Ajakirja Akadeemia X seminar
Mitu kuud lahutab meid aprillist aastal 1989? Selle lihtsa matemaatikaülesande lahendamine nõuaks veidi rehkendamist, kuid veelgi kergemalt tuleb vastus kätte värske Akadeemia tiitellehelt. Veebruari Akadeemia kannab nimelt järjenumbrit 275. Just nii palju kordi on Eesti Kirjanike Liidu kuukiri Tartus – Akadeemia – järjepanu ilmunud alates tema esimesest vihust just aprillis 1989, jätmata vahele ühtki kalendrikuud.…
1 minut
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2011. a aastaauhindade nominendid
Põhižürii koosseisus Rebekka Lotman (esimees), Marika Mikli, Triinu Tamm, Toomas Kall ja Margus Kasterpalu valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:
PROOSA
* Kai Aareleid „Vene veri”
* Tiit Aleksejev „Kindel linn”
* Olle Lauli „Kodutus”
* Rein Raud „Hotell Amalfi”
* Peeter Sauter „Must Peeter”
* Toomas Vint „Kunstniku elu”
LUULE
* (:)kivisildnik „Liivlased ja…
PROOSA
* Kai Aareleid „Vene veri”
* Tiit Aleksejev „Kindel linn”
* Olle Lauli „Kodutus”
* Rein Raud „Hotell Amalfi”
* Peeter Sauter „Must Peeter”
* Toomas Vint „Kunstniku elu”
LUULE
* (:)kivisildnik „Liivlased ja…
3 minutit
Brasiilia filmikunst ja Barretode filmiklann
Brasiillased kipuvad virisema omamaise filmikunsti üle: filme tehtavat vähe, häid filme väga vähe ja filmitööstus olevat nõrk. On muidugi palju keskpärast, aga tipud paistavad kaugele ja dokumentaalfilmid teevad ilma. Mängufilmide seas on mandrisuuruse riigi kohta palju regionaalseid erinevusi. Jõuliselt on viimasel ajal esile tõusnud nn Nordeste filmid. Looduslikult kaunis Kirde-Brasiilia on kogu…
3 minutit
Mehed ja naised. Liiga hea, et olla tõsi
Peategelased jooksevad oma eluga rappa, vajuvad vaikselt ära, närtsivad liigsest armastusest.
Mängufilm „Kurb valentinipäev” („Blue Valentine”, USA 2010, 112 min), režissöör ja stsenarist Derek Cianfrance, stsenarist Joey Curtis. Osades Michelle Williams, Ryan Gosling, John Doman jt. Linastub kinos Sõprus.
Homsest hakkab kinos Sõprus jooksma „Kurb valentinipäev” ja see film ongi väga kurb. Mitte nukker…
Mängufilm „Kurb valentinipäev” („Blue Valentine”, USA 2010, 112 min), režissöör ja stsenarist Derek Cianfrance, stsenarist Joey Curtis. Osades Michelle Williams, Ryan Gosling, John Doman jt. Linastub kinos Sõprus.
Homsest hakkab kinos Sõprus jooksma „Kurb valentinipäev” ja see film ongi väga kurb. Mitte nukker…
2 minutit
Halb ja halb võivad anda võimaluse heaks
„Türannosaurus” on film inimestest, kes ei saa ei iseenda ega kogu eluga hakkama ning elavad seetõttu oma kõige halvema poole välja kõigile ja kõigele enda ümber.
Mängufilm „Türannosaurus” („Tyrannosaur”, Suurbritannia 2011, 91 min), režissöör ja stsenarist Paddy Considine, operaator Erik Alexander Wilson, heliloojad Chris Baldwin ja Dan Baker, monteerija Pia Di Ciaula, produtsent…
Mängufilm „Türannosaurus” („Tyrannosaur”, Suurbritannia 2011, 91 min), režissöör ja stsenarist Paddy Considine, operaator Erik Alexander Wilson, heliloojad Chris Baldwin ja Dan Baker, monteerija Pia Di Ciaula, produtsent…
2 minutit
Õnn tuli meie õuele
Ajalehtede valged esiküljed (18. III 2010), pressivabaduse indeks 2011 ja Mart Raudsaare „Tunnustus Eesti ühiskonnale” (Postimees 30. I 2012)
Aeg lendab linnutiivul. Varsti möödub juba kaks aastat päevast, mil enamik üleriiklikke ajalehti ilmus valgete esikülgedega. Avaldati protesti sõnavabadust ründava eelnõu vastu. „Eesti kaotab seaduse jõustumisel osakese oma vabadusest,” kurtis Priit Hõbemägi samal hommikul „Terevisioonis” (ETV, 18. II…
Aeg lendab linnutiivul. Varsti möödub juba kaks aastat päevast, mil enamik üleriiklikke ajalehti ilmus valgete esikülgedega. Avaldati protesti sõnavabadust ründava eelnõu vastu. „Eesti kaotab seaduse jõustumisel osakese oma vabadusest,” kurtis Priit Hõbemägi samal hommikul „Terevisioonis” (ETV, 18. II…
2 minutit
Rotterdamis võidutsesid naisrežissöörid
Üks Vana Maailma mainekaim ja alati intrigeeriv filmifoorum leidis aset juba 41. korda.
