2022-40 (3912)

Modernist, kes eelistab jääda märkamatuks
Viimaste aastate õnnestunud töödest toob Jaak Huimerind ise esile Kihnu puitribilise fassaadiga päästejaama hoone (2019).
Johan Huimerind

Modernist, kes eelistab jääda märkamatuks

Jaak Huimerind: „Esmamulje hoonest on kõige olulisem: kui see on hea või väga hea, siis on asi korras.“

Rahu on sõjast raskem kanda
Kui lubada hiinlased Ukrainasse ehitama, võiks Mariupol peagi välja näha nagu Shanghai, aga sellel oleks ka karm poliitiline hind.
Johannes Eisele / AFP / Scanpix

Rahu on sõjast raskem kanda

Sõjajärgne Ukraina peab end korraga kaitsma nii iseenda kui ka rikaste „heasoovijate“ eest.

Poisid ja tüdrukud

Eelmisel reedel avati Eesti Kirjanike Liidu suure juubeli puhul kirjandusmuuseumi otsaseinal näitus Tartu noorest kirjarahvast. Alar Madissoni fotoakendel naeratavad siin tegutsevad või tegutsenud luuletajad, prosaistid, kirjanduskriitikud ja -uurijad, tõlkijad, toimetajad ja kultuurikorraldajad vanuses 23–38 eluaastat. Näitus sai tõeliselt tore ja elurõõmus ning tuleb olla tänulik, et noori autoreid kõrgemal tasandil märgatakse ja tunnustatakse.
Näituse tarvis pildistatavaid otsides torkas…

Järgnevas loos võib olla ärritavaid kaadreid

See lause – „järgnevas loos võib olla ärritavaid kaadreid“ kõlas ERRi eetris, kus tutvustati Sandra Jõgeva dokumentaalfilmi Mare Trallast. Mare Tralla on ikooniline feministlik kunstlik, üks neist, kes 1990. aastatel oli kindlasti laiemalt tuntud kui vaid kitsalt kunstisfääris. Jõgeva filmi ajendiks sai 2019. aastal Pärnus toimunud Mare Tralla performance, mille käigus…
Toomkiriku klaaspaviljoni arhitektuurilised kaalutlused
Klaasi kasutuse esmane mõte on tagada varemetele ruumiliselt ja vormiliselt parim nähtavus. Ei ole teist nüüdisaegset materjali, millega seda paremini teha saaks.

Toomkiriku klaaspaviljoni arhitektuurilised kaalutlused

Eelmisel nädalal ilmunud Tartu toomkiriku sündmusruumi-restorani idee kriitikale ja arutelule vastavad projekti autorid, Koko arhitektid.

Vaikus on valgus
Mare Vint. Võõras rand. Lito, 1985. Eesti Kunstimuuseum
Stanislav Stepaško

Vaikus on valgus

Kui kõrvutada Mare Vindi varajaste maastike reibast kirkust hilisemate uduste meeleoludega, siis võib midagi mõista ka inimese vaimsest küpsemise ja selle teekonna kohta, kus pöördutakse aina rohkem iseendasse.

Peeglike, peeglike seina peal
Silvia Sosaare videointervjuudest tuleb esile tema imeline oskus teha vaataja sundimatult osakeseks näitusest.
Pressifoto

Peeglike, peeglike seina peal

Fotografiska erinäitusel on kõik nii, nagu lootsin: ei ole kampaaniat, rõhk on inimestel. Kõige tähtsam on, et vaataja saab seal tutvuda iseendaga.

Tuult tiibadesse, graafikakoda!
Henn Sarap eksperimentaalateljees huvilistele graafikat tutvustamas.
Eesti Kunstimuuseum

Tuult tiibadesse, graafikakoda!

Graafikal läheb hästi: vabagraafikute ühendus on tegus ja elujõuline, graafikakojas tegutseb meister Uku Kann ja käib hulk tööhimulisi tegijaid, avatud on kaks galeriid.

Igas pulmas pruut ja igal matusel kadunuke
Polkovniku lesk (Anne Reemann) on eesti kirjanduse üks täisverelisemaid draama-queen’e, igas pulmas pruut ja matustel kadunuke.
Siim Vahur

Igas pulmas pruut ja igal matusel kadunuke

Lavastajadebüüdi teinud Argo Aadli väärib kiitust selle eest, et „Polkovniku lesega“ on ta andnud Anne Reemannile oivalise rolli ja toonud teatrisse Juhan Smuuli.

Eetiline vaakum Eesti sotsiaalteadustes
Illustratsioon raamatust „Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht“.
Ave Taavet

Eetiline vaakum Eesti sotsiaalteadustes

Sotsiaal- ja humanitaarteadustes on jõutud tungiva vajaduseni erialase eetikakomitee järele.

Kriiside keerises
ERM, Päästeamet ja Naiskodukaitse kutsuvad uue näituse loomise jaoks saatma lugusid kriisis hakkama saamisest. ERM ootab lugusid kuni 31. oktoobrini veebisaidi rahvalood.ee kaudu elektrooniliselt või kohapeal.
Kuvatõmmis

Kriiside keerises

Säilenõtkuse ja sotsiaalse toetuse vahel on tugev seos: keerulistes olukordades saavad paremini hakkama need, kellel on teiste tugi.

