Lindpriiuse laulik. Ron Whiteheadist ja tema luulest
Üleilmse tegevuskunsti rändfestivali „Nulltolerants. Mitmekesine universum. Plahvatus” ringreisi raames jõudis Eestisse ka tõeline Kentuki Lõvi – karismaatiline ja legendaarne kuulutajapoeet, biitnike kaasaegne Ron Whitehead, kelle sõnum lõi kõlama nii Tallinnas, Tartus kui Pärnus. (Vt ka eelmine Sirp, lk 17).
Ron on ühtaegu underground’i kuningaks tituleeritud lindprii luuletaja ja tunnustatud kirjandusprofessor, ennekõike…
Ron on ühtaegu underground’i kuningaks tituleeritud lindprii luuletaja ja tunnustatud kirjandusprofessor, ennekõike…
2 minutit
Bremenis koostöövõimalusi ja kontakte otsimas
VII rahvusvaheline jazzimess „Jazzahead!” 19. – 22. IV
Bremeni messikeskuses peetud VII rahvusvahelisel jazzimessil „Jazzahead!” esindas Eestit Eesti Jazzliit. Juba kolmandat aastat osaleme maailma olulisimaks jazziprofessionaalide kokkutulekuks kujunenud sündmusel, mis on üheaegselt klassikaline mess, showcase-festival, intensiivsete töökoosolekute ja valdkonna tublimate tunnustamise paik.
„Jazzahead!’i” juba kolmandat aastat külastanud Jaak Sooäär on rahul, et tänu…
Bremeni messikeskuses peetud VII rahvusvahelisel jazzimessil „Jazzahead!” esindas Eestit Eesti Jazzliit. Juba kolmandat aastat osaleme maailma olulisimaks jazziprofessionaalide kokkutulekuks kujunenud sündmusel, mis on üheaegselt klassikaline mess, showcase-festival, intensiivsete töökoosolekute ja valdkonna tublimate tunnustamise paik.
„Jazzahead!’i” juba kolmandat aastat külastanud Jaak Sooäär on rahul, et tänu…
4 minutit
Auhind
KTÜ aastaauhind Greta Koppelile ja Hilkka Hiiopile
Eesti Kunstiteadlaste Ühingu aastaauhind anti seekord Greta Koppelile ja Hilkka Hiiopile näituse „Bosch & Bruegel. Ühe maali neli jälge” kureerimise eest.
„Bosch ja Brueghel. Ühe maali neli jälge” oli Kadrioru kunstimuuseumi 2011. aasta suurnäitus ning paistis silma ettevalmistustöö põhjalikkuse ja näituse ideestiku ning teostusvahendite uuenduslikkuse poolest. Näitusega panustati maalikunsti ajaloo mitmesuguste uurimisvahendite populariseerimisse, kaasates…
Eesti Kunstiteadlaste Ühingu aastaauhind anti seekord Greta Koppelile ja Hilkka Hiiopile näituse „Bosch & Bruegel. Ühe maali neli jälge” kureerimise eest.
„Bosch ja Brueghel. Ühe maali neli jälge” oli Kadrioru kunstimuuseumi 2011. aasta suurnäitus ning paistis silma ettevalmistustöö põhjalikkuse ja näituse ideestiku ning teostusvahendite uuenduslikkuse poolest. Näitusega panustati maalikunsti ajaloo mitmesuguste uurimisvahendite populariseerimisse, kaasates…
2 minutit
Eesti jazz ja „Jazzkaar”
Jälle üks „Jazzkaar” on seljataga ning aeg teha kokkuvõtteid tänavuse kevadlõikuse saagist. Festival läbilõikes, Eesti jazzi mätta otsast vaadatuna, oli üsna suurte kontrastidega, kuid seda põnevam.
Oleg Pissarenko Band Kumus oli kindlasti üks festivali suuremaid ahhaa-elamusi: Pissarenko helilooming eristub selgelt kõigest muust, mida Eesti muusikaelus praegu tehakse. Kontsert mõjus kui kohtumine millegi suure ja tundmatuga, millel…
Oleg Pissarenko Band Kumus oli kindlasti üks festivali suuremaid ahhaa-elamusi: Pissarenko helilooming eristub selgelt kõigest muust, mida Eesti muusikaelus praegu tehakse. Kontsert mõjus kui kohtumine millegi suure ja tundmatuga, millel…
2 minutit
Uus
Klassikaraadio tähistas oma sünnipäeva mitme kontserdiga ja reklaamib tervet kontserdisarja „Klassikaraadio tuleb külla”. Miks astutakse kontserdikorraldaja raskele teele?
