2024-45 (4020)

Ilu
Multitalent Gregor Kulla. Hariduselt on Kulla oboist ja helilooja, kuid tegevuselt samavõrra kirjanik, kriitik, modell ja etenduskunstnik.      
 Piia Ruber

Ilu

Gregor Kulla: „Püüdsin „Peenraga“ luua terviku, mille kõik osad toetavad üksteist, mitte ei ole juhuslikud. Raamat on kõigest üks osa visioonist.“

Lingulaadid meie magamistoas
oecd.org

Lingulaadid meie magamistoas

Olgu maapõues peidus või triljon eurot, rääkima sellest ei peaks.

Soome-Eesti vaesusesild

Soome on tundunud ikka nagu parem Eesti: mitte just Atlantis ega ka Shangri-La, ent sisukas, tarmukas ja hooliv. Soomlastelt oleme saanud kolmejalgse tabureti ja „Kalevala“ vennapoja, Nõukogude süvaperioodil kapitalismiarmastuse, aga ka kelmikama saunakultuuri ning igal ajal innustavat arhitektuuri, muusikat ja moodsaid mõttevoolusid. Äsja PÖFFil linastunud Soome menubändist Dingo rääkiv „Levoton Tuhkimo“ ehk „Rahutu Tuhkatriinu“ ja mulletirohke…

Tarbimiskombinaat Kaksteist Kuud

Olen selle riigi, maailmajao ja planeedi kodanikuna mõnevõrra mures selle pärast, mis on saanud meie pühadest. Tundub, et pühades pole enam midagi püha – midagi erilist. Päevast päeva käib mingi tähistamine ning täht­päevad on asendunud tähistamis­tsüklitega, globaalsete piduperioodidega, mille vahel jääb vaba hingamise aega järjest vähemaks ning mille kulgu reguleeritakse meie eest ja kuskilt…
Elav ja eripärane

Elav ja eripärane

Muljeid 2024. aasta Betti Alveri kirjandusauhinda püüdnud debüütteostest

Noored provintsist pärit naisluuletajad lastakse ju maha?
Sveta Grigorjeva esimene luulekogu „kes kardab sveta grigorjevat?“ vallandas 2013. aasta sügisel elava poleemika naiskirjanduse üle. Ajakirja Vikerkaar noored kriitikud on Grigorjeva raamatu valinud kümnendi parimaks debüütteoseks.      
 Värske Rõhk

Noored provintsist pärit naisluuletajad lastakse ju maha?

Eesti ei ole küll klassiühiskond, aga ka siin tuleks teatud ringkondade privileegidest või, vastupidi, tõrjutusest rohkem rääkida.

Neljas kahe Finlandia omanik

Neljas kahe Finlandia omanik

27. novembril kuulutati välja tänavused Finlandia auhinna laureaadid. Ilukirjanduse auhinna võitis Pajtim Statovci romaaniga „Lehmä synnyttää yöllä“ („Lehm sünnitab öösel“, kirjastus Otava). Statovci on Finlandia ajaloo 41 aasta jooksul neljas…
Ellu jääda, ikka ellu jääda … Aga miks?
Marko Mäetamm. Jahimehed tulevad alati koidikul. 2024.       
Repro

Ellu jääda, ikka ellu jääda … Aga miks?

Kõik kolm maalikunstnikku Kondase keskuses on metamorfilised ning aitavad vaatajal vabaneda determinismi painest.

Mida me kardame?
Naine pole üksnes laste sünnitaja, vaid ka ühiskonnale ja usulistele institutsioonidele allutatud „anum“, kelle kohus on ilmale tuua kas Kristus või Antikristus.      
Kaader filmist „Esimene oomen“

Mida me kardame?

Õudusfilmide arvukad alažanrid on sel aastal pakkunud hulgaliselt karjeid, ehmatust, pinget, verd ja soolikaid, kuid pealiskihi all on näha ka praeguse aja sotsiaalsed hirmud ning ärevus.