Hea ülevaade, vähe filmi
Annika Koppel on oma debüütfilmis kokku pannud suure hulga videomaterjali, intervjuusid Mati Hindist ning loonud keeleteadlasest igati informatiivse, isegi aupakliku pildi.
Kaader filmist

Hea ülevaade, vähe filmi

Annika Koppeli debüütfilm annab keeleteadlase Mati Hindi elust igati ammendava kokkuvõtte, ent kogu tervikut jääb saatma telereportaaži võõristav maik.

Pimestav valgustus
„Sa pead valitsevat võimu ebaõiglaseks – kas sa tahad siis, et võimu polekski, vaid et valitseks kaos“ (lk 303)? George Cruikshanki karikatuur „Mõistuse ajastu“ (1819).
Wikimedia Commons, vabakasutus

Pimestav valgustus

Valgustuslik ratsionaalsus on lahutamatult seotud võimuga: see on instrumentaalne, mehelik, allutav, tugev.

Värskus ja uutmoodi vana
Iris Oja sai Yxus Ensemble’i koosseisus Kuldar Singi „Surma ja sünni laule“ esitades taas hakkama vapustava sooritusega. Muusikapäeval tunnustati teda ka kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemiaga erakordsete nüüdismuusika ettekannete eest.
Rene Jakobson

Värskus ja uutmoodi vana

Järjest enam ilmub muusikavaldkonda neid, kes üritavad sügavale juurdunud traditsioone lõhkuda ning meelitavad kuulajaid uute ideede ja kontserdipaikadega.

Orpheus Estonias
Välgunooli ja koduelektrit käsutab peajumal Jupiter. Jupiter (Rauno Elp, tema selja taga Elina Netšajeva Eurydikena) pole Estonia lavastuses mitte üksnes eksoskeletiga porikärbes, vaid peale selle ka David Bowie, kel on üle otsaesise võõbatud välgunool nagu albumil „Aladdin Sane“ ja T-särgil ilutseb must viisnurk („Blackstar“).
Siim Vahur

Orpheus Estonias

Liis Kolle lavastuses „Orpheus põrgus“ napib offenbachilikku stiilipuhtust, teisalt on see visuaalse vihjekülluse kiuste liiga kammitsetud, et olla režiiteater.

Viimane, viimasem, kõige viimasem
Vahur Afanasjev heidab Eestisse kavandatava raudteetrassi kaudu pilgu eestlaste eluolule ja ambitsioonidele. Pildil hetk festivalilt „Eesti kirjanik“ (2015).
Erakogu

Viimane, viimasem, kõige viimasem

„Rail Baltic“ pole mingi jutustus või romaan, see on näidend. Toodagu lavale, tehtagu filmiks!

Õnnis on see luule
Tõenäoliselt on juhus, et esimene teadaolevalt säilinud eesti kunstluuletus on Reiner Brockmanni 1637. aastal kirjutatud pulmalaul ning et ilmalik originaalluule edestab kiriklikku ja tõlkelist.
Avalik omand / Wikimedia Commons

Õnnis on see luule

Rootsiaegsete luuletuste päästmiseks kitsalt antikvaarsest huviringist on Wimberg tõlkinud need tänapäeva eesti keelde.

Kuu aega eesti muusikat
Karlshageni külalistemajas astusid üles värsked kaasad Hans Christian Aavik (üks äsjaseid Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia laureaate võiduka osalemise eest Carl Nielseni nimelisel konkursil) ja Karolina Aavik. Ennekõike mängisid kaks isikupärast solisti, kelle koosloome tulemus pole mitte üksnes harmooniline ansambel, vaid kolmanda mõõtmena joonistus välja ka omapärade ristumispunkt.
Geert Maciejewski

Kuu aega eesti muusikat

Eesti kõlamaailma oli Usedomi muusikafestivalil esitletud võimalikult mitmekülgselt ning seda kohtab meie puhul harva.

Luule hoiab keelt roostetamast
Kirjanik ja tõlkija Paul-Eerik Rummo
Dmitri Kotjuh / kotjuh.com

Luule hoiab keelt roostetamast

Kõne August Sanga luuletõlkeauhinna pälvimise puhul 30. septembril 2022

David Lynch kahe maailma vahel
„Mulholland Drive“ on David Lynchi kõige parem film, kus tulevad kõige jõulisemalt ja elegantsemalt välja tema kesksed teemad. Selleks, et sellest aru saada, peaks siiski olema kas või pisut režissööri eelmiste filmidega tuttav.
Väljavõte filmiplakatist

David Lynch kahe maailma vahel

David Lynchi loomingut kui nähtust ei ole lihtne kokku võtta, seda enam et see on põiklev, unenäoline ja vastuoluline. Kas Lynchi puhul on tegu provintsliku või kosmopoliitilise lavastajaga?

Rohkem päikesepunki!

Rohkem päikesepunki!