Klassikaraadio peatoimetaja TIIA TEDER: Klassikaraadio üks suuremaid väärtusi on elav muusika ja otseülekanded kontserdisaalidest on meie programmis olulisel kohal. Kontsertide osakaal on programmis tõusnud, mullu salvestasime neid rekordarvu – muidugi toimus Eestis seoses kultuuripealinna aastaga erakordselt palju sündmusi – ja kuulajad hindavad elavat…
Klassikaraadio peatoimetaja TIIA TEDER: Klassikaraadio üks suuremaid väärtusi on elav muusika ja otseülekanded kontserdisaalidest on meie programmis olulisel kohal. Kontsertide osakaal on programmis tõusnud, mullu salvestasime neid rekordarvu – muidugi toimus Eestis seoses kultuuripealinna aastaga erakordselt palju sündmusi – ja kuulajad hindavad elavat…
2 minutit
„Jazzkaar 2012”: bassiässadest maailmajazzini
Alustan sellest, et külalisfestivali „12 punkti” („12 Points”) kontserdilt oli mul suurepärane muusikaelamus juba saadud ning kõrvad veel õhetasid värskest muusikast, kui 25. aprillil kell kuus õhtul pidi „Jazzkaare” uues ja avaras Merepaviljonis esinema maailmanimega kontrabassist Christian McBride oma trioga. Liiklusõnnetuse tõttu Poolas jäi see sündmus kahjuks ära, kuid väljakuulutatud…
4 minutit
Filmimaailm
Nike auhinnad 25. korda
Meie naaberriigis on teatavasti suurimaks filmialaseks tunnustuseks Venemaa Kinokunstide Akadeemia poolt välja antav Nike (vene keeles Nika) auhind, skulptor Sergei Mikulski loodud tiivulise jumalanna pronkskujuke. Esmakordselt toimus filmiauhindade pidulik tseremoonia detsembris 1988 Moskvas Kinematografistide Keskmajas. Tollal osutus peafavoriidiks grusiin Thengiz Abuladze sürrealistlik ajaloodraama „Patukahetsus” (1984). See mõistulugu stalinismist pälvis kuus Niket. Kõik need aastad on…
Meie naaberriigis on teatavasti suurimaks filmialaseks tunnustuseks Venemaa Kinokunstide Akadeemia poolt välja antav Nike (vene keeles Nika) auhind, skulptor Sergei Mikulski loodud tiivulise jumalanna pronkskujuke. Esmakordselt toimus filmiauhindade pidulik tseremoonia detsembris 1988 Moskvas Kinematografistide Keskmajas. Tollal osutus peafavoriidiks grusiin Thengiz Abuladze sürrealistlik ajaloodraama „Patukahetsus” (1984). See mõistulugu stalinismist pälvis kuus Niket. Kõik need aastad on…
2 minutit
Talendid – kodus käijad
„Talendid kodus”: Silver Ainomäe ja Tallinna Kammerorkester, dirigent Risto Joost 27. IV Mustpeade majas.
Kaheksa päeva jooksul toimus Tallinnas viis väga kõrgel tasemel kontserti ja kõiki neid võiks iseloomustada tunnustavalt sõnadega „talendid kodus”. Alustame 19. aprillist, kui Arvo Volmer (Adelaide) juhatas Rahvusooperi sümfooniaorkestrit, kohe järgmisel päeval oli ERSO ees Paavo Järvi (Pariis), siis 24. IV koos…
Kaheksa päeva jooksul toimus Tallinnas viis väga kõrgel tasemel kontserti ja kõiki neid võiks iseloomustada tunnustavalt sõnadega „talendid kodus”. Alustame 19. aprillist, kui Arvo Volmer (Adelaide) juhatas Rahvusooperi sümfooniaorkestrit, kohe järgmisel päeval oli ERSO ees Paavo Järvi (Pariis), siis 24. IV koos…
3 minutit
Sotsiopaat ja aeg
Tapmine ongi Kevini eneseteostus. Kui ta end politseile üles annab, käitub ta nagu rokkstaar.
Mängufilm „Me peame rääkima Kevinist” („We Need To Talk About Kevin”, Suurbritannia 2011, 112 min), režissöör Lynne Ramsay, stsenaristid Lynne Ramsay ja Rory Kinnear, operaator Seamus McGarvey, produtsendid Luc Roeg, Jennifer Fox ja Robert Salerno. Osades Tilda Swinton, John C. Reilly, Ezra Miller jt.…
Mängufilm „Me peame rääkima Kevinist” („We Need To Talk About Kevin”, Suurbritannia 2011, 112 min), režissöör Lynne Ramsay, stsenaristid Lynne Ramsay ja Rory Kinnear, operaator Seamus McGarvey, produtsendid Luc Roeg, Jennifer Fox ja Robert Salerno. Osades Tilda Swinton, John C. Reilly, Ezra Miller jt.…
3 minutit
Interpreet, kullafond ja ajaloospiraal
„Eesti muusika kullafond III”: Aile Asszonyi ja Uus Tallinna Trio ehk Harry Traksmann (viiul), Leho Karin (tšello) ja Marrit Gerretz-Traksmann (klaver) 24. IV Estonia kontserdisaalis.
Seekord sarjas „Eesti muusika kullafond” kuuldud muusika hõlmas väga värviküllaseid helindeid: Veljo Tormise varane looming (1955–1966) sopranile ja klaverile ning Helena Tulve 2002. aastal esiettekandele toodud „Lumineux/opaque” viiulile, tšellole,…
Seekord sarjas „Eesti muusika kullafond” kuuldud muusika hõlmas väga värviküllaseid helindeid: Veljo Tormise varane looming (1955–1966) sopranile ja klaverile ning Helena Tulve 2002. aastal esiettekandele toodud „Lumineux/opaque” viiulile, tšellole,…
3 minutit
Silmade avanemise aegu
Pronksiöö kajastamine eesti ajakirjanduses aastatel 2007 ja 2012
Küllap on Marju Lauristinil õigus, et viis aastat on isegi teadlastele liiga lühike aeg, et teha pronksiööst põhjapanevaid järeldusi (ERR, 26. IV). Meie kärsitu ajakirjandus ei mallanud muidugi oodata ümmargusemat tähtpäeva ja võttis teema põhjalikult ette. Läks kohati isegi veidi liiale, aga prevaleerima jäi siiski asjalik arutelu.
