Helilooja Veljo Tormise 90. sünniaastapäeval pannakse nurgakivi tema virtuaalsele keskusele. Kümne aasta pärast, kui ette lööb 100, võiks „hoone“ ja selle sisustus olla enam-vähem valmis.
Virtuaalne Tormis? Miks ka mitte. Või just nimelt virtuaalne – natuke näiline ja tinglikult reaalne, samal ajal tegelikult päris. Selline mäng sõnadega ümber Veljo Tormise muusikalise pärandi võib ju tunduda imelik, sest Tormis ise rääkis alati otse ja ilma ringita…
Klassikaraadio ja rahvusraamatukogu küsitlus „Eesti klassikaplaat“ 16. III – 13. IV. Valikus on umbes 2000 heliplaati ja -kassetti, plaadinimestikuga saab tutvuda ja osaleda veebiaadressil klassikaraadio.err.ee/klassikaplaat
Klassikaraadio on algatanud küsitluse „Eesti klassikaplaat“. Eesmärk on teada saada, millised heliplaadid meie tõsise muusikaga on inimestele kõige enam muljet avaldanud. Loomulikult on praegusel meediaküllastuse ajal igasuguste reastamiste, pingerivide ja edestamistabelitega liig juba ammu käes, kuid lihtne oleks selg pöörata, kuulutades, et kõik see on üks…
Tunnustus, vastu- ja järelkajad on igasuguse loometegevuse katalüsaator. Soovi korral võib auhindu ja preemiaid vaadelda ka kui üht kommunikatsioonivormi, kus alt üles ja ülalt alla antakse „teid on märgatud” laadi märke. Ja mida laiem on selle tegevuse kõlapind, seda suuremast tähelepanust on jutt. Nädalavahetusel toimub Los Angeleses järjekordne uhke Grammy-tseremoonia. Need on Ameerika muusikaauhinnad, kuid räägib neist terve maailm. Meie kaasa arvatud, sest sedapuhku on eestlasi kulla ja karra pretendentideks…
Sven Grünbergi „Vaadates sisse”: Vox Clamantis ja instrumentaalansambel autori juhatusel, Jenni Valorinta ja Ville Hyvöneni video. 5. VI Niguliste kirikus.
Õigupoolest osutas endasse vaatamise võimalusele kontserdi pealkiri. Kolmel korral mängiti suveõhtusse hämarduvas Tallinna Niguliste kirikus Sven Grünbergi uut muusikat ning selle vastu oli huvi suur.
Põhjusega muidugi, sest lisaks inimestes resoneerivale ideele otsida/leida seesmine rahu oaas, oli tema loomingus olnud üpris pikk vaheaeg vähemalt selles sektoris, kus muusika on mõeldud kõlama kontserdil…
Keeruline on kirjutada heast kontserdist ja päris raske ühest väga heast kontserdist. See, mis tundub keskmiselt hea, laseb kergesti ligi klišeelikud sõnaühendid ja väljendusrutiini. Tipp vajub nõnda madalamaks, elamus kahaneb igapäevasemaks, nurga taga varitseb tuimus.
Sõnad tasandavad muljet ja muudavad kogetu ümaramaks. Sageli on see ka ettevaatusabinõu, sest pärast esimest tuhinat, kui vaimustumislainete energia on kahanenud, hiilivad ligi ka teiste veidi sarnaste kogumuste varjud varasemast ajast ja rivistuvad võrdlemiseks – peeglike,…
Ühe Eesti muusikakollektiivi kerkimisest suurde mängu
CD „Filia Sion”: Vox Clamantis, dirigent Jaan-Eik Tulve, toonmeister Igor Kirkwood. Salvestatud septembris 2010 Haapsalu toomkirikus. 2012 ECM Records GmbH
Mai lõpupäevadel ilmus Saksamaal vokaalansambli Vox Clamantis heliplaat „Filia Sion” („Siioni tütar”). Siia võiks juba panna punkti ja selle infoga piirdudagi. Ühe plaadi müügile tulemine on praegu nii tavaline, et see ei ole sündmus. Pealegi leidub üha rohkem kirjutajaid ja arvajaid, kes kuulutavad meedias massidega kõneledes…
Muusika kolib Internetti. Õigem oleks ehk öelda, et muusikaga äritsemine, pakkumine, nõudlus ja järgmiste kuulajapõlvkondade peibutamine on pöördumatult siirdunud Internetti. Selle üks tagajärgi on heliplaatide müügi aastast-aastasse kahanemine, millele vastandub digiformaatides ringleva muusika kasvukõver.
