2010-45 (3324)
Sirp tuleb, Diplomaatia kaasas!
Sirbis:* Gösekeni ilmumised. Intervjuu Valve-Liivi Kingisepaga vana kirjakeele uurimisest.* Arvamusi kultuuri-, majandus ja meediapoliitikast: Alari Purju, Martin Ehala, Kaarel Tarand, Evi Arujärv.* Prantsusmaa avastamine Graham Robbi abil: “Ajaloo varjus askeldavad omasoodu arvutud inimesed, kelle maailm püsib ajastust ajastusse muutumatuna, toimib oma kohalike seaduste järgi, ning kus ollakse täielikus teadmatuses teistest…
1 minut
Romaanivõistluse “Uus Põrgupõhja Vanapagan” parim töö oli Enn Põldroosi sulest
3. detsembril 2010 kuulutati A. H. Tammsaare Muuseumis välja romaanivõistluse “Uus Põrgupõhja Vanapagan” tulemused. Võistlusele oli laekunud 11 romaanikäsikirja. Žürii (Rein Veidemann, esimees, Toomas Haug, Karl Martin Sinijärv, Maarja Vaino, Ingrid Velbaum-Staub) otsustas esimest, teist ja kolmandat auhinda mitte välja anda. Žürii pidas vajalikuks ära märkida ühte võistlustööd, milleks osutus…
1 minut
Kaljo Kiisa nimelise noore filmitegija stipendiumi esimeseks laureaadiks sai Liis Nimik
4. detsembril Jõhvi Kontserdimajas toimunud pidulikul vastuvõtul selgus esimene Kaljo Kiisa nimelise noore filmitegija stipendiumi laureaat, kelleks sai noor režissöör Liis Nimik õpetaja ja õpilase suhte oskusliku tabamise ning dokumentalistile väga olulise elu usaldava hoiaku säilitamise eest tõsielufilmis „Helene elukool“, mis filmiti Maidla põhikoolis 2009 – 2010.
1 minut
ERM tähistab keelemees Aaviku sünniaastapäeva
Keelemees Aaviku sünnipäeval Eesti Rahva Muuseumis Homme, 8. detsembril kell 15-18 tähistab Eesti Rahva Muuseum Johannes Aaviku sünniaastapäeva ettekandega keelemehe käsikirjalisest pärandist Eesti Kultuuriloolises Arhiivis ja ERMi 2010. aasta jõulujutuvõistluse lõpetamisega. Tutvustatakse raamatunäitust „Keeleuuenduse kurvilisel teel“. Näitusel „Muuseum näitab keelt“ saab mängida Aavikust inspireeritud arvutimängu.
1 minut
Joanna Elmann esitleb oma luulekogu „Kriipimisi kookonist“
Noor luuletaja Joanna Elmann esileb oma kolmandat luulekogu „Kriipimisi kookonist“ Tampere Maja keldriklubis (Jaani 4, Tartu) neljapäeval, 9. detsembril kell 18. Kirjandusest, elust ja rokenrollist vestleb autoriga muusik ja kirjanik Robert Kurvitz.
1 minut
Lõime- ja koelõngu soome-ugri ja oriendi vahel
Kolmapäeval 15. detsembril kell 17.00 Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6, Tallinn) hõimuklubi:kas kultuurivaip, mis ulatub Läänemere kallastelt Vaikse ookeanini on terviklik ja hästi kujundatud nagu gobelään? Või on tegu hõreda kaltsuvaibaga või hoopis juhuslikult kokku pandud lapitekiga? Millised on kultuurivaiba materjalid, kas seda saab taaskasutada ning jätkuvalt rahaks…
1 minut
Kunst ostukeskuses tikub rahva külje alla
Pärnu rahvusvaheline filmi ja video festival „Fideosupermarket” 23. ja 24. X.