Rotterdami filmifestivali peeti tänavu 25. I – 5. II . Kokku linastus nüüd 268 täispikka ja 469 lühifilmi. „Tiigri” auhinnale kandideeris 15 filmi üle maailma ning tavapäraseks kriteeriumiks oli, et film peab olema kas režissööri debüütfilm või siis teine täispikk…
Rotterdami filmifestivali peeti tänavu 25. I – 5. II . Kokku linastus nüüd 268 täispikka ja 469 lühifilmi. „Tiigri” auhinnale kandideeris 15 filmi üle maailma ning tavapäraseks kriteeriumiks oli, et film peab olema kas režissööri debüütfilm või siis teine täispikk…
3 minutit
Raimund Ubar, teadusemees
Raimund-Johannes Ubar, Teadusemees. Mälestused. Toimetanud Marin Vinkel ja Meeme Allmann. Kujundanud Tiina Ubar. Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2011. 439 lk.
Hakates kirjutama arvamust Raimundi raamatu kohta taban ennast äkki mõttelt, et paljude asjade kohta ei saa ma sõna võtta – ei ole valdkonnaga täpselt kursis. Raimundi sõnadega: valju häälega on eetiline öelda üksnes seda, mida täpselt tead.…
Hakates kirjutama arvamust Raimundi raamatu kohta taban ennast äkki mõttelt, et paljude asjade kohta ei saa ma sõna võtta – ei ole valdkonnaga täpselt kursis. Raimundi sõnadega: valju häälega on eetiline öelda üksnes seda, mida täpselt tead.…
2 minutit
Läänemeri muutuste keerises
Aprilli keskpaik, Soome laht. Miljonid fotosünteesivad mikroorganismid vohavad mere pinnakihis ja värvivad merevee kergelt pruunikaskollakaks. Alanud on vetikate kevadõitseng – otsustavad nädalad mitte ainult Läänemeres, vaid kogu põhjapoolkera parasvöötme järvedes ja meredes. Paari nädala jooksul töödeldakse pimeda ja külma talve jooksul veekogudesse kogunenud toitained värskeks biomassiks, millest elatub järgneval kevadsuvel suur kogus herbi- ja karnivoore.
Vetikad.…
Vetikad.…
2 minutit
Kaitsmisele tulevad väitekirjad
PRIIT PÄKK, sünd 1962
Eesti Maaülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), hüdrobioloogia
Doktoritöö „Alterations of epidermal cells functional activity in fish due to infection” („Nakkuste poolt põhjustatud epidermise rakkude talitusliku aktiivsuse muutused kaladel”) http://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/155/Thesis_Pakk_%202012.pdf?sequence=1
Kaitsmine toimub teisipäeval, 14. veebruaril kl 12 Tartus Kreutzwaldi 62 ruumis A201.
Juhendajad: prof Tiit Paaver ja PhD Piret Hussar (Tartu Ülikool)
Oponent: dr Michael Engelbrecht Nielsen…
Eesti Maaülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), hüdrobioloogia
Doktoritöö „Alterations of epidermal cells functional activity in fish due to infection” („Nakkuste poolt põhjustatud epidermise rakkude talitusliku aktiivsuse muutused kaladel”) http://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/155/Thesis_Pakk_%202012.pdf?sequence=1
Kaitsmine toimub teisipäeval, 14. veebruaril kl 12 Tartus Kreutzwaldi 62 ruumis A201.
Juhendajad: prof Tiit Paaver ja PhD Piret Hussar (Tartu Ülikool)
Oponent: dr Michael Engelbrecht Nielsen…
5 minutit
Ka rohemajanduses on mull, ka see kipub lõhkema
Aastate eest, kui tundus, et iga internetiärisse, „dottkommi” poetatud dollar kasvab tuhandekordseks, lõppes buum sellega, et mull lõhkes ja buumist sai tavapärane areng. Pange tähele, internet kui kommunikatsioonikeskkond selle tõttu ei kadunud. Vastupidi: ühel või teisel moel jõudis riskiinvestorite raha võrguarendusse ning tulemuseks oli kiirem ja mälurohkem võrgukeskkond.
Inimene on loomult mängur…
Inimene on loomult mängur…
4 minutit
Kliimakingsepad ja nende liistud
Aeg-ajalt võib meediaväljaannetest leida arvamusja toimetusartikleid ning foorumitel kuulda seisukohti, mille sisuks on vähemal või rohkemal määral skepsis inimtekkelise kliimamuutuse võimalikkuse üle. Nii mõnigi kord võivad sellise arvamuse avaldajad kanda auväärset akadeemiku tiitlit või on Eesti, Euroopa Liidu ja suure osa maailma riikide poolt püstitatud fossiilkütuste põletamisel õhku paisatud kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärkide ja nende…
3 minutit
Mitmekülgne Mustonen
CD „Mustonen, Sooäär, Remmel, Ruben. Aria”: Andres Mustonen (viiul), Jaak Sooäär (elektrikitarr), Taavo Remmel (kontrabass) ja Tanel Ruben (löökpillid). © 2011 Mustonen/Sooäär/Remmel/Ruben.
