-
Vabariigi Presidendi ettekanne kultuurifoorumil 11. novembril Haapsalus
Kultuurist on alati keeruline kõneleda, sest termin „kultuur” on mitmetähenduslik, kattub kohati erinevate nähtustega, mis võimaldab nii eksitavat kui ka meelevaldset kasutust. Seda enam on meil vaja mõista, millest me kõneleme, kui me kõneleme kultuuri ja riigi, kultuuri ja võimu suhetest.
Kultuur kõige laiemas tähenduses kätkeb endas seda, mis kattub mõistega „tsivilisatsioon”, nagu näiteks käsitleb seda Samuel Huntington: tsivilisatsioon on tema ja paljude teiste järgi…
-
Epistemoloogiasse laskumata võime küsida: kuidas toimib inimene maailmas, kui tal pole selle kirjeldamiseks sõnu? Kas mõisted eksisteerivad sõnadeta? Kas sõnavabadus ilma sõnadeta on võimalik? Kas sõnavabadus ilma sõnata sõnavabadus on võimalik?
Kui lähtuda Wittgensteini teosest „Tractatus logico-philosophicus”, siis pole „millest kõnelda ei saa, sellest tuleb vaikida” tautoloogia, vaid nending*, et keeleta ja sõnadeta pole võimalik maailma seletada.
-
Möödunud aasta juulis täienes Eesti Vabariigi põhiseaduse sissejuhatus, Eesti kodanike rahvahääletusel kinnitatud tõotus, ühe sõnaga. Nüüd peab põhiseadus lisaks rahvuse ja kultuuri püsimisele tagama ka eesti keele säilimise läbi aegade. Eks soovinud just seda ka emakeelepäeva mõtte algataja, kümme päeva tagasi toonela teele läinud vana koolmeister Meinhard Laks.
-