Muutuvad ajad ja kombed ning keel koos nendega
Keele muutumise üle on mõtet arutleda ning seda 22. novembril Tartu ja Tallinna ülikooli keeleteadlaste koostöös korraldatud muutuva keele XX teemapäeval ka tehti.      
Keit Mõisavald

Muutuvad ajad ja kombed ning keel koos nendega

Külli Habicht: „Inimese keeletöötlusvõimel on piirid ja keel toimib paljuski analoogiate, sarnasusvõrdluste ja ka kujundlike laienduste toel.“

Rahvusvaheline mees
Martin Kõiv: „Jaapanlased hoiavad oma kultuuri ega anna seda kergekäeliselt välismaailmale tõlgendamiseks.“       
Siim Vahur

Rahvusvaheline mees

Akadeemilise teatri üks asutajaid Martin Kõiv: „„Naeru Akadeemia“ autoril Kōki Mitanil on väga peen huumoritaju.“

Kuhu lõoke lendab?
Endla teatri „Nukumaja“. Märt Avandi (Torvald) ja Liis Karpovi (Nora) mäng, omavaheline sünergia, millega nad tajuvad teist näitlejat, pääseb väikeses teatrisaalis mõjule.      
Priit Loog

Kuhu lõoke lendab?

Laura Jaanholdi „Nukumajas“ käsitletakse vägivaldse suhte teemat, Hendrik Toompere seeniori teemaks võiks olla laiemalt tänapäeva muutuv väärtussüsteem.

Balleti loomine on nagu maratonijooks
Helilooja Alisson Kruusmaa nendib, et balleti „Valgus maailma lõpust“ kirjutamise kõige suurem õppetund on teistega arvestamine: vajadusel tuleb teha muudatusi, et mahtuda teiste artistide ja loojate loomingusse.       
Kristi Tüvi

Balleti loomine on nagu maratonijooks

Alisson Kruusmaa: „Heliloojana loodan, et minu muusika annab lugu piisavalt hästi edasi. Isegi siis, kui saalis olija sulgeb silmad ega vaata, mis laval toimub.“

Teised liigid ja nende õigus elamisväärsele elule
12. oktoobril päästis Nähtamatud Loomad tänu annetajate panusele ühest Eesti suurimast puurikanalast 300 tapale minevat kana. Puurikanalast pääsenud kana esimesed sõõmud värsket õhku, esimene päikesekiir ja esimesed sammud maapinnal.      
Nähtamatud Loomad

Teised liigid ja nende õigus elamisväärsele elule

Kõigil elavatel olenditel on sisemine ja võõrandamatu väärtus, mis on seotud pelgalt nende olemasolu, koha, rolli ja arenguga looduses tervikuna. See väärtus pole sugugi ainuüksi inimese hinnata.

Ruumist ja inimestest – inimgeograafia ühendab maailma

Kuidas ruum mõjutab inimeste elu ja ühiskonnaprotsesse alates rändemustritest ja ebavõrdsuse kujunemisest kuni linnaplaneerimise ja kogukonnaaianduseni.

Inimgeograafia on valdkond, mis ühendab ruumi ja ühiskonna uurimise. Kuigi geograafia tundub esmapilgul kooliajast tuttava kaardivaatlusena, ulatub inimgeograafia sellest märksa kaugemale. See analüüsib, kuidas ruum mõjutab inimeste elu ja ühiskonnaprotsesse…
Aasta puitehitis 2024
Estply puitinterjööri eriauhinna pälvis minimalistliku, detailipuhta ja veenva interjöörilahendusega Rannaküla suvila.       
Martin Siplane / Aasta puitehitis 2024

Aasta puitehitis 2024

Aasta puitehitise võistlus on innustanud ja edendanud Eesti puitarhitektuuri juba 22 korda. Teie ees on selle aasta võidukad.