Sel sügisel Estonia talveaias esitletud Andres Mustoneni ning meie jazzieliiti kuuluvate Jaak Sooääre, Taavo Remmeli ja Tanel Rubeni plaati „Aria” võib nimetada barokselt eksperimenteerivaks jazziplaadiks. Või vastupidi – jazzilikult eksperimenteerivaks barokiplaadiks. Sest kõnealusel albumil kõlab…
Sel sügisel Estonia talveaias esitletud Andres Mustoneni ning meie jazzieliiti kuuluvate Jaak Sooääre, Taavo Remmeli ja Tanel Rubeni plaati „Aria” võib nimetada barokselt eksperimenteerivaks jazziplaadiks. Või vastupidi – jazzilikult eksperimenteerivaks barokiplaadiks. Sest kõnealusel albumil kõlab…
3 minutit
Stiilist ja stiilitusest
XXIII „MustonenFest – Barokk!?” 28. I – 4. II.
Traditsiooniliselt kesktalvine, järjekorranumbrilt kahekümne kolmas festival uue nimega „MustonenFest – Barokk!?” päädis 4. veebruaril galakontserdiga Estonia kontserdisaalis. Ajaloolise järjepidevuse kohaselt pakuti kuulajaskonnale ka sel aastal valdavalt suurekoosseisulisi esitusi orkestritelt, kooridelt, Hortus Musicuse laiendatud ansamblilt, kuid nende sekka mahtus ka mõni kammerlikum kontsert. Tänavuse festivali külalisteks olid segakoor Latvija,…
Traditsiooniliselt kesktalvine, järjekorranumbrilt kahekümne kolmas festival uue nimega „MustonenFest – Barokk!?” päädis 4. veebruaril galakontserdiga Estonia kontserdisaalis. Ajaloolise järjepidevuse kohaselt pakuti kuulajaskonnale ka sel aastal valdavalt suurekoosseisulisi esitusi orkestritelt, kooridelt, Hortus Musicuse laiendatud ansamblilt, kuid nende sekka mahtus ka mõni kammerlikum kontsert. Tänavuse festivali külalisteks olid segakoor Latvija,…
3 minutit
Vastakaid muljeid barokkooperi mõtestamisest
Georg Friedrich Händeli ooper „Julius Caesar”: muusikaline juht ja dirigent Andres Mustonen, lavastaja Georg Rootering (Saksamaa), kunstnik Lukas Noll (Saksamaa), koreograaf Kati Kivitar, valguskunstnik Anton Kulagin. Osades Teele Jõks ja Monika-Evelin Liiv (Julius Caesar), Monika-Evelin Liiv ja Juuli Lill (Cornelia), Oliver Kuusik ja Andres Köster (Sextus), Olari Viikholm (Curio), Helen Lokuta…
4 minutit
Pealelend: Heili Vaus-Tamm
Vahepeal moest läinud kontserdisarjad on nüüd täies hiilguses tagasi meie kontserdielu vormimas. Nii ka Tallinna Filharmoonia töös. Kas 18. veebruaril algav löök- ja puhkpillimängijate sari „Doppio passione” („Kahekordne kirg”) on inspireeritud nendele instrumentidele kirjutatud külluslikust muusikavalikust või pigem selle säravate esitajate rohkusest?
Sarja juht Heili Vaus-Tamm: Eesti muusikaelus on olnud oma sarju nii lauljatel, keelpillimängijatel, dirigentidel…
Sarja juht Heili Vaus-Tamm: Eesti muusikaelus on olnud oma sarju nii lauljatel, keelpillimängijatel, dirigentidel…
1 minut
Tore, kui saab selliseid noori imetleda!
IX rahvusvahelise Fryderyk Chopini konkursi galakontsert 5. II Estonia kontserdisaalis.
See oli 1997. aastal, kui Narvas sündis esimene arglik katse kuulutada välja noorte pianistide Chopini loomingule pühendatud konkurss. Tookord sattusime Lilian Semperiga olema konsultantideks konkursi kava koostamisel. Ettevõtmine sai teoks ja sellest kasvas 1999. a välja Baltimaade I rahvusvaheline pianistide konkurss – sellise…
See oli 1997. aastal, kui Narvas sündis esimene arglik katse kuulutada välja noorte pianistide Chopini loomingule pühendatud konkurss. Tookord sattusime Lilian Semperiga olema konsultantideks konkursi kava koostamisel. Ettevõtmine sai teoks ja sellest kasvas 1999. a välja Baltimaade I rahvusvaheline pianistide konkurss – sellise…
1 minut
Kõrgendatud tonaalsusega ooperi- ja operetikontsert
Galakontsert ooperi- ja operetimuusikaga: solistid ja Vanemuise SO Paul Mäe juhatusel 3. II Vanemuise kontserdimajas.