Läheme aga ajas…
Küllap on Marju Lauristinil õigus, et viis aastat on isegi teadlastele liiga lühike aeg, et teha pronksiööst põhjapanevaid järeldusi (ERR, 26. IV). Meie kärsitu ajakirjandus ei mallanud muidugi oodata ümmargusemat tähtpäeva ja võttis teema põhjalikult ette. Läks kohati isegi veidi liiale, aga prevaleerima jäi siiski asjalik arutelu.
Läheme aga ajas…
2 minutit
Mati Turi kahe Siegfriedi vahel
Piia Ruber
Eesti Filharmoonia Kammerkoori laulja ja solistina tuntuks saanud tenor Mati Turi sai esimesed ooperiristsed 1998. aastal John Adamsi ooperi „Nixon Hiinas” kontsertettekandel (Mao), aastal 2004 järgnesid esimesed rollid…
Eesti Filharmoonia Kammerkoori laulja ja solistina tuntuks saanud tenor Mati Turi sai esimesed ooperiristsed 1998. aastal John Adamsi ooperi „Nixon Hiinas” kontsertettekandel (Mao), aastal 2004 järgnesid esimesed rollid…
7 minutit
Kes tahab naerda, peab valama palju pisaraid
Dokumentaalfilm „Baskin” on ühtviisi halastamatu nii oma peategelase kui tema aja suhtes.
Dokumentaalfilm „Baskin” (Filmivabrik, 2012, 53 min), stsenarist, režissöör ja operaator Manfred Vainokivi, helirežissöör Ivo Felt, monteerija Kersti Miilen, produtsent Marju Lepp. Esilinastus 19. IV kinos Artis.
Mäletan, et millalgi 1980. aastate keskel viis ema mind esmakordselt Vanalinnastuudiosse etendust vaatama. Ehkki ma usun,…
Dokumentaalfilm „Baskin” (Filmivabrik, 2012, 53 min), stsenarist, režissöör ja operaator Manfred Vainokivi, helirežissöör Ivo Felt, monteerija Kersti Miilen, produtsent Marju Lepp. Esilinastus 19. IV kinos Artis.
Mäletan, et millalgi 1980. aastate keskel viis ema mind esmakordselt Vanalinnastuudiosse etendust vaatama. Ehkki ma usun,…
3 minutit
Jalutuskäik galeriides. Vool on vool
Karl-K ristjan Nageli ja Tiiu Rebase näitus „Kõik on kõik” Metropoli galeriis 8. – 27. IV, Raoul Kurvitza näitus „Vool” Hausi galeriis kuni 18. V.
Mis on pereema mureks? Kas tainas kerkib korralikult? Kas kuklid tulevad kohevad? Einestaja, kes sa hambad sellesse kuklisse surud, sulle ei kuulu kostitaja jäägitu hool. Perenaine tunneb muret tuhande…
Mis on pereema mureks? Kas tainas kerkib korralikult? Kas kuklid tulevad kohevad? Einestaja, kes sa hambad sellesse kuklisse surud, sulle ei kuulu kostitaja jäägitu hool. Perenaine tunneb muret tuhande…
2 minutit
Rongid südames ja mujal
Selleks et kõikidest liinidest ja tegelaste suhetest aru saada, tuleb „Üksikut saart” äärmiselt pingsa tähelepanuga takseerida.
Mängufilm „Üksik saar” (Eesti-Valgevene-Läti 2012, 99 min), režissöör Peeter Simm, stsenaristid Mihkel Ulmann ja Peeter Simm, operaator Vadim Potejev, kunstnikud Aleksandr Holostov ja Mare Raidma. Osades Lembit ja Juhan Ulfsak, Lenna Kuurmaa, Gert Raudsep, Boriss Polunin, Igor Sigov, Olga Votšits, Svetlana…
Mängufilm „Üksik saar” (Eesti-Valgevene-Läti 2012, 99 min), režissöör Peeter Simm, stsenaristid Mihkel Ulmann ja Peeter Simm, operaator Vadim Potejev, kunstnikud Aleksandr Holostov ja Mare Raidma. Osades Lembit ja Juhan Ulfsak, Lenna Kuurmaa, Gert Raudsep, Boriss Polunin, Igor Sigov, Olga Votšits, Svetlana…
4 minutit
Elu kestva elutöö kunstnikud Jons ja Kask
Frank Jonsi ja Jüri Kase näitus 1 Galeriis kuni 10. VI.
