Suitsu nurk XX – Jürgen Rooste „Veel üks raibe“
Suvatsen omada, riik maksku!
Võitlus energiatõhususe direktiiviga on tõstnud rohepöördevastase blufi uuele tasemele.
Päästa valla oma sisemine Lilli!
Kirjandus, riik ja raha
Eesti ja eestlus toetuvad väga tugevalt keelele ja kirjandusele. Selleks et kirjandus saaks täita XXI sajandil oma rolli keele ja ühiskonna ees, peab…
Tasa ja targu kuldse jonnipunnini
Mõtteid Piret Raua pärgamise puhul Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnaga
Loodut peab ka nimetada saama
On strateegiliselt tähtis olla üksteisele arusaadav ja püsida mõistmise kursil, mis keelevaldkonnas tähendab lakkamatut mõistetele vastete leidmist.
Dante kriisiteraapia
„Jumalik komöödia“ on inimesele eksistentsiaalne teejuht: peale sügava refleksiooni kriisi olemuse üle leiab sealt tundelise, meelelise, ajaloolise ja eshatoloogilise teekonna sellest väljumiseks.
Venemaa lugu autorilt, kes soovib Putinit mõista
Iga Venemaale pühendunud välismaalasest autor peab suhestuma selle maaga, säilitades osavalt sõltumatu positsiooni.
Oscarid vana ja uue maailma vahel
Tänavune Oscari-konkurents ilmestas hiilgavat filmiaastat. Mitmed auhinnata jäänud nominendid võinuks mõnel nõrgemal aastal riisuda koore.
Juhime evolutsiooni, aga kuhu? Lugu sellest, kuidas inimene loodusele vastu hakkas ja haledalt läbi kukkus
Sisemine rohepööre
Senise uhkustunde asemel on uued asjad hakanud seostuma pigem häbiga, aga taas- ja jätkuv kasutus on saanud vaesuse asemel kestlikkuse märgiks.
Looduse rööbastel ehk Rail Balticu tegelik hinnasilt
Hanna Samoson asub avastusretkele piki plaanitava Rail Balticu trassi. Ootamatult sukeldub retke otseülekanne aga joonelt sügavale eestimaalaste hinge.
Tants tunnete ja süvaökoloogiaga
Eelkõige on Næss tuntud muidugi kui süvaökoloogilise liikumise rajaja. Süvaökoloogilises liikumises osalejaid ühendab mõte ja tunne, et kõigil osalejatel on iseväärtus. Ka mäel ja jõel.
Philadelphia politseimaja ja Ahmedabadi ülikooli kampus
Häirekella lüüakse Eestist pärit autorite rahvusvahelise pärandi hulka kuuluva kahe hoone pärast, pöördudes riiklike ja kohapealsete otsustajate poole, et märgilised hooned säiliksid.
Kogutud teos. Kestev mõistatus
Eva Mustoneni näitusel „Paljulubav“ oli kõik valesti. Kui riiulist näituse materjale välja õngitsesin, sain aru, et aeg on küps müsteerium lõpuks ära korrastada.
Tulevikku vaatav humanitaaria
See, kas integratiivsed inimteadused kuulutavad teadusmaailmas ja ühiskonnas ette humanitaaria õitseaega, sõltub suuresti (teadus)poliitilistest valikutest.
Maailmalõpp neljale
„Viimane vahipost“ on näide sellest, et pretensioonitu meelelahutus ei pea alati tähendama oma kunstilistest teesidest ja põhimõtetest loobumist.
Kaks koostöölavastust, ilma konfliktita
Vanemuise ja Tartu Uue teatri „Romeole ja Juliale“ ning „Vaba(n)dusele“ saab liigset turvalisust ette heita eelkõige tegijate ambitsiooni ja tulemuse võrdluses.