Galakontsert Vanemuise kontserdimajas kujunes tavapärasest pidulikumaks, sest kontserdi eel anti üle Kaarel Saha auhind Vanemuise majade perenaisele Helje Kollomile ja teatri kauaaegsele kunstnikule Georg Sanderile. Samas tehti teatavaks, et Kassitoomele 29. juuliks kavandatud Vanemuise suvekontserdi suurtoetaja…
Galakontsert Vanemuise kontserdimajas kujunes tavapärasest pidulikumaks, sest kontserdi eel anti üle Kaarel Saha auhind Vanemuise majade perenaisele Helje Kollomile ja teatri kauaaegsele kunstnikule Georg Sanderile. Samas tehti teatavaks, et Kassitoomele 29. juuliks kavandatud Vanemuise suvekontserdi suurtoetaja…
1 minut
Pealelend: Ruudu Raudsepp
15. veebruaril korraldavad Tallinna Linnateater ja Eesti Teatriuurijate Ühendus teatriuurimusliku ettekandepäeva „Lavastaja, lugeja, näitleja Nüganen (50)”, millega tähistatakse teatri peanäitejuhi Elmo Nüganeni 50. sünnipäeva. Konverentsi järel esitletakse selleks tähtpäevaks valminud raamatut „Elmo Nüganen. Esimene vaatus”.
*
Kes ja millega esinevad Tallinna Linnateatris toimuval ettekandepäeval „Lavastaja, lugeja, näitleja Nüganen (50)”?
Ruudu Raudsepp, Tallinna Linnateatri avalike suhete juht: Ettekandepäeval räägivad…
*
Kes ja millega esinevad Tallinna Linnateatris toimuval ettekandepäeval „Lavastaja, lugeja, näitleja Nüganen (50)”?
Ruudu Raudsepp, Tallinna Linnateatri avalike suhete juht: Ettekandepäeval räägivad…
1 minut
Teadmise võim(etus)
Kertu Moppeli „Lilled Algernonile” eristub oluliselt tema senisest lavastamisstiilist.
Rakvere teatri „Lilled Algernonile”, autor Daniel Keyes, tõlkija Jaan Kaplinski, lavastaja Kertu Moppel, kunstnik Arthur Arula ja muusikaline kujundaja Lauri Kaldoja. Mängib Lauri Kaldoja. Esietendus 27. I Rakvere teatri Kolakambris.
Daniel Keyesi jutustus „Lilled Algernonile” räägib loo Charlie Gordonist, kelle IQ on 68. Seda püütakse operatsiooni abil kolmekordistada, sama…
Rakvere teatri „Lilled Algernonile”, autor Daniel Keyes, tõlkija Jaan Kaplinski, lavastaja Kertu Moppel, kunstnik Arthur Arula ja muusikaline kujundaja Lauri Kaldoja. Mängib Lauri Kaldoja. Esietendus 27. I Rakvere teatri Kolakambris.
Daniel Keyesi jutustus „Lilled Algernonile” räägib loo Charlie Gordonist, kelle IQ on 68. Seda püütakse operatsiooni abil kolmekordistada, sama…
3 minutit
Värviline absurd apostliga
„Ahistatud apostlis” on tervikus sõna, liikumine ja absurd.
Tartu Üliõpilasteatri „Ahistatud apostel”, autor Andrei Makajonok, lavastaja ja kunstnik Sergei Turban (Valgevene). Mängivad Egle Adams, Kristina Mändul, Kristin Uusna, Kätlin Armei, Christopher Rajaveer, Karl Laumets, Johan Huimerind, Mihkel Vinogradov, Peeter Piiri. Esietendus 1. II Tartus Athena keskuse pööningusaalis.
„Ahistatud apostliga” jätkab Tartu Üliõpilasteater slaavi kultuuriruumi tekstide lavaletoomise traditsiooni,…
Tartu Üliõpilasteatri „Ahistatud apostel”, autor Andrei Makajonok, lavastaja ja kunstnik Sergei Turban (Valgevene). Mängivad Egle Adams, Kristina Mändul, Kristin Uusna, Kätlin Armei, Christopher Rajaveer, Karl Laumets, Johan Huimerind, Mihkel Vinogradov, Peeter Piiri. Esietendus 1. II Tartus Athena keskuse pööningusaalis.
„Ahistatud apostliga” jätkab Tartu Üliõpilasteater slaavi kultuuriruumi tekstide lavaletoomise traditsiooni,…
3 minutit
Kommentaar. Kirjaküsimus
Eesti teater toetub tekstile. See ei tähenda, nagu oleks dramaturg teatri telg. Ometi on asjad, mis tekivad väljaspool tekstilist kandekarkassi, kohalikus teatrikontekstis kas eksperimendid, tehnoloogiline raskesti mõistetav paralleelmaailm või koreograafia. Teisel pool rajajoont on aga tekstipõhised lavateosed, mille olemasolu ei tekita küsimusi isegi siis, kui nende alustekstidele oleks ilmselgelt parem, kui neid poleks kunagi kirja…
2 minutit
Valge naine, pruun ingel ja keskmise kiirusega filoloogist mees
Theatrumis on Andri Luup oma uuslavastuses „Pruuniks” võtnud luubi alla naise.