1 Galerii praegusel, järjekorras teisel näitusel keskendutakse värvi- ja vormimaailmale, tasakaalustatud, aga ka tasakaalustamata kujul. On ruum, milles on kahe kunstniku tööd: need on seal omaette, aga ka koos. Frank Jonsi ja Jüri Kase siin esitatud looming on läbinisti abstraktne: narratiivset loojutustust…
1 Galerii praegusel, järjekorras teisel näitusel keskendutakse värvi- ja vormimaailmale, tasakaalustatud, aga ka tasakaalustamata kujul. On ruum, milles on kahe kunstniku tööd: need on seal omaette, aga ka koos. Frank Jonsi ja Jüri Kase siin esitatud looming on läbinisti abstraktne: narratiivset loojutustust…
3 minutit
Kallid kaasteelised
„Elmo Nüganen. Esimene vaatus” on nii mõnus lugemisvara kui ka põhjalikuma käsitluse hädavajalik eeltöö.
Elmo Nüganen. Esimene vaatus. Koostajad Triin Sinissaar, Anu Lamp, Kalju Orro ja Ruudu Raudsepp, keeletoimetaja Mari Kolk. Kujundaja Angelika Schneider. Tallinna Linnateater, 2012. 368 lk.
Kreeka vanasõna ütleb: „Ega töö Randjärv ole, et eest ära jookseb”. Eestlaste suhtumine Hellase poegadesse on muutunud viimasel ajal ja…
Elmo Nüganen. Esimene vaatus. Koostajad Triin Sinissaar, Anu Lamp, Kalju Orro ja Ruudu Raudsepp, keeletoimetaja Mari Kolk. Kujundaja Angelika Schneider. Tallinna Linnateater, 2012. 368 lk.
Kreeka vanasõna ütleb: „Ega töö Randjärv ole, et eest ära jookseb”. Eestlaste suhtumine Hellase poegadesse on muutunud viimasel ajal ja…
3 minutit
Tütarlapsest sirgub pervert(1)
Margit Lõhmuse näitused täitsid Tartu kunstisituatsioonis vajaliku narratoloogilise niši.
Margit Lõhmuse näitused „Armastuse tuba” Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis 17. II – 11. III, „LadyFest 2012. Tartu eri” Y-galeriis 8. III – 1. IV ja „Pilves tüdrukuid leidub kõikjal” („Cunted girls are everywhere”) Tartu Lastekunstikooli galeriis 6. – 20. IV.
Siinkohal vaatlen Margit Lõhmuse (s 1985) näitusetegevust kolme…
Margit Lõhmuse näitused „Armastuse tuba” Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis 17. II – 11. III, „LadyFest 2012. Tartu eri” Y-galeriis 8. III – 1. IV ja „Pilves tüdrukuid leidub kõikjal” („Cunted girls are everywhere”) Tartu Lastekunstikooli galeriis 6. – 20. IV.
Siinkohal vaatlen Margit Lõhmuse (s 1985) näitusetegevust kolme…
6 minutit
Seitsme lapse harilikult erilised elud
Berliinis täna algaval festivalil „Theatertreffen” näeb teiste seas ka Gob Squadi lavastust lastelt täiskasvanutele.
Gob Squadi „Before Your Very Eyes” („Otse sinu silme all”). Kontseptsioon, kujundus ja lavastus Gob Squadilt (Johanna Freiburg, Sean Patten, Berit Stumpf, Sarah Thom, Bastian Trost ja Simon Will), kostüümikunstnikud An Breughelmans ja Gob Squad, helikujundajad Sebastian Bark, Jeff McGrory…
Gob Squadi „Before Your Very Eyes” („Otse sinu silme all”). Kontseptsioon, kujundus ja lavastus Gob Squadilt (Johanna Freiburg, Sean Patten, Berit Stumpf, Sarah Thom, Bastian Trost ja Simon Will), kostüümikunstnikud An Breughelmans ja Gob Squad, helikujundajad Sebastian Bark, Jeff McGrory…
2 minutit
Merike Estna mänguline maaliprotsess
Merike Estnaga vestleb Annika Toots.
Londonis elava ja töötava Merike Estna näitus „Suur maal ja väike maal” on Temnikova ja Kasela galeriis nii Müürivahe tn 22 kui ka Lastekodu tn 1 avatud 19. maini. Noor kunstnik Merike Estna on meie kunstisõpradele tuttav eelkõige suuremõõtmeliste lavastuslike fotorealistlike maalidega, millel sageli on erootiline või ka sürrealistlik…
Londonis elava ja töötava Merike Estna näitus „Suur maal ja väike maal” on Temnikova ja Kasela galeriis nii Müürivahe tn 22 kui ka Lastekodu tn 1 avatud 19. maini. Noor kunstnik Merike Estna on meie kunstisõpradele tuttav eelkõige suuremõõtmeliste lavastuslike fotorealistlike maalidega, millel sageli on erootiline või ka sürrealistlik…
5 minutit
Suured lootused
Priit Pedajas on seekord saanud paremini hakkama pedagoogi ja näitejuhina.