Septembris sattusin ühe Saksa linna ostukeskuses neljapäevaõhtusele atraktsioonile. Pärast moeetendust lükati poodiumile läbipaistev poolkerakujuline vann. Sinna hüppas liibuvas trikoos akrobaatiline võimlejanna. Ta väänles supermarketi külastajate silme ees meisterlikult vanni serval ja vees, tegi kätelseisu ja saltosid muusika saatel, kukutas…
Septembris sattusin ühe Saksa linna ostukeskuses neljapäevaõhtusele atraktsioonile. Pärast moeetendust lükati poodiumile läbipaistev poolkerakujuline vann. Sinna hüppas liibuvas trikoos akrobaatiline võimlejanna. Ta väänles supermarketi külastajate silme ees meisterlikult vanni serval ja vees, tegi kätelseisu ja saltosid muusika saatel, kukutas…
5 minutit
Kultuurilise sidususe ministeerium
„Jüri Üdi klubi” esimene osa kinnitas mu kõige pessimistlikumaid ootusi. Saade oli konfliktitu, probleemitu, isegi ainsa huvitava ideeta. Kõige markantsem oli David Vseviovi lause: „Ühe inimesega oli niisugune seik, et ta ühel koosolekul võttis sõna”. Kogu ülejäänud nämmutamine ei lisanud sellele midagi. Kõige tipuks korrutasid tegelased nagu ühest suust baarimehe…
3 minutit
Neli lühipeatust PÖFFil
Lund sajab maha meetrite kaupa ja hundid uluvad vähemalt filmitreileris, PÖFF on oma loomulikus keskkonnas tagasi. Siinkohal lühidalt neljast „EurAsia” võistlusprogrammi filmist. „Sada kakskümmend seitse tundi”, režissöör Danny Boyle (Suurbritannia-USA , 94 min).
Film põhineb tõestisündinud lool ja näidatakse mägironija Aron Ralstonit, kes sattus üksi Utah’ kanjonites seigeldes lootusetult lõksu…
Film põhineb tõestisündinud lool ja näidatakse mägironija Aron Ralstonit, kes sattus üksi Utah’ kanjonites seigeldes lootusetult lõksu…
4 minutit
Euroopa 2010. aasta filmiauhinnad
Homme õhtul on Tallinnas Euroopa filmiauhindade üleandmise pidulik tseremoonia. Tänavune PÖFF pakkus sel puhul ka eriprogrammi, mille raames näidati osa Euroopa filmiauhinnale kandideerivaid linatöid. Siinkohal lühike ülevaade nendest filmidest, mis seekord võistlustules.
6 minutit
Klassikute menukus
Richard Uutmaa näitus „Tuntud ja tundmatu Uutmaa” US Art Gallerys kuni 12. XII ; Richard Sagritsa näitus Rakvere Näitustemajas kuni 31. I 2011. Kuraator Teet Veispak, kujundaja Valeri Vinogradov.
Richard Uutmaa näituse vernissaažil US Art Gallerys 12. oktoobril, kunstniku 105. sünniaastapäeval, oli sadakond inimest ning, vaatamata meediahuvi puudumisele, on külastajaid…
Richard Uutmaa näituse vernissaažil US Art Gallerys 12. oktoobril, kunstniku 105. sünniaastapäeval, oli sadakond inimest ning, vaatamata meediahuvi puudumisele, on külastajaid…
3 minutit
Tammik mässab moodsa vastu
Mida arvab kunstist, selle tulevikust, kunstikriitikast ja mõni aeg tagasi Eestis vastu võetud protsendiseadusest endine popkunstnik, praegu Prantsusmaal maastikke ja natüürmorte maaliv Rein Tammik?
