$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Mart Laar
-
Kirjandusõhtu „Mika Waltari sajandid“ 10. jaanuaril Tallinnas. Kõneleb tõlkija Piret Saluri, kelle vahendusel on eesti keelde jõudnud või uue tõlke saanud mitu Waltari ajaloolist romaani, sh „Mikael Hakim“.Kris Moor„Näitame klassi!“
Ettekanne Mika Waltari romaani „Mikael Hakim“ uue eestinduse esitlusel 10. jaanuaril 2023 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis
4 minutit -
Aeg uueneda
Teoreetiliselt võiksid riigikogu valimised olla aeg, mil ühiskond sukeldub aruteludesse tulevikuvisioonide üle, ehkki seda tihti ei näe. Indrek Neivelti artikkel pakub sisukaks aruteluks siiski hea võimaluse. Neivelt ei sõida kellelegi sisse ega kuuluta ainuõigeid tõdesid. Maailmale ei läheneta viimasel ajal levinud hoiaku kohaselt, mille järgi kõik on Eestis kas väga hästi või lootusetult halvasti. Aruteluta siiski ei saa. Elu on keerulisem kui loosungid. Küsimus pole ainult selles, kas mingi poliitika…3 minutit -
Venestus – kas tundmata maa?
„Vene impeerium ja Baltikum: venestus, rahvuslus ja moderniseerimine 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses”. Koostanud Tõnu Tannberg ja Bradley Woodworth, toimetanud Katre Kaju. Eesti Ajalooarhiivi toimetised 2010. 377 lk.
Sõna „venestus” on kuulnud ilmselt suurem osa eestlastest, kindlama tähenduse ja sisu oskavad sellele anda vähesed. Seda eriti siis, kui antud mõiste all käsitletakse tsaristlikku venestuspoliitikat XIX sajandil ja XX sajandi algul. Peamiselt mäletatakse seda aega Friedebert Tuglase ja…4 minutit -
Ajaloolise mõtteviisi nõrkusest
Sloveenia ja Eesti nii majanduslikud kui sotsiaalsed näitajad erinesid 1991.-1992. aastal enne radikaalsete majandusreformide algust kahe- kolmekordselt.
Juba Villem Reiman juhtis tähelepanu eestlaste ajaloolise mõtteviisi nõrkusele. Selle asemel et vaadelda maailma muutuva ja arenevana, lähenetakse sellele staatiliselt, mineviku, oleviku ja tuleviku seoseid mõistmata. Värvilise asemel on maailmapilt seega must-valge, enda maailmaga võrdlemise asemel üritatakse pigem sulguda. Sellise mõtteviisi peamine probleem on see, et maailma vaadatakse nii-öelda konnaperspektiivist, jäädvustades vaid seda,…7 minutit -
Kõik, mis kunagi oli
Lauri Vaska, „Neljakümnenda must suvi ja sealt edasi”. Eesti Keele Sihtasutus, 2008. 256 lk.
Lauri Vaska läinud suvel ilmunud raamatut „Neljakümnenda must suvi ja sealt edasi” pole kerge käsitleda. Sest ühelt poolt on raamat kirjutatud nii, et seda polegi võimalik arvustada ehk teadlikult ja avalikult kuulutades autori subjektiivset õigust mäletada möödanikku just selliselt, nagu tema soovib. Teiselt poolt kaasneb sellega aga teadmine, et subjektiivsed mälestused ei pea toimunust sugugi täpset…4 minutit -
Katõn – ühe vale anatoomia
Kommunismi kuriteod ning Venemaa praeguste võimude soov neist distantseeruda on viimasel ajal järjest rohkem avalikkuse huviorbiiti tõusnud, kuna 50 aasta möödumisega MolotoviRibbentropi paktist ning II maailmasõja algusest on loomulik eriline huvi esimesena kahe totalitaarse suurvõimu – natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja kommunistliku Venemaa – ohvriks langenud Poola vastu. Paljudele poolakatele tähistab seda perioodi üks mõiste – Katõn, kus veretöö käigus kadus teadmatusse suur osa Poola eliidist. Samas on Katõn kurb näide, kuidas…6 minutit -
Julius Kuperjanov – Eesti iseseisvuse märter?
Kuperjanov oli tüüpiline Vabadussõjas esile kerkinud noor ohvitser, kes rahulikule ning süsteemsele tegutsemisele eelistas improviseerimist.