MTA lavakunstikooli XXV lennu bakalaureuselavastus „Lõikuspeo tantsud”, autor Brian Friel, tõlkija Joel Sang, lavastaja Priit Pedajas, kunstnikud Maret Tamme ja Illimar Vihmar. Mängivad Liis Lass, Maiken Schmidt, Piret Krumm, Katariina Kabel, Kristiina Hortensia Port, Jane Kruus, Karl-Andreas Kalmet, Priit Pius ja Kaspar Velberg. Esietendus 18. III Eesti Draamateatri…
MTA lavakunstikooli XXV lennu bakalaureuselavastus „Lõikuspeo tantsud”, autor Brian Friel, tõlkija Joel Sang, lavastaja Priit Pedajas, kunstnikud Maret Tamme ja Illimar Vihmar. Mängivad Liis Lass, Maiken Schmidt, Piret Krumm, Katariina Kabel, Kristiina Hortensia Port, Jane Kruus, Karl-Andreas Kalmet, Priit Pius ja Kaspar Velberg. Esietendus 18. III Eesti Draamateatri…
4 minutit
Andrei Gozaki mälestused Eestist
Eesti peamiseks kaubamärgiks sai meile (Gozak ja tema abikaasa Irina – M. V.) moodne arhitektuur, mille mitmest loojast kujunesid meie parimad sõbrad. Kõige lähedasem neist on siiani Toomas Rein.
Toomasega tutvusin tõenäoliselt 1964. aastal Moskvas üleliidulisel noorte arhitektide ülevaatusel1. Sellest ajast peale tihenesid meie sidemed ja aastatega kujunes pikaajaline sõprus.
Tallinnas käisime arhitektuuriüritustel päris tihti: näitused,…
Toomasega tutvusin tõenäoliselt 1964. aastal Moskvas üleliidulisel noorte arhitektide ülevaatusel1. Sellest ajast peale tihenesid meie sidemed ja aastatega kujunes pikaajaline sõprus.
Tallinnas käisime arhitektuuriüritustel päris tihti: näitused,…
1 minut
„Seitse venda” – lugu seitsme näitleja vahel
Priit Pedajase lavastus tundub üsna originaalitruu, ent sisaldab väljajätteid, mis muudavad algteose rõhuasetusi.
MTA lavakunstikooli XXV lennu bakalaureuselavastus „Seitse venda”, autor Aleksis Kivi, tõlkija Friedebert Tuglas, dramatiseerija Voldemar Panso, lavastaja Priit Pedajas, kunstnikud Maret Tamme, Illimar Vihmar ja Lina Nguyen. Mängivad Henrik Kalmet, Karl-Andreas Kalmet, Pääru Oja, Märt Pius, Priit Pius,…
MTA lavakunstikooli XXV lennu bakalaureuselavastus „Seitse venda”, autor Aleksis Kivi, tõlkija Friedebert Tuglas, dramatiseerija Voldemar Panso, lavastaja Priit Pedajas, kunstnikud Maret Tamme, Illimar Vihmar ja Lina Nguyen. Mängivad Henrik Kalmet, Karl-Andreas Kalmet, Pääru Oja, Märt Pius, Priit Pius,…
6 minutit
In memoriam Andrei Gozak
Hiljuti lahkunud arhitekt, arhitektuurikriitik ja -ajaloolane Andrei Gozak (12. V 1936 – 17. IV 2012) oli üks Eesti arhitektuuri suuremaid hindajaid ja paremaid sõpru piiri taga. Temperamentset, terava huumorimeelega ja muidu säravat isiksust sidusid Eesti arhitektidega aastakümnete taha ulatuvad nii professionaalsed kui ka isiklikud sidemed. Tõelise kosmopoliidi Gozaki elu ja tegemised iseloomustasid ilmekalt tõsiasja, et piisava…
4 minutit
Pealelend. Karin Bachmann
MTÜ Kino koostab veebikaarti nüüdisaegsete maastikuarhitektuuri objektide kohta. Kui kaugel see töö praegu on, mida see sisaldab ja kellele seda tehakse?
Karin Bachmann: Eesti nüüdisaegse maastikuarhitektuuri veebikaardi koostamist alustati mõned aastad tagasi Eesti Maastikuarhitektide Liidus, sama meeskond (põhituumiku moodustavad Anna-Liisa Unt, Merle Karro-Kalberg, Karin Bachmann, kaasa on aidanud Heiki Kalberg, Mirko Traks, Evelin Reimand, Antti Pääsukene,…
Karin Bachmann: Eesti nüüdisaegse maastikuarhitektuuri veebikaardi koostamist alustati mõned aastad tagasi Eesti Maastikuarhitektide Liidus, sama meeskond (põhituumiku moodustavad Anna-Liisa Unt, Merle Karro-Kalberg, Karin Bachmann, kaasa on aidanud Heiki Kalberg, Mirko Traks, Evelin Reimand, Antti Pääsukene,…
1 minut
Arhitektuur ja linnaplaneering
Arhitekt Jaak Poom annab ülevaate trükisest „Stockholmi arhitektuur”, mis on oluline Rootsi pealinna arengu suunamisel.
„Arhitektuur hõlmab kõike, mis on ehitatud ja teadlikult kujundatud: linnaehitust, infrastruktuuri, hooneid, turge, tänavaid ja parke. Arhitektuur puudutab meid kõiki.” Nii algab Stockholmi linnaehitusameti trükis „Stockholmi arhitektuur” („Arkitektur Stockholm”), mis on linna uue üldplaani lisa. Allpool kokkuvõte nimetatud trükisest.