Tiina Väljaste: Teil saab elust Prantsusmaal peagi 20 aastat täis. Võõrsiloleku aja krooniks oli osalemine 2009. aastal Carrousel du Louvre’is rahvusvahelisel kaasaegse kunsti näitusel, kust tõite…
Tiina Väljaste: Teil saab elust Prantsusmaal peagi 20 aastat täis. Võõrsiloleku aja krooniks oli osalemine 2009. aastal Carrousel du Louvre’is rahvusvahelisel kaasaegse kunsti näitusel, kust tõite…
8 minutit
Kolm kunsti
Kristi Kongi näitus „Transformaator” Draakoni galeriis 15. – 27. XI; Raul Erdeli näitus „Religioon” Hopi galeriis 21. – 30. XI ning Andres Tali näitus „Nähtamatu mees” Hobusepea galeriis 17. – 29. XI.
Kristi Kongi näituse pealkiri „Transformaator” väljendab tabavalt noore kunstniku pretensiooni reaalsusele: ta kavatses maalimise käigus luua päris oma…
Kristi Kongi näituse pealkiri „Transformaator” väljendab tabavalt noore kunstniku pretensiooni reaalsusele: ta kavatses maalimise käigus luua päris oma…
3 minutit
Ma olen ka siis olemas, kui sa mind ei näe
Kaasaegse Lõuna-Aafrika kunsti näitus „Peekaboo. Uusi Etelä-Afrikka” („Peekaboo. Praegune Lõuna-Aafrika”) Helsingi Tennispalatsis kuni 16. I 2011. Kuraatorid Erja Pusa, Mikko Oranen ja Claire Could.
Tennispalatsi Lõuna-Aafrika kaasaegse kunsti näitus on esimene ulatuslik(um) Aafrika nüüdiskunsti väljapanek Soomes. See ei hõlma küll kogu Aafrikat, nagu tegi seda mõne aasta tagune „African Remix”…
Tennispalatsi Lõuna-Aafrika kaasaegse kunsti näitus on esimene ulatuslik(um) Aafrika nüüdiskunsti väljapanek Soomes. See ei hõlma küll kogu Aafrikat, nagu tegi seda mõne aasta tagune „African Remix”…
3 minutit
Disain kõrvuti Pärdi ja Oksasega Eestit esindamas
„design_estonia” Normandia kultuurifestivalil „Les Boréales” Caenis 12. XI – 31. XII . Projekti kuraatorid Marko Ala ja I lona Gurjanova (Eesti Disainerite Liit).
Pärast tihedat disainisügist Eestis oli vihmases Caenis näitust avada nagu täpp i-le. PõhjaPrantsusmaal Normandias põhjamaade kultuurile pühendatud festivali „Les Boréales” fookuses on sel korral Baltimaad: esindatud on…
Pärast tihedat disainisügist Eestis oli vihmases Caenis näitust avada nagu täpp i-le. PõhjaPrantsusmaal Normandias põhjamaade kultuurile pühendatud festivali „Les Boréales” fookuses on sel korral Baltimaad: esindatud on…
2 minutit
Teenuste disainist
Septembris viiendat aastat toimunud festivali „Disainiöö” läbivaks teemaks oli seekord teenuste disain (service design, eesti keeles kasutatud ka sõna „teenusedisain”). Ürituse raames ilmutasid paljud soovi teema kohta rohkem teada saada. Siinkohal pisut teenuste disaini taustast maailma mastaabis, mõiste olemusest ja teema laiaulatuslikuma käsitluse vajadusest.
Maailmas hakati teenuste disainiga aktiivsemalt tegelema 1990.…
Maailmas hakati teenuste disainiga aktiivsemalt tegelema 1990.…
3 minutit
Kuidas hindate Eesti riiki arhitektuuri tellijana?
Ülar Mark, Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja
Riik kui arhitektuuri tellija on täna pigem ebalev ja passiivne. Siinjuures võiks küsida kahte asja: mida riik tahab ja kas ta käitub vastavalt valitud eesmärgile? Näib, et riik on poliitiliselt otsustanud sõita laevaga Tallinnast Helsingisse, aga sõidab tegelikult rongiga Tartusse, leides samal ajal põhjendusi, miks rongiga…
Riik kui arhitektuuri tellija on täna pigem ebalev ja passiivne. Siinjuures võiks küsida kahte asja: mida riik tahab ja kas ta käitub vastavalt valitud eesmärgile? Näib, et riik on poliitiliselt otsustanud sõita laevaga Tallinnast Helsingisse, aga sõidab tegelikult rongiga Tartusse, leides samal ajal põhjendusi, miks rongiga…
4 minutit
Üks maja: Valve Pormeistri kodumaja Mooni tänaval
Valve Pormeistri eramu Tallinnas Mooni tn 35, arhitekt Valve Pormeister, valminud 1962. aastal.
