Rohkem, rohkem ukraina kirjandust!
Viimase paari aasta jooksul on hoogustunud ukraina kirjanduse tõlkimine, samuti on avaldatud hulk raamatuid Ukraina kohta. Kas seda on palju või vähe?
Kaitske inimest!
Igor Kotjuhi „Sireenid ja sähvatused“ ei jää teostuselt ega sügavuselt alla eesti kirjanduse tuntuimatele sõjavastastele luulekogudele.
Reportaaž „Linnuteelt“
Pärast kümmet päeva ühist rassimist, lõputuna näivat asjaajamist ning möödujate küsivaid pilke on käes kauaoodatud hetk: Emajõe äärde on kerkinud „Linnutee“.
Arhitektuur tehnoloogia ja Exceli vahel
2024. aasta Tallinna arhitektuuribiennaal kannab pealkirja „Ressursid tulevikuks“. Küsitakse, kuidas kättesaadavate vahenditega arhitektuurist mõelda, projekteerida ja ehitada.
Liivi varakamber
Valts Ernštreits: „Ei ole ainult liivlased ja Liivi rand, kus peame homme liivi püha, vaid liivi pärand puudutab paljusid inimesi nii Lätis kui ka osaliselt Eestis.“
Rügav ekstravert, sügav introvert
Enn Lillemets ja Inga Heamägi on Tartu Linnamuuseumis pannud üles väga hea, aga ikka veel vähe tuntud eesti kunstniku Eduard Rüga liigutava ja tõhusa isikunäituse.
Lõikuspidu parteimaastikul
Ebaseaduslikult erakondade liikmeks „sattunud“ puhastati registrist välja. Mis saab edasi?
Soome modernismi pärlid
Kuraator Kerttu Männiste mitte ainult ei jätka head koostööd Soome muuseumidega, vaid on leidnud väljapanekule Eestit ja Soomet siduva lähtepunkti.
Kumb on naljakam, naine või mees?
Kinost tulles meenutasime kaaslasega, kuidas mehe kui…
Kuhu edasi, Viljandi folk?
Juubelihõnguline festival möödus kaunis väärikalt, aga see ei tähenda, et taevas Viljandi pärimuspeo kohal on pilvitu.
Roheline pole ainult värv plaanil
„Tulgem nagu palverändurid muiste!“
XXX Haapsalu vanamuusikafestival pakkus kaheksa eriilmelist kontserti, säravaimateks esinejateks Jupiter koos kontratenor Iestyn Daviesega ja Graindelavoix.
Komi roheline
Komi vabariik on kontrastide maa, kus hoitakse oma käes naftareostuse maailmarekordit, kuid esimesena Venemaa Föderatsioonis on saavutatud ka kohaliku looduspärandi tunnustamine UNESCO poolt.
Mis saab koostööst Venemaal elavate soomeugrilastega?
Tõnu Seilenthal: „Soome-ugri keelte hääbumise tendents on selgelt näha, Moskval pole selleks vaja kuigi palju teha.“
Uus „Saund“ ja banaanimustriline kampsun
Tantsu- ja uue muusika festival „Saund“ näitab elektroonilise avangardpopi hetkeseisu ning on seetõttu Eesti festivalimaastikul väga vajalik.
Veider ja kangelaslik tegu – Nietzsche tõlkimine
Noppeid Nietzsche tõlkijate vestlusringist 6. mail Tallinna ülikoolis toimunud konverentsil „Dekadents eesti kultuuris: tõlge ja tõlgendus“.
Mis on lastefilmides erilist?
Sisuküpsus, mis lähendab täiskasvanulikku ja lapselikku, eristab Pixarit paljudest teistest filmitootjatest, kes lastele animafilme teevad.
Kärbitud karateka
„Karateka ja salasamurai“ konflikt lahvatab kahe mehe, idealisti ja salamisi midagi ootava noore ning kibestunud ja mitte midagi enam lootva vana mehe kohtumisel.
Ääremaa – statistika või tunne?
Urmas Lennuki „Ääremaal“ on lavastusena segu olmerealismist, absurdidraamast ja sümbolistlikust teatrist.
Maa mäletab inimest
Artikkel sarjast „Millest mõtled?“
Luhta minek
Mitmetahuline mees ja tema vari
„Oppenheimerit“ vaadates ei saa lahti tundest, et filmi peategelane näib olevat veidi ka Christopher Nolani enda idealiseeritud autoportree.
Too tants. Ootus
Viive Aamisepp 21. IV 1936 – 22. VII 2023
Rakvere teatris leidis sügava hääle ja omapärase orgaanikaga…
In memoriam Aadu Must 25. III 1951 – 20. VII 2023
Aadu Must sündis 25. märtsil 1951 Toris kooliõpetajast ema ja agronoomist isa pojana. Kireva ajalooga kodukant ja suguvõsa juured tekitasid varakult ajaloohuvi, tema side Toriga ei katkenud kunagi. Sealsed kohaainelised jutud, mida Must lastele ühes tänapäevaste lisandustega jutustas, kogus Must 2005.…
