Saja-aastane Looming seisab ristteel
Indrek Mesikepp: „Tähtis on, et inimestel, kes tahavad eesti kirjanduse parema osaga kursis olla, oleks põhjust Loomingut osta, tellida ja lugeda ning et nad ei pettuks.“
Sissejuhatus kirjandusajakirjandusse
Las näevad ja tunnevad kadedust, et meil on sada aastat Loomingut!
Kultuuriajakirjad koolitunnis
Miks me ei naudi?
Üldiselt nii soovitataksegi küünilise…
Saja-aastase naaber
Kuidas on võimalik, et Looming ilmub ning on niisama suur ja uhke kui varemalt? See on ime.
Luuletaja-luuletaja, kus on su lavasõu?
Kõik autorid ja tekstid ei kuulu lavale, kuid paljudel luuletajatel on põhjust laval oma loomingut esitada küll. Kui natuke trenni teha.
Eesti kirjakeel – kas ohver või trikster?
Keeleteemad põhjustasid ka aastatel 1632–1732 kohati keemistemperatuurini viivaid pingeid, aga lõpptulemus osutus igati kaaperdamiskõlbulikuks.
Võitjate põlvkond ja lumehelbekesed
Tundub, et nn lumehelbekeste põlvkonda on mõistetud suures osas valesti ja hinnatud eelarvamuslikult alavääristavate arusaamade põhjal.
Eurotsentrismi lühike ajalugu
Sajandeid kolonialismi, ühekülgse ekspluateerimise aega, piiride tõmbamist näiliselt tsiviliseeritud lääne ja ülejäänud maailma vahele – arrogants pole kuhugi kadunud
Feministid, tähistagem oma töövõite!
Feministlikus mõtteruumis on fašism võimusuhe, kus suurem osa inimesi on sunnitud tegema asju, mida nad ei taha, et taastoota ideoloogiat, millesse nad ei usu.
Armastus bell hooksi moodi on mitte tunne, vaid tegu
Õigupoolest on bell hooksi mõjusaimad sedastused lihtsad. Näiteks ütleb ta, et armastus nõuab tööd. Ja et tõe rääkimine on kasulik.
Õiglase tasustamise ettepanek kunstiväljale. Aasta hiljem
Loovisikute toimetuleku parandamiseks on kunstivaldkonnal vaja lisarahastust ja valdkonnaülest koostööd.
Ekspertide mäss
Keskkonnaküsimustega tegelevate ekspertide argipäev näitab, et tasuta töö ahel ei katke, kuni suured (riigi)asutused seda ebaõiglast süsteemi toetavad.
Need kaunid sõnad võõrad
Vastselt lavale jõudnud „Cyrano“ on selgelt nooruse – ja mõistagi solistide nägu. Trupi sisemise harmoonia eksimatu tunnetamine on andnud suurepärase tulemuse.
Mu lapsed, ärge riielge …
Lavastuses „Agnes, kroonikud ja psühhokroonikud“ saab just lauludest aja peegeldus ja ajastu lühikroonika.
Joonistamine avab ukse paralleelmaailma
Pascal Bronner: „Lapsepõlves on meil palju erilisi maailmu, mis suureks saades kaovad. Ehk on paljud nüüdisprobleemid seotud sellega, et me ei luba endale mängida.“
Õhinapõhine mees
Harly Kirspuu: „Keegi ei ärka hommikul üles mõttega, et hakkab halba filmi tegema. Tulemus ei ole sel juhul kindlasti midagi vaadatavat.“
Märkamisoskus
Putukad on maismaa ökosüsteemide ja ka süsinikuringluse üks aluseid. Olenemata inimeste suhtumisest vajame meie putukaid rohkem kui nemad meid.
Muuseumide kestlikkus
Jätkusuutlikuma maailma loomine ei seisne suuremas arvus tuulikutes ja võimsamas tuumareaktoris, vaid tegemist on kultuuriküsimusega.
Mitmekülgne infokeskkond nõrgestab kremlimeelse propaganda mõju
Kremli narratiivide levitamine võib ühiskonnas tekitada segadust ja pinget.
Nii venekeelse elanikkonna meediakasutus kui sõnumite tõlgendamise strateegiad on küllalt mitmekesised.1…
Lendav diivan
Tuul, mis on ametis iseenda puhumisega
„Commute“ leiutab end igal aastal uuesti ega ole järgmisel aastal samasugune kui seekord või varem.
Kunsti ja käsitöö sümbioos
Milena Appajeva kuraatoriprojekt sobib NARTi. Ühte ruumi on kokku toodud noorte kunstnike installatsioonid ja tuntud pitsimeistri Olga Kublitskaja looming.
Aleksandr Wladovsky, ehituskunstnik ja tallinlane
Tuntakse küll mõnd Wladovsky maja ning tema eesti arhitektide maitsemeelega põrkunud kosmopoliitset dekoratiivset laadi, ent nüüd saab temast rohkem teada.
Dracula imeb! (veidi)
Värske vampiirifilm „Renfield“ ei lenda kõrgelt, aga välja paistavad mitmete osakondade hoolsa töö tulemused, näitlejad näivad tundvat oma rollist rõõmu ning paar korda saab naerda ka.
Carte blanche
Elamus oli üks tänavuse hooaja võimsamaid, aga kontserdivormi kohta tekkisid siiski mõningad küsimused.
Üdini realistlikud 15 meetrit
Ingomar Vihmari ustavus soome müügimehe nüüdseks ligi 40 aastat vanale loole on lavastuse tugevus ja nõrkus.
Ei ohvrirollile!
Tartu kunstimuuseumi viltuse maja kunsti näitamiseks kehvad ruumid on nii mõnigi kord tapnud hea idee. Seekord on aga kujundus päästnud näituse.
Kolm ruutu ette ja kolm ümber nurga
Ingomar Vihmari tõlgendus Alan Ayckbourni „Norman Vallutajast“ on tasakaalukas ja autoritruu lugu ebatäiuslikest inimestest, kes siiski väärivad mõistmist, mitte hukkamõistu.
Too tants. Alternatiiv
Kehad keele võimuses
Lavastuses „How The Land Lies“ näidatakse, kuidas nähtamatu käsi tõmbab avalikus ruumis niite – käskiv-külmalt või vilkuv-võrgutavalt, aga enamasti funktsionaalselt ja üheselt mõistetavalt.
Väino Aren 11. VIII 1933 – 18. IV 2023
Aren alustas kooliteed Rakveres, õppis Tartu ehitustehnikumis, Vanemuise balletistuudios ja 1953–1955 Leningradi koreograafiakoolis ning lõpetas 1959. aastal Tallinna koreograafiakooli. Oli aastatel 1949–1950 Vanemuise rühmatantsija, 1950–1971 Estonia balletisolist, 1971–1975 operetisolist ja 1975–2007 inspitsient. Tantsis solistina kontsertidel mitmes…