Kõik üleilmsed muusikaäri trendid ei kajastu Eestis siiski üksüheselt. Internetis teeb siinne helitoodang ikka veel kobavaid samme ning plaadimüügis on žanrilised vahekorrad pisut teised kui üldiselt. Ühest küljest on globaalse popmuusika mõju siin muret tekitavalt tugev, kuid…
Läinud neljapäeval pärjati Arvo Pärt Inglismaal aasta heliloojaks. Sellist tunnustust jagab saareriigi heliplaadifirmade ühendorganisatsioon BP I (British Phonographic Industry) ja sündmus, kus Classic Brit Award’id (Britid) teatavaks tehti, on omakorda Briti plaadiauhindade sõsarüritus. Väga suur üllatus see olla ei saanud, sest Pärdil üks klassika-Brit juba on 2003. aastast, kui nüüdismuusika teosele mõeldud auhinna sai tema „Orient & Occident”. Siis oli veel tegemist auhinnaga „Classical Brits”, tänavusest aastast on sõna „klassikaline” aga…
Kuldne lause, millega algab raamat „Popmuusikast” – „Kerges muusikas on kõik inimesed asjatundjad –, saadab Valter Ojakääru siiani, kuigi teose ilmumisest on möödas rohkem kui kolm kümnendit. Muige ja väikese irooniavarjundiga öeldu iseloomustab nii tema vaimukat kirjastiili kui ka valdkonda ennast, mis ühest küljest on igapäevane ja kõigile tuttav, kuid valgub lähemal vaatlusel äkki haaramatult suureks. Ojakäär on kümne aasta vältel ilmunud neljaköitelise sarjaga kaardistanud eesti levimuusika ajaloo viimased sadakond…
Sada aastat mõtestatud levimuusikat.
Valter Ojakäär, Oma laulu leidsime üles. Eesti levimuusika ajalugu 1950. aastatest tänapäevani. Toimetanud Aime Kons. Kujundanud Tiina Alver. Ilo, 2010. 496 lk.
Neli mahukat köidet moodustavad mõtteliselt ühe väga paksu raamatu. Valter Ojakäär on umbes tosina aasta kirjutamistöö tulemusel dokumenteerinud eesti levimuusika sajandi, pannes punkti viimase raamatu optimistliku pealkirjaga „Oma laulu leidsime üles”. Punkt on mõistagi mõtteline ega tähista lõppu, vaid jätkumist. „Inimese elueal on piir, ajalugu…
Kultuuris tegutsevatest tuntud inimestest on ikka filme tehtud ja raamatuid kirjutatud. Tehakse-kirjutatakse ka edaspidi. Põhjuseks on eelkõige just tuntus, sest sellega on loogilist jada pidi seotud hulk teisi inimesi: ühed, kelle maailmatunnetus on saanud toitu ja lohutust nende loomingust või tegevusest, ja teised, kes respekteerivad ühiskonnapildis esile kerkinud nägusid liidritena, kuid ei püüagi saavutada seesmist kontakti nende loominguga.