Lihtsustatult käsitlevad…
„Arhitektuur hõlmab kõike, mis on ehitatud ja teadlikult kujundatud: linnaehitust, infrastruktuuri, hooneid, turge, tänavaid ja parke. Arhitektuur puudutab meid kõiki.” Nii algab Stockholmi linnaehitusameti trükis „Stockholmi arhitektuur” („Arkitektur Stockholm”), mis on linna uue üldplaani lisa. Allpool kokkuvõte nimetatud trükisest.
Lihtsustatult käsitlevad…
4 minutit
Halb planeering välistab ka hea arhitektuuri
Pärast kurnavat masu tuli taas me kontori töölauale korralik tellimus: projekteerida pealinna lähistele looduskaunisse kohta kolm uut elumaja. Ja, mis kõige olulisem, selle ala detailplaneering on vastu võetud; ei mingeid närvesöövaid arutelusid, jagamisi ametnike ja naabritega, ole vaid arhitekt ja asu tööle! Nii oli alust arvata.
Õnn osutus paraku üürikeseks. Planeeringu…
Õnn osutus paraku üürikeseks. Planeeringu…
1 minut
Ruumikultuurist keskkonnas ja selle planeerimisest
Enne kevadpühi kinnitas Kutsekoja kultuuri kutsenõukogu ruumilise keskkonna planeerija kutsestandardi. Vaevalt et see uudisekünnise ületas, kuigi meie kutseliste kultuurikandjate hulka lisandus uus tegija.
Ruumiline keskkond
Ruumiline keskkond on meie ümber iga päev. Ruumilisusel on seega nii kõikehõlmavuse kui ka kolmemõõtmelise ruumi arengu kavandamise tähendus. Ruumilise planeerimise käigus luuakse mitmesuguse täpsusastmega ruumilisi lahendusi…
Ruumiline keskkond
Ruumiline keskkond on meie ümber iga päev. Ruumilisusel on seega nii kõikehõlmavuse kui ka kolmemõõtmelise ruumi arengu kavandamise tähendus. Ruumilise planeerimise käigus luuakse mitmesuguse täpsusastmega ruumilisi lahendusi…
4 minutit
Pealelend. Hannes Varblane
Raamatu ja roosi päeval, jüripäeval, anti botaanikaaias traditsiooniliselt üle kirjandusfestivali „Prima vista” eelsündmusena 333 euro suurune kirjanduspreemia „Esimene samm”. Kuidas iseloomustad žürii esimehena selleaastast konkurssi?
Hannes Varblane: Tänavu esitati kokku kümme preemia statuudile vastavat kandidaati, nii proosa- kui luuletekste, mis on ilmunud 2011. aasta jooksul ajakirjades Vikerkaar ja Värske Rõhk. Esitatute hulgas oli kuus tüdrukut ja…
Hannes Varblane: Tänavu esitati kokku kümme preemia statuudile vastavat kandidaati, nii proosa- kui luuletekste, mis on ilmunud 2011. aasta jooksul ajakirjades Vikerkaar ja Värske Rõhk. Esitatute hulgas oli kuus tüdrukut ja…
2 minutit
Luulet: Eeva Park
+
Ta tuleb, ta tuleb, ta tuleb,
ta tuleb alati,
ta tuleb, kui sa ootad
ja kui sa ei ootagi,
see kevad, ta on juba kohal,
sa ise nüüd hiljaks jääd,
ta tuleb,
ta valgus ei lõpe,
ka siis, kui lõppeb see päev
ja ta tuleb,
ta tuleb, ta tuleb, ta tuleb alati,
ta tuleb, kui sa ootad
ja kui sa enam ei ootagi.
*
Me leppisime kokku,
et me peame veel kord…
Ta tuleb, ta tuleb, ta tuleb,
ta tuleb alati,
ta tuleb, kui sa ootad
ja kui sa ei ootagi,
see kevad, ta on juba kohal,
sa ise nüüd hiljaks jääd,
ta tuleb,
ta valgus ei lõpe,
ka siis, kui lõppeb see päev
ja ta tuleb,
ta tuleb, ta tuleb, ta tuleb alati,
ta tuleb, kui sa ootad
ja kui sa enam ei ootagi.
*
Me leppisime kokku,
et me peame veel kord…
1 minut
Teod ja teekonnad
Kõnelus Kätlin Kaldmaaga
Sõnadega „Eesti on nii väike . . . .” algab liigagi palju mõtteavaldusi. Seda suurem tundub siinsete elu. Mõni inimene elab nagu mitme eest, jõuab märkamatult korda saata uskumatult palju. Sina saabusid äsja Linarese luulefestivalilt, millest Eestis siiani kuigivõrd ei teata – kas olid seal esimene suitsupääsuke ja kuidas leidsid sinna tee?
Linarese luulefestivalil olin küll esimene eestlane. Tee…
Sõnadega „Eesti on nii väike . . . .” algab liigagi palju mõtteavaldusi. Seda suurem tundub siinsete elu. Mõni inimene elab nagu mitme eest, jõuab märkamatult korda saata uskumatult palju. Sina saabusid äsja Linarese luulefestivalilt, millest Eestis siiani kuigivõrd ei teata – kas olid seal esimene suitsupääsuke ja kuidas leidsid sinna tee?