Theatrumi „Pruuniks”, autor ja lavastaja Andri Luup, valguskujundaja Helvin Kaljula ja koreograaf Tiina Mölder. Mängivad Liina Olmaru, Maria Peterson, Ott Aardam, Laura Peterson, Anneli Tuulik, Eva Eensaar ja Anna Ehrenberg. Esietendus 26. I Theatrumi saalis.
Andri Luup on oma…
Theatrumi „Pruuniks”, autor ja lavastaja Andri Luup, valguskujundaja Helvin Kaljula ja koreograaf Tiina Mölder. Mängivad Liina Olmaru, Maria Peterson, Ott Aardam, Laura Peterson, Anneli Tuulik, Eva Eensaar ja Anna Ehrenberg. Esietendus 26. I Theatrumi saalis.
Andri Luup on oma…
6 minutit
Intellekti uhmer ja pühaduse padi
Paavo Matsin, Doktor Schwarz. Alkeemia 12 võtit. Kujundanud Kaido Kivitoa, Mait Laas, Kristjan Mändmaa, Arbo Tammiksaar ja Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz. Lepp ja Nagel, 2011. 75 lk.
Ei saa kuidagi nõustuda siin-seal välja hõigatud väidetega, nagu oleks Paavo Matsini „Doktor Schwarz. Alkeemia 12 võtit” läbimatult krüptiline, müstiline või alkeemiline tekst, mille lugemine selle sõna tavatähenduses on…
Ei saa kuidagi nõustuda siin-seal välja hõigatud väidetega, nagu oleks Paavo Matsini „Doktor Schwarz. Alkeemia 12 võtit” läbimatult krüptiline, müstiline või alkeemiline tekst, mille lugemine selle sõna tavatähenduses on…
4 minutit
Lihtsalt kirjandusena
Euromant. Koostanud Maniakkide Tänav, toimetanud Eva Luts. Kaanepilt Meelis Krosetškin. Fantaasia, 2011. 237 lk.
Täheaeg 9. Koostanud Raul Sulbi, toimetanud Eva Luts. Kaanepilt Aleksander Rostov, kujundanud ja küljendanud Mihkel Laar, Fantaasia, 2011. 183 lk.
Ulmekirjandus võib olla, mõne fanaatiku jaoks kahtlemata ongi usutunnistus, peamine maailma mõtestamise vahend, hirmude ja unistuste ainus väljund. Aga suurt osa ulmekirjandusest võib siiski…
Täheaeg 9. Koostanud Raul Sulbi, toimetanud Eva Luts. Kaanepilt Aleksander Rostov, kujundanud ja küljendanud Mihkel Laar, Fantaasia, 2011. 183 lk.
Ulmekirjandus võib olla, mõne fanaatiku jaoks kahtlemata ongi usutunnistus, peamine maailma mõtestamise vahend, hirmude ja unistuste ainus väljund. Aga suurt osa ulmekirjandusest võib siiski…
2 minutit
Varajasest Indrek Hargla romaanist
Indrek Hargla. Baiita needus. Toimetanud Linda Uustalu. Kujundanud Toomas Niklus. Varrak, 2001, 208 lk.
Indrek Hargla. Palveränd uude maailma. Toimetanud Linda Uustalu. Kujundanud Toomas Niklus. Varrak, 2003, 448 lk.
Indrek Hargla. Vabaduse kõrgeim määr. Toimetanud Maret Käbin. Kujundanud Toomas Niklus. Varrak, 2003, 381 lk.
Siinne kirjutis hõlmab Indrek Hargla kolme varasema romaani võrdlust ja analüüsi. „Baiita needus”…
Indrek Hargla. Palveränd uude maailma. Toimetanud Linda Uustalu. Kujundanud Toomas Niklus. Varrak, 2003, 448 lk.
Indrek Hargla. Vabaduse kõrgeim määr. Toimetanud Maret Käbin. Kujundanud Toomas Niklus. Varrak, 2003, 381 lk.
Siinne kirjutis hõlmab Indrek Hargla kolme varasema romaani võrdlust ja analüüsi. „Baiita needus”…
5 minutit
Koerasilmne
Hendrik Lindepuu, too veidrikust bussijuht, on meid võtnud kaasa imelisele retkele, ta on vahendanud hää tüki Poolat, mis muidu meie käeulatusest väljas oleks, me mööduks tast nagu teeäärsest koerakesest suures liinibussis, mil väikeste külakökatsite vahel peatumiseks mahti pole.
Tõsi, Lindepuul on vaid minibuss, säärane väike ja ägisev, mahutab küll hää portsu kenasid inimesi, aga mitte rohkem. Ja ega neid…
Tõsi, Lindepuul on vaid minibuss, säärane väike ja ägisev, mahutab küll hää portsu kenasid inimesi, aga mitte rohkem. Ja ega neid…
1 minut
Wisława Szymborska (1923–2012)
1. veebruaril suri Krakówis 88aastasena Nobeli 1996. aasta kirjanduspreemia laureaat Wisława Szymborska. Kaotus on seda suurem, et Szymborska oli veel aktiivne looja: ta töötas uue luulekogu käsikirja kallal, mis nüüd paari kuu pärast ka veidi poolikuna ilmub.
