-
Poliitilisuse semiootika, Acta Semiotica Estica IX. Koostajad ja toimetajad Andreas Ventsel, Peeter Selg, Mari-Liis Madisson, Ott Puumeister,keeletoimetaja Eva Lepik. Kaane kujundanud Rauno Thomas Moss. Eesti Semiootika Selts, 2012. 282 lk.
-
Vaidlus analüütilise või kontinentaalse filosoofia paremuse üle paistab kemplemisena, kas parem tööriist on mutrivõti või kruvikeeraja.
Filosoofia ja analüüs. Analüütilise filosoofia seminar 20. Koostanud Bruno Mölder ja Jaan Kangilaski. EYS Veljesto, 2011. 284 lk.
Oma kahekümnenda sünnipäeva kingiks ilmutas kogumiku pealkirjaga „Filosoofia ja analüüs” Tartus läbi viidav iganädalane analüütilise filosoofia seminar, seda just niisuguse olulise täpsustusega: kogumiku alapealkirjaks on „Analüütilise filosoofia seminar 20”, millise täpsustuse kõnekuseni jõuan hiljem. Siit seest leiab artikleid…
-
Kui tänaseks on Dennettist saanud evangeelne ateist, siis „Darwini ohtliku idee” kirjutamise aegu oli ta evangeelne evolutsioonipreester.
Daniel Dennett, Darwini ohtlik idee. Tõlkinud Lauri Laanisto ja Marika Liivamägi. Varrak, 2011. 632 lk.
Daniel Dennetti „Darwini ohtlik idee” tutvustamist ei vaja, ehkki mõnedel teistel põhjustel, kui võiks arvata. Raamatu, mis on vahest üks tuntumaid evolutsiooniteooriat tutvustavaid popteadustekste, otsesõnu välja öeldud eesmärgiks on mõjutada bioloogide ja sotsiaalteadlaste arusaama evolutsiooniteooriast ehk veenda neid selle kõikehõlmavas…
-
Andreas Weber, Kõik me tunneme. Saksa keelest tõlkinud Krista Räni. Toimetanud Anu Nõulik, kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2011. 270 lk.
Andreas Weberi raamatut „Kõik me tunneme” võib lugeda kahel moel: siiralt või mõistlikult. Valitud lugemisviisist sõltub ärrituse tase ja saadud teadmise hulk. Siiralt lugedes tuleks võtta Weberit sõnast: bioloogias on üleüldine kriis, teadus ei oska edasi minna, domineerib „darvinistlik ideoloogia”, mis kehastab reduktsionismi ja materialismi, kaht kõige kurja juurt, mis keskteebioloogia…
-
Toomas Pauli lugedes on raske otsustada, kas tegemist on siira ja vahetu, ehk isegi naiivse suhtumisega kõikidesse raamatusse kokku kupatatud ideedesse, või on tegemist kõige peenema irooniaga.
Toomas Pauli „Totrus ja tähendus” on kogum kiireid ja viljakaid mõlgutusi peamiselt teadusküsimuste üle, kus fookus on enamasti bioloogial ja seonduvatel teemadel, nt memeetikal ja GMOdel, sisse on heidetud ka natuke poststrukturalismi, näpuotsatäis füüsikat ja mõned eksootilisema maiguga palad eneseteadvuse saavutanud Internetist. Tegemist…
-
Tehnoloogiausku kasutatakse eitamaks konkreetseid uurimusi ja teadmispõhiseid väiteid
Tuntud multifilmisarjas „Futurama”, mille tegevus toimub tuhande aasta pärast, areneb ühes osas järgmine stseen. Lastele näidatakse õppefilmi üleilmsest soojenemisest, selle tagajärgedest ja lõpuks lahendusest: nimelt heidetakse igal aastal ookeani suur jääkuubik, mis järgmiseks aastaks soojenemise tasakaalustab. Kuna aga inimesed jätkavad saastamist, tuleb igal aastal ookeani heita aina suurem ja suurem jääkuubik – nii lahendatakse probleem igaveseks, teab jutustaja kindlalt.
-
„Peale mõne koostööalti esmakursuslase,” kirjutas kunagi Richard Rorty „ei ole võimalik leida mitte kedagi, kes ütleks, et kaks kokkusobimatut arvamust olulise küsimuse kohta on ühtviisi head. Filosoofid, keda „relativistideks” kutsutakse, on need, kes ütlevad, et kahe niisuguse arvamuse vahel valimise alused on vähem algoritmilised, kui varem arvati.”1
-
Kahtluste ja konflikti-illusiooni tekitamisest globaalse kliimasoojenemise kohta.Globaalse kliimasoojenemise kohta leidub meie lehtedes artikleid üsna hõredalt. Enamasti jäävad need mõne üksiku ja juhusliku uurimistulemuse kajastuseks või mõne eeldatavaoodatava ökokahjustuse kirjelduseks. Küll aga avaldati novembris Postimehes pikem intervjuu „Eesti päritoluga teadusmehe” Arno Arrakuga,1 kes veendunult kinnitab, et inimtekkelist kliimamuutust ei ole toimumas, ning lisaks sellele Anto Raukase kommentaar2, mille loosungiks on: „Viimaste kümnendite kõige arulagedam loosung on „Me peame võitlema kliima muutustega!””…