Kõik kodud, kus ma olen täiskasvanuna elanud, nagu meie pere praegune kodugi, on asunud Tallinna puit-linnaosades, sajandivanustes kortermajades. Kevaditi tabab mind aga ikka ja jälle veendumus, et me peaksime elama oma majas, loodusele lähemal. Kujutlen end astumas…
Kõik kodud, kus ma olen täiskasvanuna elanud, nagu meie pere praegune kodugi, on asunud Tallinna puit-linnaosades, sajandivanustes kortermajades. Kevaditi tabab mind aga ikka ja jälle veendumus, et me peaksime elama oma majas, loodusele lähemal. Kujutlen end astumas…
2 minutit
Riik arhitektuuritellijana
Juhtlause „Less is more” sai alguse minimalismist, nüüd on see aga ka Eesti riigihangetes tunnustatud väärtushinnang: välja tuleb valida odavaim pakkumine, mis sest, et tegelikult võib see osutuda ootamatult kulukaks.
Ühe säästumaja sünnilugu
2007. aastal korraldas Riigi Kinnisvara AS (RKAS) Rakvere politsei ja päästjate ühismaja projekteerimiseks hanke, esmalt eskiisprojekti ja…
Ühe säästumaja sünnilugu
2007. aastal korraldas Riigi Kinnisvara AS (RKAS) Rakvere politsei ja päästjate ühismaja projekteerimiseks hanke, esmalt eskiisprojekti ja…
6 minutit
Kala hakkab mädanema peast, teatrilavastus dramaturgiast
Tartu Üliõpilasteatri „Piirivöönd”, autorid Bernard Kangro, Piret Bristol ja Kalev Kudu, lavastaja ja muusikaline kujundaja Kalev Kudu, kunstnik Jaanika Kolk. Mängivad Deivi Tuppits, Merilin Männiste, Jari Matsi, Kaarel Targo, Sven Paulus, Karl-Joosep Ilves, Jaanika Tammaru, Kaija M. Kalvet, Liisu Krass, Christopher Rajaveer, Karl Laumets, Ott Nool ja Jürgen Gansen. Esietendus…
4 minutit
PEALELEND: GEORG MALVIUS, „Vihmamehe” lavastaja
Milline on „Vihmamehe” põhiline sõnum ja sisu?
Minu arvates räägitakse selles näidendis ennekõike inimlikkusest. Iga päev, kui lööme lahti ajalehe või vaatame teleuudiseid, seisame silmitsi elu karmima küljega. Maailmas toimub nii palju sündmusi – sõjad, tapmised, terrorism –, mis mõjutavad tugevalt meie igapäevaelu. Tihti ei näe me aga häda meie…
Minu arvates räägitakse selles näidendis ennekõike inimlikkusest. Iga päev, kui lööme lahti ajalehe või vaatame teleuudiseid, seisame silmitsi elu karmima küljega. Maailmas toimub nii palju sündmusi – sõjad, tapmised, terrorism –, mis mõjutavad tugevalt meie igapäevaelu. Tihti ei näe me aga häda meie…
1 minut
Sõnause tulemused
2010. aasta 23. augustil kuulutas Vabariigi President välja sõnavõistluse ehk sõnause. Vasteid otsiti 11 uuele riigi ja ühiskonnaga seotud mõistele, osalejad võisid esitada vasteid ka oma pakutud mõistetele. Kokku osales võistlusel 593 inimest 2123 sõnaettepanekuga. Tulemusi kaalus Vabariigi Presidendi kantselei ja Eesti Keele Instituudi koostöös moodustatud töörühm. Töörühm otsustas üldvõitjaks…
2 minutit
Sõnaus – üks samm lõpmata teel
Epistemoloogiasse laskumata võime küsida: kuidas toimib inimene maailmas, kui tal pole selle kirjeldamiseks sõnu? Kas mõisted eksisteerivad sõnadeta? Kas sõnavabadus ilma sõnadeta on võimalik? Kas sõnavabadus ilma sõnata sõnavabadus on võimalik?