Oma kodulinna fänn
Fotod seeriast „Tosin“. Kopli liinid / Sepa tänava lõpp 2010 ja 2022. Liinide pea-allee viimane hingetõmme. Nüüd on ühel pool vanadega võrreldava mõõtmega majad, teisele poole aga kerkinud viisaka väljanägemisega korrusmajad.       
Dan Mikkin

Oma kodulinna fänn

Aastakümneid kaameraga dokumenteeritud muutused aitavad avada Tallinna linnaruumi ilu, toovad esile linna eripära, kuid osutavad ka vajakajäämistele.

Kui tehnoloogia ei muutu, saab muutuda inimene
Väärtuse loomise ja ühiskondlikult kasuliku innovatsiooni asemel tegelevad tehnomonopolid kasumikasvu nimel järjest enam oma teenuste sihiliku halvendamise ehk pasastumisega (enshittification). The Guardiani ajakirjaniku Tory Shepherdi nägemuses on üheks pasastumise näiteks Instagramis vohav „traditsioonilise naisekuvandi“ propaganda. The Ladies’ Home Journal’i „traditsioonilist naiselikkust“ peegeldav reklaam.             
Wikimedia Commons

Kui tehnoloogia ei muutu, saab muutuda inimene

Igasuguse innovatsiooni kasulikkust saab ja tulebki mõõta teisiti kui ainult panusena majanduskasvu.

Mitmevarjundiline „Ruth“
Johannes Aavik ütleb, et Ruth ei ole mingisugune klassikalise kreeka profiili ja alandliku loomuga Milo Venus. Eduard Wiiralt. „Milo Veenus“ (1917), „Plakati kavand“ (1916), Eesti Kunstimuuseum.

Mitmevarjundiline „Ruth“

Geniaalne naiskunstnik Ruth, J. Randvere teose nimitegelane, on vastandatud küündimatute tavaliste naistega. Siiski pole „Ruth“ traditsioonilise soosüsteemi õõnestamise näitena tõsiseltvõetav.

Eesti luulekoondis naasis Togo MMilt medaliga
Eesti prõmmijad Joonas Veelmaa ja Joosep Vesselov Aafrikas maailmameistrivõistlustel.      
Erakogu

Eesti luulekoondis naasis Togo MMilt medaliga

Reisikiri

Eemaldunud keha 
Krõõt Tarkmeel

Eemaldunud keha 

Ma olen eemaldunud oma kehast. Ta vajab kogu aeg hoolitsemist, turgutamist, poputamist. Ta vajab pidevat tähelepanu: et ma ei istuks liiga kaua, et ma liigutaks, et ma ei laseks argielu stressil teda…

Raalprojekteerimise meistriklassi maestro

Akadeemik Rein Küttner 25. XI 1940 – 15. XI 2024

Raalprojekteerimine on praegu inseneriõppe elementaarne osa, umbes nagu esimese võõrkeele valdamine laitmatu igapäevasuhtluse tasemel. Sobiva tarkvara esimesed versioonid tulid turule vaid paar aastat pärast seda, kui ilmusid personaalarvutid.
Poole sajandi eest oli Rein Küttner selle valdkonna üks alusepanijatest ja pioneeridest. Tollal olid paljud veendunud, et arvutid toovad…
Aiad maha, arhiivid välja!
Debüüdiauhinna saanud „Jalgratta Mahesh“ on kiarostamilik metatasandi film filmitegemisest filmis, koroona ajal 1700 kilomeetrit jalgrattaga kodukülla sõitnud noormehest (paremal), kellest sai korraks üleriigiline kuulsus ning kes filmis ka osaliselt ennast mängib, lavastab ja kõrvalt vaatab.       
Kaader filmist

Aiad maha, arhiivid välja!

IDFA tuletab igal aastal meelde, et me kõik asetume ühiskondlik-kultuurilisse suhtekonteksti nii oma kodus, naaberkülas kui ka meist ükskõik kui mitme tuhande kilomeetri kaugusel asuvas maailma punktis.