Linarese luulefestivalil olin küll esimene eestlane. Tee…
3 minutit
Muusade toel tegin rohkem kui suutsin
Aija Sakova intervjuu luuletaja, laulja ning ühiskonnakriitiku Wolf Biermanniga
7. mail kell 19 astub kontserdiga „Kes ohtu pelgab, saab ses hukka” („Wer sich nicht in Gefahr begibt, der kommt drin um”) Tartu Uues teatris publiku ette Wolf Biermann. Elava klassiku staatuses poeet ja ühiskonnakriitik on lubanud esitada viie aastakümne jooksul loodud laule ning jutustada…
7. mail kell 19 astub kontserdiga „Kes ohtu pelgab, saab ses hukka” („Wer sich nicht in Gefahr begibt, der kommt drin um”) Tartu Uues teatris publiku ette Wolf Biermann. Elava klassiku staatuses poeet ja ühiskonnakriitik on lubanud esitada viie aastakümne jooksul loodud laule ning jutustada…
5 minutit
Vürtsine luulekana teravas kastmes
Marko Mägi, Maitsestatud kanad. Koostanud fs. Kujundaja Tõnu Kaalep. Jumalikud Ilmutused, Saarde-Pärnu 2012. 80 lk.
Tosin aastat tagasi küsis Eesti Ekspressi ajakirjanik Marko Mägi leheveergudel, kas luuletaja François Serpent on pimeduse poeet. Mõni aeg hiljem ajas luuleline Prantsuse Madu oma kesta maha ja tast sai väikesetäheline fs, kes „kord on resigneerunult irooniline, kord siiralt…
Tosin aastat tagasi küsis Eesti Ekspressi ajakirjanik Marko Mägi leheveergudel, kas luuletaja François Serpent on pimeduse poeet. Mõni aeg hiljem ajas luuleline Prantsuse Madu oma kesta maha ja tast sai väikesetäheline fs, kes „kord on resigneerunult irooniline, kord siiralt…
3 minutit
Kadriorust kostab naeru
Vildest naljaga pooleks
Viimasel ajal kostab Kadrioru tiigi lähedasest Vilde majast pidevalt nakatavat naeru. Pole ka ime – omal ajal olevat üksnes Vilde nime nimetamine ajanud kividki naerma. XIX sajandi lõpus polnud Eestis temast populaarsemat kirjameest. Ei ole vist liialdus öelda, et Vilde najal harjus eesti rahvas lugema ja lugemist armastama. Et mitte olla näljakirjanik, tuli hakata…
Viimasel ajal kostab Kadrioru tiigi lähedasest Vilde majast pidevalt nakatavat naeru. Pole ka ime – omal ajal olevat üksnes Vilde nime nimetamine ajanud kividki naerma. XIX sajandi lõpus polnud Eestis temast populaarsemat kirjameest. Ei ole vist liialdus öelda, et Vilde najal harjus eesti rahvas lugema ja lugemist armastama. Et mitte olla näljakirjanik, tuli hakata…
2 minutit
Teadushuvi retsept
Eesti noortele oli tänavune Vilniuses toimunud Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaad (EUSO 2012) edukas. Kahest Eestist pärit võistkonnast sai üks esikoha ja teine 14. koha, mis ühtlasi tähendab hõbemedalit. Võiduga tulid tagasi Timothy Henry Charles Tamm Gustav Adolfi gümnaasiumist, Mette Purde Prantsuse lütseumist ja Uku-Kaspar Uustalu Tallinna reaalkoolist.
Olümpiaadil osales õpilasi 22 riigist, igast kaks kolmeliikmelist võistkonda.
Ei teadus ega…
Olümpiaadil osales õpilasi 22 riigist, igast kaks kolmeliikmelist võistkonda.
Ei teadus ega…
4 minutit
Kommunikatiivne matriarhaat
Ema ja tütre vahelisel tugeval sidemel on ühiskonna kujunemisloos olnud märkimisväärne jõud.
Antropoloogia ei tegele ammu enam kultuuride siseselt esemete ja pärimuste päritolu ja tähendusega. Antropoloogiline huvi ja võimalus seda huvi rahuldada on kandunud tänapäeva ja uurimisobjektideks on muu hulgas ka elektroonilise suhtluse ilmingud. Daisy Yuhas kirjedab k.a 20. aprilli Scientific Americani võrgupäevikus, kuidas kolme miljoni…
Antropoloogia ei tegele ammu enam kultuuride siseselt esemete ja pärimuste päritolu ja tähendusega. Antropoloogiline huvi ja võimalus seda huvi rahuldada on kandunud tänapäeva ja uurimisobjektideks on muu hulgas ka elektroonilise suhtluse ilmingud. Daisy Yuhas kirjedab k.a 20. aprilli Scientific Americani võrgupäevikus, kuidas kolme miljoni…
2 minutit
Parasiidid kultuuriloojatena
Bioloogid Corey Fincher ja Randy Thornhill peavad parasiite kultuuri tekkega ühendavaks lüliks.