Kui esimeselt ettejuhtuvalt eestlaselt küsida mõne Vabadussõja sangari nime, siis, kui üldse kedagi nimetada osatakse, on see suure tõenäosusega Julius Kuperjanov. Kuperjanovi komeedina leegitsenud elu, lühikese aja jooksul korda saadetud kangelasteod, hiilgavad võidud ning hukkumine Vabadussõja veriseimas Paju lahingus enne 25aastaseks saamist – kõik see lõi aluse legendi tekkeks. Ometi jäid nii Kuperjanovi elu kui…5 minutit -
Kas surm poomise või mahalaskmise läbi…
(Kommentaar)
… sellise küsimuse on Edgar Savisaar Keskerakonna ja Tallinna Linnavalitsuse poolt ühiselt korraldatavas interneti-hääletusel kultuurirahvale esitanud. Pole midagi öelda, plaan on kaval. Sundides avalikkust valima Tallinna Linnateatri ning Kultuurikatla vahel õnnestub ühelt poolt edendada „jaga ja valitse” poliitikat, kultuurirahvas põhjalikult omavahel tülli ajada ning ise puhtalt asjast välja tulla, kokkuvõttes kogu jama valitsuse kaela lükates. Kuni Linnateater ning Kultuurikatel arveid õiendavad, võib Savisaar Tallinna lahte kasvõi sada Kalevipoega püstitada või…1 minut -
Tundmatu suurmees Konstantin Konik
repro ajakirjast nädal pildis
Eesti uuema ajalooga on kord juba niimoodi, et sellest on avalikkusele teada vaid käputäis inimesi: Päts, Laidoner, Tõnisson ning heal juhul veel mõned. Kuigi ka nende kohta pole taasiseseisvunud Eestis suudetud avaldada ühtegi uut elulooraamatut, on vähemalt nimetatud meeste nimed enam-vähem tuntud. Samas on selge, et üksi poleks need Eesti ajaloos kahtlematult suurt rolli mänginud suurmehed oma ülesannet kuidagi täita saanud. Selleks vajasid nad enda kõrvale kaaslasi,…4 minutit -
Teatraliseeritud ajalootund
Kas Eesti riigijuhid olid reeturid ja Venemaa poolt ära ostetud? Kas Eestil oli võimalus hävingust pääseda?
„President 1939”: peaminister Kaarel Eenpalu – Jüri Aarma, president Konstantin Päts – Tõnu Tepandi, sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner – Eero Spriit. HARRI ROSPU6 minutit -
Kommunismi viimane ohe
Vaevalt on ükski teine raamat Eestis Magnus Ilmjärve “Hääletu alistumise” järel saanud sedavõrd ägeda rünnaku osaliseks nagu Väino Sirgu ja Toomas Karjahärmi “Kohanemine ja vastupanu. Eesti haritlaskond 1940–1987”. Sirbis on üksteise järel ilmunud Jaak Alliku ja Rein Ruutsoo arvustus, mis teevad selle maatasa. Ausalt öeldes on sellist pahameelt raske mõista. Tegemist on sedavõrd ulatusliku teemaga, et uurimus kipub tõesti mõnevõrra laiali vajuma. See ja teised võimalikud puudused ei õigusta aga…8 minutit -
Tinaste ihade konkurent
Eesti rahvakirik 90 aastat vana4 minutit -
Baltisaksa kultuur – oma või võõras?
4 minutit -
Liberaalne impeerium ja Eesti
Venemaa võimuiha toob kannatusi eeskätt oma elanikele.
3 minutit -
Soovimatus tunda oma ajalugu
Läinud aastasaja alguses kirjutas Villem Reiman, et eestlaste üks suuremaid probleeme on ajaloolise mälu nõrkus. 100 aastat hiljem on see tõdemus kahjuks sama aktuaalne. Erilise selgusega tuleb see meelde viimasel ajal regulaarselt ajakirjanduses ilmuvaid mõtteavaldusi lugedes, kuidas Eestimaa Kommunistlik Partei alati Eesti vabadusvõitluse avangardis on seisnud.
Jättes kõrvale selle väite sisulise jaburuse, teeb eriti kurvaks, et oma seisukohtade põhjendamiseks on mõned autorid asunud väänama mitte ainult lähemat, aga ka kaugemat ajalugu.…3 minutit -
?Vastu panna viimase meheni!?
Mälestused lahingutest Saaremaal 1941 ? 1945
HALTEN BIS ZUM LETZEN MANN. DER KAMPF UM ÖSEL. ERINNERUNGEN AN DIE JAHRE 1941 ? 1946. Saaremaa muuseum, 2004.3 minutit -
Tülika rahvuslase tagasitulek
29. juunist on Villem Reiman Tartus Toomemäel tagasi. Oma vaimus pole ta sealt ilmselt kunagi lahkunud, kuid nüüdseks on ka tema üle viiekümne aasta tagasi kommunistide ja komnoorte poolt lõhutud monument naasnud endisele kohale. Reimani enda meelest oleks selline tagasitulek loomulikult poolik. Pronkskujule ja auavaldustele eelistaks ta kohe kindlasi üht korralikku poleemikat rahvusluse, usu ja moraali teemadel.
On ju Villem Reimani näol tegemist tegelasega, kes on kohe kindlasti olnud…3 minutit