Kui lähtuda Wittgensteini teosest „Tractatus logico-philosophicus”, siis pole „millest kõnelda ei saa, sellest tuleb vaikida” tautoloogia, vaid nending*, et keeleta…
Kui lähtuda Wittgensteini teosest „Tractatus logico-philosophicus”, siis pole „millest kõnelda ei saa, sellest tuleb vaikida” tautoloogia, vaid nending*, et keeleta…
5 minutit
Astmed ja hüpped
Georg Malvius on Vanemuises „Vihmameest” lavastades valinud filmiliku näivuse tee.
Vanemuise „Vihmamees”, autor Dan Gordon, tõlkija Peeter Sauter, lavastaja Georg Malvius (Rootsi), kunstnik Ellen Cairns (Šotimaa), valguskujundaja Andres Sarv, helilooja Siim Randla. Mängivad Riho Kütsar, Aivar Tommingas, Ragne Pekarev, Marika Barabanštšikova, Robert Annus ja Margus Jaanovits. Esietendus 20. XI Vanemuise…
Vanemuise „Vihmamees”, autor Dan Gordon, tõlkija Peeter Sauter, lavastaja Georg Malvius (Rootsi), kunstnik Ellen Cairns (Šotimaa), valguskujundaja Andres Sarv, helilooja Siim Randla. Mängivad Riho Kütsar, Aivar Tommingas, Ragne Pekarev, Marika Barabanštšikova, Robert Annus ja Margus Jaanovits. Esietendus 20. XI Vanemuise…
5 minutit
Vaimu hõng
Kontsert „Deutsche Motette”: Estonia koor Risto Joosti juhatusel 27. XI Tartu Jaani kirikus.
Hiljuti juhtus eesti muusikute mitmekülgses ja kõrgetasemelises tegevuses midagi eriti tähelepanuväärset. Rahvusooper Estonia koor astus teatrilavalt alla ja andis kaks a cappella kontserti – Tartu ja Tallinna Jaani kirikus. Veelgi enam, oma tavapärasest ümbrusest väljunud ooperikoori kavas oli…
Hiljuti juhtus eesti muusikute mitmekülgses ja kõrgetasemelises tegevuses midagi eriti tähelepanuväärset. Rahvusooper Estonia koor astus teatrilavalt alla ja andis kaks a cappella kontserti – Tartu ja Tallinna Jaani kirikus. Veelgi enam, oma tavapärasest ümbrusest väljunud ooperikoori kavas oli…
3 minutit
Eliitkontsert, nüüd Estonia kontserdisaaliski
„Eliitkontsert”: Peep Lassmann ning keelpillikvartett koosseisus Mikk Murdvee, Mari-Katrina Suss, Anne Ilves ja Henry-David Varema 24. XI Estonia kontserdisaalis.
On teatavaks saanud, et Eesti Interpreetide Liidu kontserdisarja pealkiri „Eliitkontserdid” on tõukunud liidu nimetusest, kus välja jäetud sõna „interpreet” esitäht. Liidu kodulehelt võib lugeda, et sari kestab 22. IX 2010 –…
On teatavaks saanud, et Eesti Interpreetide Liidu kontserdisarja pealkiri „Eliitkontserdid” on tõukunud liidu nimetusest, kus välja jäetud sõna „interpreet” esitäht. Liidu kodulehelt võib lugeda, et sari kestab 22. IX 2010 –…
3 minutit
Jazzisügis …
… ida pool möödunud aegade tuules, Tamperes revolutsiooniliselt
Tänavusse jazzisügisesse on mahtunud palju muljeid nii lähemalt kui kaugemalt. Kuid suvel Oslo jazzifestivalil kuuldud Cassandra Wilsoni kontserdilt saadud elamust ei suutnud miski ületada – veidi kauge ja ebamaine, kuid soojalt lähedane paljasjalge bluusinaine vallutas norralaste südamed.