„Esimest korda naabrile külla minnes viis Andres jutu kohe sookuivatamisele ja ühise emakraavi kaevamisele. Pearule oli see mõte nähtavasti…
„Esimest korda naabrile külla minnes viis Andres jutu kohe sookuivatamisele ja ühise emakraavi kaevamisele. Pearule oli see mõte nähtavasti…
6 minutit
Sildade põletamise kaitseks
Vaidlus analüütilise või kontinentaalse filosoofia paremuse üle paistab kemplemisena, kas parem tööriist on mutrivõti või kruvikeeraja.
Filosoofia ja analüüs. Analüütilise filosoofia seminar 20. Koostanud Bruno Mölder ja Jaan Kangilaski. EYS Veljesto, 2011. 284 lk.
Oma kahekümnenda sünnipäeva kingiks ilmutas kogumiku pealkirjaga „Filosoofia ja analüüs” Tartus läbi viidav iganädalane analüütilise filosoofia seminar, seda just niisuguse olulise täpsustusega: kogumiku…
Filosoofia ja analüüs. Analüütilise filosoofia seminar 20. Koostanud Bruno Mölder ja Jaan Kangilaski. EYS Veljesto, 2011. 284 lk.
Oma kahekümnenda sünnipäeva kingiks ilmutas kogumiku pealkirjaga „Filosoofia ja analüüs” Tartus läbi viidav iganädalane analüütilise filosoofia seminar, seda just niisuguse olulise täpsustusega: kogumiku…
5 minutit
Post-sõnastik: aidsi poeetika
Paljud newyorklased, kes veel 1970. aastate lõpul tahtsid välja näha moodsalt kõhnad, hakkasid uue kümnendi lävel teadlikult kaalus juurde võtma. Seda põhjusel, et neid ei peetaks uude kiirelt levivasse haigusse nakatunuks.
1970. aastate lõpul alanud HI-viiruse levik on puudutanud järgmistel kümnenditel kõiki ühiskonnagruppe ja igasuguse seksuaalse orientatsiooni esindajaid. Alguses räägiti aidsist siiski kui homoseksuaalseid mehi…
1970. aastate lõpul alanud HI-viiruse levik on puudutanud järgmistel kümnenditel kõiki ühiskonnagruppe ja igasuguse seksuaalse orientatsiooni esindajaid. Alguses räägiti aidsist siiski kui homoseksuaalseid mehi…
3 minutit
Lootus sõnale
Kellelgi pole mahti hoolida mõistete kujunemisloost.
Kujutlus, mille kohaselt kõikvõimas vaim teostab oma loomistööd sõna kaudu, ilmus eri maadel ja ammu enne kristlust: arvatavasti sellepärast, et reljeefsema kujutluspildini pole inimvaimul õnnestunud tõusta. Mis muu saaks olla loova vaimu töövahendiks? Inimene mõtleb ja annab oma suuniseid sõnade vahendusel, järelikult . . . .
Kujutlus sõna sakraalsusest on olnud lähteks erisugustele, teiste seas ka halvaks…
Kujutlus, mille kohaselt kõikvõimas vaim teostab oma loomistööd sõna kaudu, ilmus eri maadel ja ammu enne kristlust: arvatavasti sellepärast, et reljeefsema kujutluspildini pole inimvaimul õnnestunud tõusta. Mis muu saaks olla loova vaimu töövahendiks? Inimene mõtleb ja annab oma suuniseid sõnade vahendusel, järelikult . . . .
Kujutlus sõna sakraalsusest on olnud lähteks erisugustele, teiste seas ka halvaks…
5 minutit
Elu(loo) hind
Freudi ja tema lähikondsete ellujäämise eest ei ole me tänu võlgu mitte niivõrd Freudi kõrgetele eestkostjatele ja mõjukatele sõpradele, vaid eelkõige ikkagi ühele tavalisele natsile.
David Cohen, Sigmund Freudi põgenemine. Tõlkinud Matti Piirimaa, toimetanud Mari Kolk. Kujundanud Villu Tammer. Tammerraamat, 2012. 240 lk.
Paljudele on ilmselt tuttav Juri Lotmani kirjutis kirjanike ja suurmeeste „õigusest biograafiale”, nende õigusest olla fikseeritud kultuurimälus.*…
David Cohen, Sigmund Freudi põgenemine. Tõlkinud Matti Piirimaa, toimetanud Mari Kolk. Kujundanud Villu Tammer. Tammerraamat, 2012. 240 lk.
Paljudele on ilmselt tuttav Juri Lotmani kirjutis kirjanike ja suurmeeste „õigusest biograafiale”, nende õigusest olla fikseeritud kultuurimälus.*…
7 minutit
Pikk lapsepõlv toob rikkuse majja
Marek Strandberg
Paar nädalat tagasi kandis Indrek Neivelt oma blogisse mõtteavalduse „Keskmise sissetuleku lõks”, mis, nagu oodata oligi, leidis poliitilise klassi silmis nullilähedase tähelepanu. Imekspandava järjekindlusega hoiab see klass avalikkuse…
Paar nädalat tagasi kandis Indrek Neivelt oma blogisse mõtteavalduse „Keskmise sissetuleku lõks”, mis, nagu oodata oligi, leidis poliitilise klassi silmis nullilähedase tähelepanu. Imekspandava järjekindlusega hoiab see klass avalikkuse…
3 minutit
