Kes kõigutab filmivaldkonna paati?
Nali „Kes mängib golfi, kes sõidab jahiga, kes teeb filmi“ viitab asjaolule, et filmi võid sa ju teha, aga elamise raha peab mujalt tulema.
Esivanemate ja sõja varjud
Serhi Trõmbatš: „Vaba inimene on ohtlik iga ilmaga. Isegi demokraatlikus ühiskonnas on ohtlik olla formaalselt vaba.“
Narva eesti gümnaasium ja põhikool
Uus hariduslinnak on suur samm Narva ajaloolise vanalinna taaselustamise poole. Vanalinn hakkab muutuma põnevaks, uusi hooneid ja materjale täis paigaks.
15 minuti linna potentsiaal
Kuna Tallinnas ja mitmes Eesti väikelinnas on igapäevateenused lähedal, 15 minutit jalgsi minna, tuleks keskenduda jala liikumist soodustava linnaruumi arendamisele.
Argidialektika XXV. Nüüd ja siis
Keha mäletab
Kammerkoorid lustisid suvepealinnas võidu
Oli see vast üks õnnelik päev, kuigi, jah, meeli kummitas ainumas mureküsimus: kuhu jäid praegu nii õitsvas loometuhinas tegutsevad kammerkoorid?
Enesekindlus olla korraga barokkstaar ja reivitäht
Samamoodi nagu õhtu peakangelase erialaste väljundite puhul on segunenud eri žanrid ja stiilid, esitati ka laval muusikat eri ajastute pillidel ning eri stiilides.
Üldiselt väärtuslik kogemus
Selleaastase festivali „Ceciliana“ kõige ulatuslikum ettevõtmine oli Francesco Cavalli ooperi „La Calisto“ ettekanne EMTA suures saalis.
Kuidas lasta teatris igavusel end kanda
„Kiilaspäine lauljanna“ on lavastatud ilma igasuguse kireta, Hobuveski lavale pandu on nagu tootenäidis kataloogist või teatriajalooõpiku illustratsioon.
Ühe filmi anatoomia
Klassikalisena näivas „Langemise anatoomias“ rõhutatakse nappide vahenditega, kui palju määrab perspektiiv, kui suhteline on maailm, kui võimatu õigluse mõõka kuhugi langetada.
Virgo Veldi meistrina laval
Virgo Veldi ja tema rohkearvuliste ansamblipartnerite vaheajata kontserdi kava oli ühteaegu mitmekülgne ja ettekandelt kompaktne.
Aino Kapsta 15. VII 1935 – 24. III 2024
Aino Kapsta (sünd Teelem) tuli ilmale 15. juulil 1935 Saaremaal Tagavere külas. Tema muusikaliselt väga andekas ema pühendus kodule, laste ja hiljem lapselastegi kasvatamisele, isa oli külasepp ja tema kaudu kuulus perele ka Tagavere paemurd. Just paemurd ja sepikoda andsid…
Kuidas muusika maa peale kippus
Kahe žanri kokkupanu ei mõjunud kordagi eklektiliselt või eskapistlikult, vaid just harmooniliselt ja sünergiliselt.
Sic transit gloria munni!
Tugevaid kujundeid osavalt käsitlev Jaanus Samma on heaks duellandiks sümbolistlikult viljakale Elisar von Kupfferile. Kahe autori vaheline dialoog ei ole ülearu sõjakas.
Mittepatriarhaalse puritaanliku abielu leiutamine
Toredana näivate võõrastega voodisseminek ei saa kunagi olla lõpuni turvaline, mistõttu tuleb leiutada teise inimese tundmaõppimiseks näiteks midagi kihlusetaolist.
Kirjandus, keha ja modernism
Indrek Ojam: „Stseeni ja afekti poeetika juhib meie tähelepanu hoopis teistele asjadele, kui me senini harjunud oleme olnud kirjandusest mõtlemisel.“
Tallinn puhkeb õide
Pealinna uus võim tuleb habras ja tantsib miiniväljal, kui ei mõelda suurelt.
Sissevaateid XVIII sajandi talurahva seksuaalellu
Üks pärisori ei saanud kuuluda teisele pärisorjale ning kui vaadata, kummale rohkem vara kuulus, võis XVIII sajandil meie esivanemate seas varakam olla hoopis naine, mitte mees.
Jalksid ja tõuksid linnast välja!
Eksitus. Suur eksitus. Sest koos päikesega ilmuvad välja rattad, erarattad ja rendirattad, tõuksid ja jalksid. Ja taas tuleb hakata igaks juhuks pidevalt pilke…
Vanamees ja seks
Selle Sirbi Mihkel Kunnuse (MK) looski (lk 14-15) on küsitavusi ja õhk paljude…
Sigimise hind
Kas inimeste eluea varieeruvus on seotud sigimisse tehtud investeeringutega? Mis vahendid need on, mida jaotatakse sigimise ja kõrge eani elus püsimise vahel?
Enesearmastaja, kel on öelda midagi meie kõigi kohta
Hannes Parmo laveerib „Beetas“ kohati maitsetuse piiril, kuid näitab sõjakoledusi seejuures ootamatust vinklist.
Sina olid tulemas ja mina olin minemas, aga keegi seisis kõrval ja vaatas pealt
Urmas Alenderi luuletused peegeldavad oma aja õhustikku ning autori väga erilist suhet eesti keele ja meelega.
Müüt või reaalsus – kas tehnoloogiline innovatsioon päästab meid ja maailma?
Igasugune tehnoloogia areng toimub loodusressursside arvelt.
Sugude mitmekesisus aitab midagi olulist ära tunda
Kuraator Rebeka Põldsam uuest Balti kunstnike näitusest Leedus: „Abstraktsete vormide ja kontseptsioonide aeg on mõneks ajaks möödas.“
Ebapuhta sakraalsuse poole
Kärt Hammeri näitus paneb mõtlema abjektsiooni ja pühaduse suhtele. Sakraalsusel on alati olemas nii puhas kui ka ebapuhas, rüve aspekt.
Paastukuu muusika
Õhtumaa kultuuri tähtteost, 1724. aastal Leipzigis loodud liturgilise muusika suurvormi oli nii kuulama kui ka esitama kogunenud suur rahvahulk.
31. märtsil, esimesel ülestõusmispühal leidis Viimsi Artiumi suures saalis koostöös Eesti muusika- ja teatriakadeemiaga aset kontsert pealkirjaga „W. A. Mozart „Väike öömuusika““. Esines…