Arvatavasti oli Szymborska kirjanik, kes on saanud Nobeli preemia kõige väiksema hulga luuletuste eest. Szymborska avaldas luulekogusid harva…
Arvatavasti oli Szymborska kirjanik, kes on saanud Nobeli preemia kõige väiksema hulga luuletuste eest. Szymborska avaldas luulekogusid harva…
1 minut
Luulet
Neljateistkümnene
Mina – neljateistkümne-aastasena?
Kui ühtäkki siin ja praegu seisaks ta mu ette,
kas peaksin teda tervitama kui lähedast,
ehkki minu jaoks on ta võõras ja kauge?
Poetada pisar, suudelda laubale
vaid seetõttu,
et meie sünnidaatumid langevad kokku?
Nii palju meie vahel erinevusi,
et ehk üksnes luud needsamad,
kolju ja silmakoopad.
Sest tema silmadki juba justkui suuremad,
käed pikemad, ise sihvakam
ja kogu keha rüütatud
siledasse nahka, ilma ühegi iluveata.
Meid ühendavad ka sugulased…
Mina – neljateistkümne-aastasena?
Kui ühtäkki siin ja praegu seisaks ta mu ette,
kas peaksin teda tervitama kui lähedast,
ehkki minu jaoks on ta võõras ja kauge?
Poetada pisar, suudelda laubale
vaid seetõttu,
et meie sünnidaatumid langevad kokku?
Nii palju meie vahel erinevusi,
et ehk üksnes luud needsamad,
kolju ja silmakoopad.
Sest tema silmadki juba justkui suuremad,
käed pikemad, ise sihvakam
ja kogu keha rüütatud
siledasse nahka, ilma ühegi iluveata.
Meid ühendavad ka sugulased…
1 minut
Kujutluse moderniseerimine
„Moderniseerimine. Balti kunst, arhitektuur ja disain 1960.-1970. aastatel” Vilniuse Rahvusgaleriis 9. XII 2011 – 12. II 2012. Kuraatorid Lolita Jablonskienė, Kai Lobjakas ja Iliana Veinberga, näituse kujundajad Aleksandras Kavaliauskas ja Andrius Skiezgelas, graafiline kujundaja Indrek Sirkel.
„Me metamorfne tulevik. Disain, tehniline esteetika ja eksperimentaalne arhitekuur Nõukogude Liidus 1960–1980” Vilniuse Rahvusgaleriis 9. XII 2011 – 12. II…
„Me metamorfne tulevik. Disain, tehniline esteetika ja eksperimentaalne arhitekuur Nõukogude Liidus 1960–1980” Vilniuse Rahvusgaleriis 9. XII 2011 – 12. II…
4 minutit
Reisimärkmeid Hiinast
Quang Dongi Tehnoloogiaülikooli tudengid küsisid kord, millal ma esimest korda elus midagi Hiinast kuulsin. Väiksena olin hädas saabaste jalgapanekuga ning minu isa rääkis mulle oma lapsepõlves ühelt rännumehelt kuuldud loo: Hiinas pidavat „ilus naine” kasvueas kängitsetama kuueaastase lapse saabastesse ja sinna jäetamagi, Hiina iluideaal nägevat ette, et naine peab taaruma nagu pardike (oma vigastel jalgadel siis…
9 minutit
Jalutuskäik galeriides. Kaduva maailma jäädvustaja
Jüri J. Dubovi isikunäitus „Viimane aeg. Graafika ja foto” Vabaduse galeriis 26. I – 7. II .
Jüri J. Dubov on graafikaga tegelnud juba aastakümneid, fotograafiaga põhjalikumalt 2003. aastast – mõlemad meediumid on tema jaoks eri põhjustel väga olulised.
Väljapaneku graafika osa koosnes geomeetrilistest algetest moodustatud kompositsioonidest, mis pärinesid nii 1980. aastatest…
Jüri J. Dubov on graafikaga tegelnud juba aastakümneid, fotograafiaga põhjalikumalt 2003. aastast – mõlemad meediumid on tema jaoks eri põhjustel väga olulised.
Väljapaneku graafika osa koosnes geomeetrilistest algetest moodustatud kompositsioonidest, mis pärinesid nii 1980. aastatest…
1 minut
Ateljeemärkmed: Fred Kotkas
Nädal enne oma esimese isikunäituse avamist Hobusepea galeriis sarnaneb Fred Kotka ateljee millegi ehitustandri, riidevabriku ja keemialabori vahepealsega. Kui ruumi siseneda, läheb aega, et kohaneda ja eristada kunstiteoseid nende valmistamiseks kasutatud esemetest: naiste sukad, kangad, kuivatatud puuvili, traat ja suled katavad kogu põranda. Alles pärast mõnda minutit tulevad esile äsja valminud tööd oma suurtes raamides.…
2 minutit
Vendade Grimmide klassika
Eesti ja Moskva illustraatorite interpretatsioonid
Näitus „Vanad muinaslood” Eesti Lastekirjanduse Keskuses kuni 11. II on eksponeeritud Eesti ja 18. II – 30. IV Moskva raamatuillustraatorite looming.