Paradoksaalne professionaalsus
Muba virtuooside kontsert pakkus suure elamuse. Ligi kolm tundi muusikat ei muutunud väsitavaks kogemuseks ning ka väga väikeseid kontserdikülastajaid võis näha lõpuni kuulamas.
Kuidas seletada sotsiaalset ebavõrdsust surnud jänesele?
Artikkel sarjast „Millest mõtled?“
Prügi väljaviimise õrn poeesia
Pöördumatult soe klassika
Häid lugusid on Eplikul nii palju, et ta võiks neist kokku panna terve hittidest koosneva kontserdisarja – ja ei läheks sugugi üheplaaniliseks.
Maailma lõpus on lillemaalid
Jenny Grönholmi isikunäitus „Tulevikumälestused“ kutsub ka juhuslikud möödujad galeriisse, sest vaateaknast paistavad tänavale kaunid pastelsetes toonides lillemaalid. Galeriis aga esmapilgul silma hakanud…
Vikerkaarepüüdmisest võistulaulmisel
Peast laulev koor näeb konkursiolukorras alati parem välja ning lauljate kontakti dirigendiga tuleks pingelises situatsioonis kindlasti tähele panna ja hinnata.
Viis kevadist hetke
Päevakajalised kangelased seiklevad tänapäeva Eestis animafilmis „Kaka, kevad ja teised“.
Kella- ja tšelloteemaline elleriaad
Tšellomuusika võib olla Elleri muu mahuka loomingu seas küll teisejärguline, ent varaskrjabinliku melanhoolia ning Ellerile nii omaste põhja- ja kodumaiste kujutelmade allikana köidab ometi meeli.
Tundemärgid elust enesest
Närib kahtlus, et saanud esmakordse võimaluse kokkupuuteks Tallinna Linnateatri ja tema oivalise trupiga, on Ivar Põllu seadnud sihiku pisut madalale.
Eduard Wiiralt, Pariis, Dix ja Grosz
Kuigi Pariis lihvis Wiiralti stiili, meenutavad tema vangid ja pätid, karjuvad pead ja kolpadest välja ronivad fantastilised taimed Dixi ja Groszi Esimese maailmasõja järgset kujundiilma.
Roosa ufo
Kunstihoone Lasnamäe paviljoni ulmelise potentsiaaliga võib siduda kultuuri palju laiemalt kui üksnes nüüdisaegne kunst.
Sirgjooneliselt lihtne „Anne Franki päevik“
Surmahirmust lavastuses ei räägita. Või õigupoolest on seda aimata õige vähe, sest peategelasi Annet ja tema isa Ottot seob lootus.
„Tujaga“ XXI sajandisse
Nii mõnigi „Tuja“ ansamblite liikmetest spontaanselt moodustatud kooslus kõlas stiili poolest justkui möödunud sajandi 1950-1960. aastatest pärit bänd – ja see pole mitte etteheide, vaid kompliment.
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad 2022
Proosa
Piret Raud, „Nimepanija“
Luule
Jürgen Rooste, „Loimurite laul. Väike korrosioonikatekismus“
Ilukirjanduslik tõlge (võõrkeelest eesti keelde)
Ülar Ploom ja Ilmar Vene – Dante Alighieri, „Jumalik komöödia. Paradiis“ (tõlge itaalia keelest)
Ilukirjanduslik tõlge (eesti keelest võõrkeelde)
Consuelo Rubio Alcover – Paavo Matsin,…
Naiste sõprus
Loodetavasti peab kuraator Brigit Arop sõna ning ühest väiksest väljapanekust kasvab välja mininäituste sari.
Pealelend – Sirli Zupping, HTMi keelepoliitika osakonna nõunik
Riiklikult on terminitööd katkematult toetatud sihtprogrammidega alates 2008. aastast. Praegu on käimas programm „Eesti oskuskeelekorralduse ja terminitöö toetamise põhimõtted 2019–2027“. Seega on paras aeg hinnata, kas see, mis on meid siia toonud, viib meid…