Oslo peatänavad olid täis laternapostidele paigutatud…
Tänavusse jazzisügisesse on mahtunud palju muljeid nii lähemalt kui kaugemalt. Kuid suvel Oslo jazzifestivalil kuuldud Cassandra Wilsoni kontserdilt saadud elamust ei suutnud miski ületada – veidi kauge ja ebamaine, kuid soojalt lähedane paljasjalge bluusinaine vallutas norralaste südamed.
Oslo peatänavad olid täis laternapostidele paigutatud…
4 minutit
Kultuuripealinn saab väga aktiivse jazziaasta
Eesti jazzmuusika on viimastel aastatel kiiresti arenenud. Võrreldes kümme aastat tagasi valitsenud olukorraga on märgatavalt kasvanud esinemisvõimalused, avanenud uued kõrgetasemelised õppimisvõimalused, peale kasvamas uus põlvkond lootustandvaid muusikuid ning laienenud rahvusvahelised kontaktid ja sagenenud eesti muusikute välisesinemised. Aktiivne tegevus on planeeritud ka „Tallinn – kultuuripealinn 2011” programmi, mille raames külastab Eestit…
3 minutit
Ojakääru toekas vundament
Sada aastat mõtestatud levimuusikat.
Valter Ojakäär, Oma laulu leidsime üles. Eesti levimuusika ajalugu 1950. aastatest tänapäevani. Toimetanud Aime Kons. Kujundanud Tiina Alver. Ilo, 2010. 496 lk.
Neli mahukat köidet moodustavad mõtteliselt ühe väga paksu raamatu. Valter Ojakäär on umbes tosina aasta kirjutamistöö tulemusel dokumenteerinud eesti levimuusika sajandi, pannes punkti viimase raamatu…
Valter Ojakäär, Oma laulu leidsime üles. Eesti levimuusika ajalugu 1950. aastatest tänapäevani. Toimetanud Aime Kons. Kujundanud Tiina Alver. Ilo, 2010. 496 lk.
Neli mahukat köidet moodustavad mõtteliselt ühe väga paksu raamatu. Valter Ojakäär on umbes tosina aasta kirjutamistöö tulemusel dokumenteerinud eesti levimuusika sajandi, pannes punkti viimase raamatu…
3 minutit
Kas või öösel ja paljajalu
Kas sa annaksid väikese kontserdi?
Kus, miks?
See oleks üks tasuta kontsert.
Kes küll tahaks mind üldse kuulata!
Sa võiksid seal mängida Ellerit. Ellerit!
Kas või öösel ja paljajalu!
Pange tähele! Selles väikeses dialoogis kontserdipakkuja ja Heljo Sepa vahel peitub iseloomulik tõde: Heljo on Heino Elleri muusikaga lapsepõlvest kokku kasvanud ja armunud sellesse…
Kus, miks?
See oleks üks tasuta kontsert.
Kes küll tahaks mind üldse kuulata!
Sa võiksid seal mängida Ellerit. Ellerit!
Kas või öösel ja paljajalu!
Pange tähele! Selles väikeses dialoogis kontserdipakkuja ja Heljo Sepa vahel peitub iseloomulik tõde: Heljo on Heino Elleri muusikaga lapsepõlvest kokku kasvanud ja armunud sellesse…
4 minutit
Vanad fookused rehepapikuul
Eesti nüüdiskirjanduses kehastab Andrus Kivirähk samasugust suveräänset keset kui Mati Unt omas ajas.