Heino Rannap 9. VI 1927 – 24. XI 2024

24. novembril lahkus meie hulgast 97 aasta vanuselt EMTA emeriitprofessor Heino Rannap, kes on eesti muusikaharidusele ja kultuurielule palju andnud. Teame teda kui muusikapedagoogi ja pedagoogikaajaloolast, aga ka kui teadlast – esimest pedagoogikadoktorit muusika valdkonnas.
Heino Rannap sündis 9. juunil 1927 Hallistes õpetajate perekonnas. Põhihariduse omandas ta Halliste ja Abja-Paluoja koolis, keskhariduse aga…
Soolased tsitaadid köidavad vaatajat
See näitus tundub täiesti irooniavabalt ideaalmaterjal, tutvustamaks noortele postmodernismi tähendust.      
Stanislav Stepaško

Soolased tsitaadid köidavad vaatajat

Näituse tööd on veidike liiga selgekoelised, tsiteerivad ja otseütlevad, mis siiski ei välista seda, et tegemist on väga professionaalsete teostega.

Sobrades mälu- ja pilvearhiivides …
Näitusel kutsub Saadoja lähedalt vaatlema just kaduvuse ja efemeersuse võlusid. Foto: Anu Vahtra

Sobrades mälu- ja pilvearhiivides …

Näitus „Siis“ koosneb teostest, milles Tõnis Saadoja ei külmuta aega, vaid näib hoopiski viitavat elu dünaamilisusele.

Elu andev muusikal

Juba „Kinky Boots’i“ sünnilugu kõlab nagu lennukas ja hullumeelne komöödia, aga nagu sageli juhtub, jäljendab kunst elu.

Muusikal „Kinky Boots“ ehk „Kirglikud kontsad“ 23. XI (esietendus) Vanemuise suures majas. Libreto autor Harvey Fierstein Miramaxi filmi „Kinky Boots“ ainetel (stsenaristid Geoff Deane ja Tim Firth), muusika ja laulusõnade autor Cyndi Lauper, orkestratsioonide autor…
Kummitused meie kurgus

Kummitused meie kurgus

Doireann Ní Ghríofa romaanis „Kummitus kurgus“ on tajutav sügav side, mille loob eelnenud ja tulevaste põlvede vahel emadus.

Ood Schönbergile
Ansambel Ludens esitamas Arnold Schönbergi teost „Ood Napoleonile“      
 Teet Raik

Ood Schönbergile

Tänavu jaanuaris tegevust alustanud ansambli Ludens ümber koondunud teotahtest tulvil muusikud on näidanud, et soovivad rinda pista just niisuguse repertuaariga, mille ees mõni teine tagasi kohkub.

Kokkusulamine Kreeka moodi
Kui koor astus Savvas Karantziase missa „Katarsis“ avaosas üheskoos mööda küllalt selgeid ja jälgitavaid akorde, siis löökpillipartii (Vambola Krigul) toimis justkui vaikuse ja hingamise hetki lõhestava jõuna väljastpoolt.       
Anneli Ivaste

Kokkusulamine Kreeka moodi

Nüüdseks on Savvas Karantziase missa kõlanud nii helilooja kui ka koori koduväljakul, kuid kahtlemata oleks huvitav seda kuulata mõnes teiseski paigas.

Descartes ja territoorium: ruumalauuring raamatukogus
Virtuaalprillide abiga ilmuvad raamatukogu seintele tekstid, lausekatkete ja sõnade vahel ja sees liiguvad inimesed.      
Alissa Šnaider

Descartes ja territoorium: ruumalauuring raamatukogus

Virtuaalreaalsuse lavastus on ülimalt kohane viis käsitlemaks illusioone, kombatamatuid nähtusi ja kvantmehaanilisi reaalsusi, mis koosnevad nullidest ja ühtedest.

Sirp