2024-45 (4020)

Ilu
Multitalent Gregor Kulla. Hariduselt on Kulla oboist ja helilooja, kuid tegevuselt samavõrra kirjanik, kriitik, modell ja etenduskunstnik.      
 Piia Ruber

Ilu

Gregor Kulla: „Püüdsin „Peenraga“ luua terviku, mille kõik osad toetavad üksteist, mitte ei ole juhuslikud. Raamat on kõigest üks osa visioonist.“

Lingulaadid meie magamistoas
oecd.org

Lingulaadid meie magamistoas

Olgu maapõues peidus või triljon eurot, rääkima sellest ei peaks.

Soome-Eesti vaesusesild

Soome on tundunud ikka nagu parem Eesti: mitte just Atlantis ega ka Shangri-La, ent sisukas, tarmukas ja hooliv. Soomlastelt oleme saanud kolmejalgse tabureti ja „Kalevala“ vennapoja, Nõukogude süvaperioodil kapitalismiarmastuse, aga ka kelmikama saunakultuuri ning igal ajal innustavat arhitektuuri, muusikat ja moodsaid mõttevoolusid. Äsja PÖFFil linastunud Soome menubändist Dingo rääkiv „Levoton Tuhkimo“ ehk „Rahutu Tuhkatriinu“ ja mulletirohke…

Tarbimiskombinaat Kaksteist Kuud

Olen selle riigi, maailmajao ja planeedi kodanikuna mõnevõrra mures selle pärast, mis on saanud meie pühadest. Tundub, et pühades pole enam midagi püha – midagi erilist. Päevast päeva käib mingi tähistamine ning täht­päevad on asendunud tähistamis­tsüklitega, globaalsete piduperioodidega, mille vahel jääb vaba hingamise aega järjest vähemaks ning mille kulgu reguleeritakse meie eest ja kuskilt…
Elav ja eripärane

Elav ja eripärane

Muljeid 2024. aasta Betti Alveri kirjandusauhinda püüdnud debüütteostest

Neljas kahe Finlandia omanik

Neljas kahe Finlandia omanik

27. novembril kuulutati välja tänavused Finlandia auhinna laureaadid. Ilukirjanduse auhinna võitis Pajtim Statovci romaaniga „Lehmä synnyttää yöllä“ („Lehm sünnitab öösel“, kirjastus Otava). Statovci on Finlandia ajaloo 41 aasta jooksul neljas…
Ellu jääda, ikka ellu jääda … Aga miks?
Marko Mäetamm. Jahimehed tulevad alati koidikul. 2024.       
Repro

Ellu jääda, ikka ellu jääda … Aga miks?

Kõik kolm maalikunstnikku Kondase keskuses on metamorfilised ning aitavad vaatajal vabaneda determinismi painest.

Mida me kardame?
Naine pole üksnes laste sünnitaja, vaid ka ühiskonnale ja usulistele institutsioonidele allutatud „anum“, kelle kohus on ilmale tuua kas Kristus või Antikristus.      
Kaader filmist „Esimene oomen“

Mida me kardame?

Õudusfilmide arvukad alažanrid on sel aastal pakkunud hulgaliselt karjeid, ehmatust, pinget, verd ja soolikaid, kuid pealiskihi all on näha ka praeguse aja sotsiaalsed hirmud ning ärevus.

Muutuvad ajad ja kombed ning keel koos nendega
Keele muutumise üle on mõtet arutleda ning seda 22. novembril Tartu ja Tallinna ülikooli keeleteadlaste koostöös korraldatud muutuva keele XX teemapäeval ka tehti.      
Keit Mõisavald

Muutuvad ajad ja kombed ning keel koos nendega

Külli Habicht: „Inimese keeletöötlusvõimel on piirid ja keel toimib paljuski analoogiate, sarnasusvõrdluste ja ka kujundlike laienduste toel.“

Rahvusvaheline mees
Martin Kõiv: „Jaapanlased hoiavad oma kultuuri ega anna seda kergekäeliselt välismaailmale tõlgendamiseks.“       
Siim Vahur

Rahvusvaheline mees

Akadeemilise teatri üks asutajaid Martin Kõiv: „„Naeru Akadeemia“ autoril Kōki Mitanil on väga peen huumoritaju.“

Kuhu lõoke lendab?
Endla teatri „Nukumaja“. Märt Avandi (Torvald) ja Liis Karpovi (Nora) mäng, omavaheline sünergia, millega nad tajuvad teist näitlejat, pääseb väikeses teatrisaalis mõjule.      
Priit Loog

Kuhu lõoke lendab?

Laura Jaanholdi „Nukumajas“ käsitletakse vägivaldse suhte teemat, Hendrik Toompere seeniori teemaks võiks olla laiemalt tänapäeva muutuv väärtussüsteem.

Ruumist ja inimestest – inimgeograafia ühendab maailma

Kuidas ruum mõjutab inimeste elu ja ühiskonnaprotsesse alates rändemustritest ja ebavõrdsuse kujunemisest kuni linnaplaneerimise ja kogukonnaaianduseni.