Andrus Kivirähk, Pagari piparkook. Kivirähk XX sajandil. Eesti Keele Sihtasutus, 2010. 240 lk.
„Vanad fookused” on Henn-Kaarel Hellati igiammuse, autori noorusaegade tulipunkti kiikava luulekogu pealkiri. Hellat on ka see mees, kes ingliskeelse fantasy vastena võttis eesti keeles…
Andrus Kivirähk, Pagari piparkook. Kivirähk XX sajandil. Eesti Keele Sihtasutus, 2010. 240 lk.
„Vanad fookused” on Henn-Kaarel Hellati igiammuse, autori noorusaegade tulipunkti kiikava luulekogu pealkiri. Hellat on ka see mees, kes ingliskeelse fantasy vastena võttis eesti keeles…
4 minutit
Kriitik(a) arenguvestluse järel
Kümnenda kirjandusmõtestaja mõtteid kirjanduskriitikast
Eelmises Sirbis läbi viidud kirjanduskriitika arenguvestluses „Kriitik(a) peab. Kriitik(a) võib. Kriitik(a) ei või. Kriitik(a) võiks. Jne” plaanisin ka ise osaleda, aga jutt kiskus vägisi lubatud tähemärkidest pikemaks ja nii mõtlesin: aga ei ole ju enam vaja kohe esimesena „puusalt tulistada”, kirjandus siiski ei ole Metsik Lääs,…
Eelmises Sirbis läbi viidud kirjanduskriitika arenguvestluses „Kriitik(a) peab. Kriitik(a) võib. Kriitik(a) ei või. Kriitik(a) võiks. Jne” plaanisin ka ise osaleda, aga jutt kiskus vägisi lubatud tähemärkidest pikemaks ja nii mõtlesin: aga ei ole ju enam vaja kohe esimesena „puusalt tulistada”, kirjandus siiski ei ole Metsik Lääs,…
7 minutit
Nomos versus logos
Viimasel ajal on meiegi meedias jagunud tänuväärselt veidigi tähelepanu maailmas ülisuure kõlapinnaga naftatipu1 teemale (Peak Oil) ja diskussioonile põhimõtteliste ebakõlade üle, mis valitsevad ökonoomika ning ökoloogia distsipliini vahel. Miski selle üldinimlikult olulise temaatika kajastamises on olnud sedavõrd riskantne, et meie kodumaine „peavoolu-meedia” on sellest seni püüdlikult kõrvale hoidnud. Ehk on…
6 minutit
Kaheprotsendised laenud
Marek Tamm kirjutas hiljaaegu (EPL 17. VIII), et Eesti arvamuskultuur on liiga poliitikutekeskne ja ta ei pea õigeks poliitikute seisukohtade avaldamist arvamuskülgedel. Poliitikute arvamused on tõesti meie meedia küllalt sisutühi ja näotult vormistatud täide ning nende sagedus nii mõneski väljaandes kahandab huvi terve kanali vastu. Tamme öeldu, et poliitikud ärgu…
2 minutit
Aeg uueneda
Teoreetiliselt võiksid riigikogu valimised olla aeg, mil ühiskond sukeldub aruteludesse tulevikuvisioonide üle, ehkki seda tihti ei näe. Indrek Neivelti artikkel pakub sisukaks aruteluks siiski hea võimaluse. Neivelt ei sõida kellelegi sisse ega kuuluta ainuõigeid tõdesid. Maailmale ei läheneta viimasel ajal levinud hoiaku kohaselt, mille järgi kõik on Eestis kas väga…
3 minutit
Eesti vajab majanduspoliitilisi muudatusi
Teisitimõtlejad maksupoliitika valdkonnas tambitakse kohe mutta, enne pannakse igaks juhuks veel ka silt külge. Sisulist diskussiooni maksupoliitika teemadel ei kohta.