Veel laupäeva pärastlõunani võib vaadata lastekirjanduse keskuses eesti kunstnike vendade Grimmide muinasjuttude interpretatsiooni. Nädala pärast katavad keskuse saali ja trepikoja seinu juba vahetusnäituse Moskva raamatuillustraatorite pildid.
See näitus on ebatavaline oma tõsises,…
Näitus „Vanad muinaslood” Eesti Lastekirjanduse Keskuses kuni 11. II on eksponeeritud Eesti ja 18. II – 30. IV Moskva raamatuillustraatorite looming.
Veel laupäeva pärastlõunani võib vaadata lastekirjanduse keskuses eesti kunstnike vendade Grimmide muinasjuttude interpretatsiooni. Nädala pärast katavad keskuse saali ja trepikoja seinu juba vahetusnäituse Moskva raamatuillustraatorite pildid.
See näitus on ebatavaline oma tõsises,…
4 minutit
25 kauneimat Eesti raamatut
Näitus „25 kauneimat Eesti raamatut” rahvusraamatukogus kuni 22. II.
Inimestele meeldib omavahel võistelda ning end pidevalt mingite kriteeriumite alusel teistega võrrelda. Igal aastal toimub lugematul hulgal konkursse ning professionaalid nimekirjastavad halvimaid ja parimaid, ilusamaid ja koledamaid, õhemaid ja paksemaid, kallimaid ja odavamaid esmeid, tooteid. Korraldatakse galaüritusi, auhindamisi, ülevaatenäitusi, laureaadid saavad omandatud tiitli hiljem uhkelt oma nime…
Inimestele meeldib omavahel võistelda ning end pidevalt mingite kriteeriumite alusel teistega võrrelda. Igal aastal toimub lugematul hulgal konkursse ning professionaalid nimekirjastavad halvimaid ja parimaid, ilusamaid ja koledamaid, õhemaid ja paksemaid, kallimaid ja odavamaid esmeid, tooteid. Korraldatakse galaüritusi, auhindamisi, ülevaatenäitusi, laureaadid saavad omandatud tiitli hiljem uhkelt oma nime…
2 minutit
Pealelend: Enn Põldroos
Olete kümmekonna monumentaalteose autor. Kuidas te nende loomiseni jõudsite ja milliseid võimalusi pakub monumentaalteos kunstnikule?
Enn Põldroos: Olen alati olnud monumentaalkunsti koha pealt hingelt hell. Kaasaegse vabakunsti needuseks on minu arust nõrk funktsionaalne side eluga, tema jaoks poleks nagu kohta. Näitused on pääseteeks vaid osaliselt: kujutlen, et neid võiks vaadelda aruandena tehtud tööst, mitte aga kunstiloomingu sihtsadamana.…
Enn Põldroos: Olen alati olnud monumentaalkunsti koha pealt hingelt hell. Kaasaegse vabakunsti needuseks on minu arust nõrk funktsionaalne side eluga, tema jaoks poleks nagu kohta. Näitused on pääseteeks vaid osaliselt: kujutlen, et neid võiks vaadelda aruandena tehtud tööst, mitte aga kunstiloomingu sihtsadamana.…
1 minut
Kunstiõpetamine – mida oodata nüüdiskunstilt?
Sirp alustas eelmises numbris EKA õppetoolide juhatajatele küsimuste esitamist nüüdisaegse kunsti õpetamine kohta. Seekord saavad sõna vabade kunstide teaduskonna stsenograafia õppetooli juhataja Lilja Blumenfeld ja graafilise disaini õppetooli juhataja Ivar Sakk.
*
Palun tooge välja kolm olulist momenti, mida nüüdisaegse kunsti õpetamise puhul tuleb silmas pidada. Miks?
Kas EKA praegune õpetamissüsteem toetab noorte…
*
Palun tooge välja kolm olulist momenti, mida nüüdisaegse kunsti õpetamise puhul tuleb silmas pidada. Miks?
Kas EKA praegune õpetamissüsteem toetab noorte…
3 minutit
Laemaal kui väljakutse
Paul Kuimet
Eero Epner küsib maalikunstnik Tõnis Saadojalt, miks ta oli nõus laemaali looma.
*
Sirbi esiküljel on alati olnud inimesed: kunstnikud, kirjanikud, heliloojad, lavastajad jt. Sinu sooviks oli ennast esiküljelt taandada ning jätta…
Eero Epner küsib maalikunstnik Tõnis Saadojalt, miks ta oli nõus laemaali looma.
*
Sirbi esiküljel on alati olnud inimesed: kunstnikud, kirjanikud, heliloojad, lavastajad jt. Sinu sooviks oli ennast esiküljelt taandada ning jätta…
3 minutit
Kunst loob avalikkust
Võib ilmselt öelda, et ainult halb maitse paneb kunstist kõneledes esitama üleskutseid nagu „pöördugem tagasi juurte juurde”. Pole midagi konservatiivsemat kui teatada, et maalikunstnikud peaksid seadma oma loomingu keskmesse värvi, poeedid meetrika ja muusikud harmooniaprintsiibi, sest „nii oli alguses”. Seetõttu on kummaline lugeda ka teatrikäsitlusi, kus teatatakse, et teatri olemuseks on näiteks loo jutustamine, inimtunnetele kaasaelamine…
3 minutit
Eesti infosõdur Norman Davies
Üleilmses infomüras ja -sõjas on sellise kaliibriga abi Eestile vägagi teretulnud.
