja nende iga päev rakendamist.
Kui…
Pole sugugi selge, keda lugeda intellektuaalideks. Mõiste „intellektuaalid” on mõneti lihtsalt terminoloogiline atavism. Ühiskonnas, kus intellektuaalse töö tegijad on vähemuses ja ülikoolihariduse omandavad vähesed, võib sellele mõistele põhjenduse leida. Tänapäeva tööturul nõuab ent enamik elukutseid kõrgintellektuaalseid oskusi ja nende iga päev rakendamist.
Kui…
7 minutit
Modernse õpetlase kutsumusest ja selle puudumisest
Weberi sõnul tuli selle asemel, et võtta kalkuleeriva vaimu levimise suhtes negatiivne hoiak, nagu tegevat paljud kaasaegsed, kõiki ühiskondlikke arengusuundi väärtusvabalt uurida.
Max Weber, Poliitika kui elukutse ja kutsumus. Teadus kui elukutse ja kutsumus. Tõlkinud Henn Käärik, Jaan Isotamm ja Kaia Sisask. TL Ü Kirjastus, 2010. 169 lk.
Alati on põhjust…
Max Weber, Poliitika kui elukutse ja kutsumus. Teadus kui elukutse ja kutsumus. Tõlkinud Henn Käärik, Jaan Isotamm ja Kaia Sisask. TL Ü Kirjastus, 2010. 169 lk.
Alati on põhjust…
7 minutit
Seks ja võim
New Yorgi hotelli toatüdruku süüdistus, mis Dominique Strauss-Kahni, Rahvusvahelise Valuutafondi juhi eeluurimise alla viis, on ebatavaline. Ebatavaline on, et tippjuhti süüdistatakse milleski nii rängas nagu seksuaalkuritegu. Ebatavaline on avalik alandus, mis rahahädas riigid strukturaalse kohandamise programmidega põlvili surunud mehele osaks on saanud – kaamerate ja ajakirjanike silme ees käeraudus konvoeerimisest…
2 minutit
Kultuurist, ebaefektiivselt
Peaministril kui kõigi valdkondade spetsialistil ei sobi loomulikult ühegi reporteri küsimusele vastamata jätta. Üldise rahu huvides oleks siiski see, kui esmalt iga valdkonna minister ise oma (ja valitsuse) kavatsused ära räägiks ja seejärel võiksid ka kolleegid valitsusest täiendustega sekkuda. Statistikat relvana kasutada armastav peaminister aga korraldas nädal tagasi raadiosaates kultuurielu suunal…
2 minutit
TriaLogose 2011 kevadsessioon kirjandusfestivali HeadRead raames
Esimest korda toimub mõttekultuuri festivali TriaLogose poeesia osa muusikast, teatrist ja filosoofiast eraldi, 28. ja 29. mail. Sel puhul on Sirbis juttu vene-juudi juurtega inglise kirjaniku Elaine Feinsteiniga ja skulptorist luuletaja Pascale Petit’ga.
Kõnelused surnutega
Elaine Feinstein, kuna sel aastal on TriaLogos’e festivali teemaks perekond, siis ehk kõneleksite oma päritolust lähemalt.
Kõik mu…
Kõnelused surnutega
Elaine Feinstein, kuna sel aastal on TriaLogos’e festivali teemaks perekond, siis ehk kõneleksite oma päritolust lähemalt.
Kõik mu…
8 minutit