Eelmise nädala Sirbis ilmunud Indrek Neivelti ettepanekud on väga põhimõttelised ja kõlavad pigem partei majanduspoliitilise manifestina kui ühe inimese ettepanekuna. Kahjuks meil vist sellist parteid ei ole, kes nii laiahaardeliselt…
Eelmise nädala Sirbis ilmunud Indrek Neivelti ettepanekud on väga põhimõttelised ja kõlavad pigem partei majanduspoliitilise manifestina kui ühe inimese ettepanekuna. Kahjuks meil vist sellist parteid ei ole, kes nii laiahaardeliselt…
3 minutit
Lõimumise võimalikkusest võrguühiskonnas
Facebook mitte niivõrd ei loo ega avarda ühiskondlikke võrgustikke, kuivõrd säilitab ja kinnistab kontakte.
„Me elasime taludes, siis linnades, ja nüüd hakkame elama Internetis” – nõnda ütleb Sean Parker filmis „Sotsiaalvõrgustik”, tähistades päeva, mil Facebooki kasutajate arv ületas miljoni piiri. Sellest päevast ei olegi nii palju aega möödas, kuid nüüdseks…
„Me elasime taludes, siis linnades, ja nüüd hakkame elama Internetis” – nõnda ütleb Sean Parker filmis „Sotsiaalvõrgustik”, tähistades päeva, mil Facebooki kasutajate arv ületas miljoni piiri. Sellest päevast ei olegi nii palju aega möödas, kuid nüüdseks…
8 minutit
Saba liputab koera
Kes huntide hulkas on, peab nendega uluma. (Eesti vanasõna)
Eks ta ole. Üks paha ajab teisedki pahaks. Avalikku arvamust ei kujunda alatuvõitu võtetega mitte ainult kaupade-teenuste reklaamijad ja erakondade poliittehnoloogid, vaid juba aastaid ka riigiasutuste teabemeeskonnad. Nii ongi juhtunud, et ausat teabeedastust kohtab haruharva, ehkki infot näib olevat rohkem kui palju.…
Eks ta ole. Üks paha ajab teisedki pahaks. Avalikku arvamust ei kujunda alatuvõitu võtetega mitte ainult kaupade-teenuste reklaamijad ja erakondade poliittehnoloogid, vaid juba aastaid ka riigiasutuste teabemeeskonnad. Nii ongi juhtunud, et ausat teabeedastust kohtab haruharva, ehkki infot näib olevat rohkem kui palju.…
3 minutit
Naabrist paremini mudas
Kultuurist kõnelemine-kirjutamine on viimasel ajal tõesti populaarne. Ühe väikese iluveaga. Nimelt selle asemel, et rääkida sellest, mida loojad loovad ja esitajad esitavad, arutab ajakirjandus kirglikult nn organisatsioonilisi küsimusi, maksuvõlgnevustest koondamisja vallandamisteadeteni. Kui asetame professionaalse kunstitegemise meediakajastuse nüüd põhiseaduse vaimu valgusesse, avaneb üsna piinlik pilt.
2 minutit
„Tore, et ERSO on professionaalse orkestrina Eesti muusikaelu nii kaua rikastanud”
Intervjuu kontrabassirühma kontsertmeistri Mati Lukiga.
ERSO on viimastel nädalatel olnud kõneaineks ehk samavõrra kui kogu oma tegevuse vältel kokku, ent vastukäiva infolaviini sees on selgunud, et eriti ei teata, mida tähendab üks orkester, kellele ta on vajalik, kuidas toimib jms. Seepärast kõnelemegi nüüd kauase orkestrandi Mati Lukiga tema igapäevatööst, pürgimustest,…
ERSO on viimastel nädalatel olnud kõneaineks ehk samavõrra kui kogu oma tegevuse vältel kokku, ent vastukäiva infolaviini sees on selgunud, et eriti ei teata, mida tähendab üks orkester, kellele ta on vajalik, kuidas toimib jms. Seepärast kõnelemegi nüüd kauase orkestrandi Mati Lukiga tema igapäevatööst, pürgimustest,…
9 minutit