Inimgeograafia on valdkond, mis ühendab ruumi ja ühiskonna uurimise. Kuigi geograafia tundub esmapilgul kooliajast tuttava kaardivaatlusena, ulatub inimgeograafia sellest märksa kaugemale. See analüüsib, kuidas ruum mõjutab inimeste elu ja ühiskonnaprotsesse…
Aasta puitehitis 2024
Estply puitinterjööri eriauhinna pälvis minimalistliku, detailipuhta ja veenva interjöörilahendusega Rannaküla suvila.       
Martin Siplane / Aasta puitehitis 2024

Aasta puitehitis 2024

Aasta puitehitise võistlus on innustanud ja edendanud Eesti puitarhitektuuri juba 22 korda. Teie ees on selle aasta võidukad.

Mitmevarjundiline „Ruth“
Johannes Aavik ütleb, et Ruth ei ole mingisugune klassikalise kreeka profiili ja alandliku loomuga Milo Venus. Eduard Wiiralt. „Milo Veenus“ (1917), „Plakati kavand“ (1916), Eesti Kunstimuuseum.

Mitmevarjundiline „Ruth“

Geniaalne naiskunstnik Ruth, J. Randvere teose nimitegelane, on vastandatud küündimatute tavaliste naistega. Siiski pole „Ruth“ traditsioonilise soosüsteemi õõnestamise näitena tõsiseltvõetav.

Eemaldunud keha 
Krõõt Tarkmeel

Eemaldunud keha 

Ma olen eemaldunud oma kehast. Ta vajab kogu aeg hoolitsemist, turgutamist, poputamist. Ta vajab pidevat tähelepanu: et ma ei istuks liiga kaua, et ma liigutaks, et ma ei laseks argielu stressil teda…

Raalprojekteerimise meistriklassi maestro

Akadeemik Rein Küttner 25. XI 1940 – 15. XI 2024

Raalprojekteerimine on praegu inseneriõppe elementaarne osa, umbes nagu esimese võõrkeele valdamine laitmatu igapäevasuhtluse tasemel. Sobiva tarkvara esimesed versioonid tulid turule vaid paar aastat pärast seda, kui ilmusid personaalarvutid.
Poole sajandi eest oli Rein Küttner selle valdkonna üks alusepanijatest ja pioneeridest. Tollal olid paljud veendunud, et arvutid toovad…

Heino Rannap 9. VI 1927 – 24. XI 2024

24. novembril lahkus meie hulgast 97 aasta vanuselt EMTA emeriitprofessor Heino Rannap, kes on eesti muusikaharidusele ja kultuurielule palju andnud. Teame teda kui muusikapedagoogi ja pedagoogikaajaloolast, aga ka kui teadlast – esimest pedagoogikadoktorit muusika valdkonnas.
Heino Rannap sündis 9. juunil 1927 Hallistes õpetajate perekonnas. Põhihariduse omandas ta Halliste ja Abja-Paluoja koolis, keskhariduse aga…
Soolased tsitaadid köidavad vaatajat
See näitus tundub täiesti irooniavabalt ideaalmaterjal, tutvustamaks noortele postmodernismi tähendust.      
Stanislav Stepaško

Soolased tsitaadid köidavad vaatajat

Näituse tööd on veidike liiga selgekoelised, tsiteerivad ja otseütlevad, mis siiski ei välista seda, et tegemist on väga professionaalsete teostega.

Sobrades mälu- ja pilvearhiivides …
Näitusel kutsub Saadoja lähedalt vaatlema just kaduvuse ja efemeersuse võlusid. Foto: Anu Vahtra

Sobrades mälu- ja pilvearhiivides …

Näitus „Siis“ koosneb teostest, milles Tõnis Saadoja ei külmuta aega, vaid näib hoopiski viitavat elu dünaamilisusele.

Elu andev muusikal

Juba „Kinky Boots’i“ sünnilugu kõlab nagu lennukas ja hullumeelne komöödia, aga nagu sageli juhtub, jäljendab kunst elu.

Muusikal „Kinky Boots“ ehk „Kirglikud kontsad“ 23. XI (esietendus) Vanemuise suures majas. Libreto autor Harvey Fierstein Miramaxi filmi „Kinky Boots“ ainetel (stsenaristid Geoff Deane ja Tim Firth), muusika ja laulusõnade autor Cyndi Lauper, orkestratsioonide autor…
Kummitused meie kurgus

Kummitused meie kurgus

Doireann Ní Ghríofa romaanis „Kummitus kurgus“ on tajutav sügav side, mille loob eelnenud ja tulevaste põlvede vahel emadus.

Ood Schönbergile
Ansambel Ludens esitamas Arnold Schönbergi teost „Ood Napoleonile“      
 Teet Raik

Ood Schönbergile

Tänavu jaanuaris tegevust alustanud ansambli Ludens ümber koondunud teotahtest tulvil muusikud on näidanud, et soovivad rinda pista just niisuguse repertuaariga, mille ees mõni teine tagasi kohkub.

Descartes ja territoorium: ruumalauuring raamatukogus
Virtuaalprillide abiga ilmuvad raamatukogu seintele tekstid, lausekatkete ja sõnade vahel ja sees liiguvad inimesed.      
Alissa Šnaider

Descartes ja territoorium: ruumalauuring raamatukogus

Virtuaalreaalsuse lavastus on ülimalt kohane viis käsitlemaks illusioone, kombatamatuid nähtusi ja kvantmehaanilisi reaalsusi, mis koosnevad nullidest ja ühtedest.

Sirp