Norman Davies, Vanished Kingdoms: The History of HalfForgotten Europe. Allen Lane, London 2011. 848 lk.
Monumentaalse ja üheksakümnendatel diplomaatide seas sensatsioonilise „Euroopa. Ajalugu” autor, tunnustatud briti ajaloolane Norman Davies, avaldas 2011. aasta lõpus viieteistkümne Euroopa unustatud ja kadunud riigi ülevaate. Seekordse „tellisega” on käsitletud teiste…
Norman Davies, Vanished Kingdoms: The History of HalfForgotten Europe. Allen Lane, London 2011. 848 lk.
Monumentaalse ja üheksakümnendatel diplomaatide seas sensatsioonilise „Euroopa. Ajalugu” autor, tunnustatud briti ajaloolane Norman Davies, avaldas 2011. aasta lõpus viieteistkümne Euroopa unustatud ja kadunud riigi ülevaate. Seekordse „tellisega” on käsitletud teiste…
4 minutit
Vennastekoguduse kirjavara jälgedes
Rudolf Põldmäe, Vennastekoguduse kirjandus. Toimetanud Siiri Ombler. Kujundanud Kaljo Põllu. Ilmamaa, 2011. 531 lk.
„Kirjutada aga midagi vanemast vennastekoguduse kirjandusest, see on julge katse luua mitte millestki: puuduvad vajalised selgitavad allikad ja on üsna jäljetult kadunud uuritavad teosed ise, mis kunagi kodu- või välismaal vargsi trükitud või koguni käsikirjaliselt käibele lastud.”1 Nende sõnadega alustas…
„Kirjutada aga midagi vanemast vennastekoguduse kirjandusest, see on julge katse luua mitte millestki: puuduvad vajalised selgitavad allikad ja on üsna jäljetult kadunud uuritavad teosed ise, mis kunagi kodu- või välismaal vargsi trükitud või koguni käsikirjaliselt käibele lastud.”1 Nende sõnadega alustas…
3 minutit
Armastuse saladus
Armastus on alles siis armastus, kui igasugune tehingulisus on unustatud, ületatud või välistatud.
Jacques Derrida, Surma and. Tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Mart Kangur, toimetanud Margus Ott. Kujundanud ja küljendanud Sirje Ratso. TLÜ Kirjastus, 2011. 240 lk.
. . . . ei saanud armastada oma last ja samal ajal vihata võõrast . . . .
Kjell Westö „Kus kõndisime kunagi”.
Olgu kohe murega mainitud, et Jacques Derrida „Surma…
Jacques Derrida, Surma and. Tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Mart Kangur, toimetanud Margus Ott. Kujundanud ja küljendanud Sirje Ratso. TLÜ Kirjastus, 2011. 240 lk.
. . . . ei saanud armastada oma last ja samal ajal vihata võõrast . . . .
Kjell Westö „Kus kõndisime kunagi”.
Olgu kohe murega mainitud, et Jacques Derrida „Surma…
6 minutit
EL i õiguse ja põhiseaduslike õiguste probleemkohad
Intervjuu Euroopa teadusnõukogult põhiseaduste uurimiseks 1,2 miljoni euro suuruse grandi pälvinud Anneli Albiga.
*
Olete koos vähiravi uurija Tambet Teesaluga üks kahest eestlasest ligi 500 teadlase hulgas, kes pälvis mullu Euroopa teadusnõukogu grandi. Kas oskate avada tausta, kuidas jõudsite väljavalitute hulka?
Eks selle grandi saamine tuli meeldiva üllatusena. Konkurents neile on väga suur…
*
Olete koos vähiravi uurija Tambet Teesaluga üks kahest eestlasest ligi 500 teadlase hulgas, kes pälvis mullu Euroopa teadusnõukogu grandi. Kas oskate avada tausta, kuidas jõudsite väljavalitute hulka?
Eks selle grandi saamine tuli meeldiva üllatusena. Konkurents neile on väga suur…
7 minutit
Näotud lõksud ehk
Marek Strandberg
Hirmsa Tulviste julmad röövliteod vanas armsas Revali linnas
On vohava suhtluse, meediapaljususe, arvamise ja selle liidrite ajajärk. Eesti traditsioonis on just loovisikutel oluline roll arvamusturul, nad on majakad, kompassid ja mõõdupuud nii…
Hirmsa Tulviste julmad röövliteod vanas armsas Revali linnas
On vohava suhtluse, meediapaljususe, arvamise ja selle liidrite ajajärk. Eesti traditsioonis on just loovisikutel oluline roll arvamusturul, nad on majakad, kompassid ja mõõdupuud nii…
3 minutit