Manfred Eicher kinoekraanilPÖFFil näidati filmi „Helid ja vaikus” („Sounds and Silence”, 2009) plaadifirma ECM asutajast ja visionäärist Manfred Eicherist. Parimad kaadrid, mis linateost raamisid, olid pärit Arvo Pärdi muusika salvestuselt Niguliste kirikus. Pärt ja Eicher koos innustamas muusikuid helide ilule keskenduma, püüdmas tabada ülendavat maagiat, mis üksnes kõige erilisematel hetkedel võib siseneda muusikasse. Jäi mulje, et neid muusika taaskordse sündimise hetki kinosaalis kõrvalt näinud Arvo Pärti valdas meeleliigutus. Kui pildirida…
„Jazzkaar” oma kahekümnendas ilmumises on statistiliselt suurejooneline. 18. – 26. aprillini pakub festivali kava Tallinnas 37 kontserti ja väljaspool pealinna veel 19 nii eesti kui välismaiste muusikute etteastet. Et „Jazzkaar” kannatab Tallinnas juba mitmendat aastat sobiva suurusega saalide nappuse all, mõjutab see paratamatult ka esinejate valikut.
Otsekui juhuslikult suureks saanud festivalist on korraldaja Anne Ermi järjekindla pingutuse viljana võrsunud mitte üksnes Eesti mastaabis iga-aastane muusikasündmus, vaid ka Euroopas ja maailmaski teada festival.
„Jazzkaar” saab 20. Paljud inimesed, ka need, kes pole kunagi käinud „Jazzkaare” kontsertidel, samastavad festivali Anne Ermiga. Millisel määral sa ise tunned enda kokkukasvamist festivaliga?
Mis seal salata, „Jazzkaar” on kui mitte terve minu elu, siis kolmveerand ikka. Ei möödu päevagi, kui ma ei mõtleks festivali esinejatele…
Anu Tali, käisid hiljuti vist eneselegi ootamatult London Sinfonietta ja Orchestra of the Age of Enlightenmentiga Ameerikas. Ajalehe New York Timesi kiitva arvustuse juures oli veebis pilt sinust orkestri ees …
Nägin, selle saatis mulle Heiner Goebbels, kelle teost „Songs Of Wars I Have Seen” ma seal Ameerika esiettekandel juhatasin. Tema muusikat oli artiklis teenitult kiidetud. Otseselt minust oli seal vaid üks lause, kuigi väga hea lause. Tegemist oli muusikaga,…
Aasta algus tõi järjekordse aasta muusiku. Eesti Rahvusringhääling pärgas austava tiitliga koorijuht Tiia-Ester Loitme, aunimega kaasnesid nii tseremooniakontsert kui saated teles ja raadios. Nendes saadetes kangastus pisut pöörase inimesena mõjuv Loitme heas mõttes muusikahulluna – niisuguse tüübina, kes suudab pöörata muusika poole teistegi inimeste pilgu ja kõrva. Kindlasti paljud noogutasid möönvalt: oleme temast kuulnud, teame. Vaevalt leidus kahtlejaid, kes küsiksid: mille eest?
Läinud nädalavahetusel mängiti Los Angelese uhkeimas kontserdisaalis, Frank Gehry projekteeritud moodsa välimuse ja köitva interjööriga Walt Disney Hallis kahel korral Arvo Pärdi 4. sümfooniat „Los Angeles”. Esiettekandel juhatas Ameerika orkestrite esiviisikusse kuuluvaid Los Angelese filharmoonikuid EsaPekka Salonen.
Aastalõpusaginas jäi Ülo Kriguli ja Jaan Pehki oratooriumiks nimetatud teos „Jõulujõud” peaaegu märkamatuks. Kui lähemalt vaadelda, on selle tähendus laiemas plaanis üsna oluline.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Helilooja Arvo Pärt ja produtsent Manfred Eicher plaadi „Te Deum“ salvestamise aegu 1993. aastal Soomes.Tõnu Tormis
Maarja Nuut (pildil Tallinna muusikanädala publiku ees) esitleb oma uut albumit 1. mail „Jazzkaarel“.Kris Süld
