
„Schema“ ei lõhu kehtivat süsteemi, see oli juba varem katki, Karl Saksa lavastus lihtsalt illustreerib katkist teatrirahastamise mudelit.

Siret Campbell, – konverentsi „Dramaturgia – maastike kaardistamine“ üks korraldajaid

Pimedate ja vaegnägijate puhul on oluline olla näitlejatele võimalikult lähedal: nägemisjäägi korral on siis midagigi näha ja igal juhul on helid niimoodi mõjusamad.

Nii „Araabia öö“ lavakujundus, lugu kui ka lavastus tervikuna tõid silme ette pildi idamaisest maotaltsutajast, kelle vilepillimängu saatel kerib end korvist välja suur madu.

„Saagi lõhn“ kui näidend jääb sketšiks, üheks ideeks, millest hea tahtmise puhul saaks eel- ja järellooga aretada paar hooaega köitvat teleseriaali.

Etenduskunstnik Karl Saks: „Kultuuritarbijana tahaksin, et pakutavat oleks natuke vähem ja iga teose väärtus seeläbi suurem.“

Üüve-Lydia Toompere lavastuse „Flex“ võlu seisneb etendaja võimes end jäägitult (eba)täiuse otsingule pühendada.


Romaani ja lavastuse tegevus toimub mingi riigi piiri ääres, maal vanaema juures, kuhu kaks poissi on suurlinnast ära saadetud, sest seal pole sõja tõttu enam midagi süüa.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.