Epp Annus külvab ökoutoopias lootust ja harjutab ühtlasi lugejat sellega, et oma vajaduste läbimõtlemine ja piiramine on teistele olevustele mõeldes põhjendatud.

Argidialektika XI. Enesemäärang ja teisemäärang
Banksy. Better Out Than In. New York 2013.
streetartnews.net

Argidialektika XI. Enesemäärang ja teisemäärang

Ma määran ennast ise. Kõik, mis ma olen ja mida ma teen, sõltub ainuüksi minust. Aga ometi, niipea kui ma midagi teen, puutun kokku teisega,…

Vaade kadunud maailma

Sageli jäävad kavatsused võtta persoon, loominguperiood või arhiiv näituse ja kataloogi tegemiseks lihtsalt juttudeks. Jüri Kaarma lähedased ja kuraator Maria Muuk on tõestanud, et see ei pruugi nii minna.

Näitus „Raamatukujundaja töötuba. Jüri Kaarma ja hilisnõukogude trükikunst“ tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 13. XI.
Kuraatorid Maria Muuk, Anna Kaarma, Aadam Kaarma…
Uuskodanluse kringel-triller
Peategelane Signe (Kristine Kujath Thorp) on korraga nörritav ja naljakas ning paneb hambaid krigelema nagu tõeline cringe’i musterkuju.
Kaader filmist

Uuskodanluse kringel-triller

„Iseendast kõrini“ on warholiliku siirusega varjutatud groteskne töötlus klassikalistest romantilise komöödia motiividest, Skandinaavia filmile omase absurdihuumoriga mitteromantiline komöödia.

Ruth Mirov 24. XI 1928 – 26. IX 2022

26. septembril suri eesti rahvaluuleteadlane Ruth Mirov, kes oli folkloristikas aktiivne veel tänavugi, auväärses eas.
Ruth Mirov (Treufeldt) oli pärit Viljandist. Tema koolitee algas Viljandi Haridusseltsi tütarlaste gümnaasiumis ning jätkus aasta hiljem Nõmmel, kuhu perekond elama kolis. Gümnaasiumihariduse omandas ta Nõmme gümnaasiumis. Tartu ülikooli lõpetas ta eesti filoloogia erialal 1961. aastal ning õppis veel ka…
Pealelend  – Ott Karulin, teatrikriitik
Heiko Kruusi / Õhtuleht

Pealelend – Ott Karulin, teatrikriitik

Septembris alustas viis kriitikut õpinguid Sõltumatu Tantsu Laval (STL) kuni märtsini kestvas tantsukriitika uurimisresidentuuris, mille eesmärk on hoogustada ja mitme­kesistada nüüdistantsust kirjutamist. STLi konkursile laekus taotlus 26…
Trotsi hämardumisohtu! 
Kaur Riismaa
Johanna-Mai Riismaa 

Trotsi hämardumisohtu! 

Intelligentne inimene kohaneb kergesti uute oludega: areng tähendab iga päev uutesse kohtadesse sattumist, olgu või ainult enda mõtetes. Kohanemine pole aga ainult progress: intelligentne inimene kohaneb ka sumbuvate oludega. Ta…
Muusikute rõõmupäev Mubas
Tauno Aintsi uudisteos „Looja, teadlane, muusik“ (tekstide autor Urmas Lennuk, lavastaja Teet Kask, dirigent Andres Kaljuste), mis on loodud spetsiaalselt kooli avamiseks, tuli muusikapäeval esitusele neljandat korda. Foto on tehtud avakontserdil 30. septembril.
Gunnar Laak

Muusikute rõõmupäev Mubas

Kolme kooli liitmine loob ainult häid võimalusi ning soodustab kaunite kunstide levikut ja populaarsust, sest ilma nendeta ei saa.

Lahkunud on pagulaseestlaste soometumisaegne toetaja

Seppo Kervinen (11. IV 1944 – 6. IX 2022)

6. septembril lahkus teispoolsusse soome ajakirjanikust estofiil Seppo Kervinen. Soome ajakirjanike liidu ajaleht pealkirjastas Seppo Kervisele pühendatud mälestuskirjutise „Eesti sõber kuni lõpuni“.
Eestiga sidus Seppot juba päritolu: ta emapoolne vanaisa oli eestlane, pärit Räpina kandist. Ajateenistus tsaari­armees viis ta Viiburisse, kus muusika­andeline noormees võeti sõjaväeorkestrisse. Orkestrandina jäi…
Kuldar Singi muusikalised salalaekad avanesid üheks õhtuks
Kuldar Sink
Eesti Kontsert

Kuldar Singi muusikalised salalaekad avanesid üheks õhtuks

Kuldar Singi erk mitmekesisus annab rõõmustavalt avarad võimalused mitme sisuka kontserdikava kokkupanekuks.

Värvitu „Võõras“
Ago Sootsi Meursault on tegelane, kes teab, mismoodi üks eksistentsialistlik tegelane istub ja astub.
Siim Vahur

Värvitu „Võõras“

„Enesetapu vastand on olla surmamõistetu“ – see piiripealse tunnetuse vahedus on VAT-teatri uuslavastusest puudu.

Sirp