Erkki-Sven Tüüri kümme sümfooniat
Kõrvutamine, mis on Erkki-Sven Tüüri varasemates sümfooniates nii oluline, on hilisemates palju väiksema tähtsusega.
Veto on terroristi relv
Rahvusvaheliste organisatsioonide saamatuse juured on vigastes otsustamisreeglites.
Nähtavad kehad ja digitaalne osalus
Kuldne plaat
Kõige külmem on enne koitu
Erkki-Sven Tüüri muusika ning ERSO meisterlik ja mõjuv esitus sel õhtul ei olnud vaid särav muusikaelamus. See oli jutustus inimhinge teekonnast a. D. 2022.
Keerukalt keerukast, vaatlemas vaatlemist
Ühiskonnas on eristunud „operatiivselt suletud“, omaenese sisemise loogikaga funktsioonid nagu poliitika, majandus, õigus, haridus, kunst, armastus jne, mis moodustavad ühiskonnaelu, ent „ilma tipu ja keskuseta“.
Sõda Ukrainas ning sotsiaalteadlaste neutraalsus ja vastutus
Püüdlus iga hinna eest neutraalsuse poole võib kaudselt anda rohelise tule vägivallale, agressioonile, imperialismile ja inimsusevastastele kuritegudele.
Kuidas näidata arhitektuuris suunda?
Tänavune TAB ei karju hamba all ja näitab kätte uute arhitektuuriideede avatud ja süsteemse käsitlemise suuna.
Kalaranna üheksa elu
Kümmekond aastat tagasi avalikkuses laineid löönud Kalaranna kandi arenduse peamine osa on valmis. Kuidas läks?
Filosoofiaprofessori surm ja kirjanduse ülesanne
Tõnu Õnnepalu tekstikorpust ümbritseb lai kirjanduslik, ajalooline, kultuuriline ja teoloogilis-religioosne pilvevöö, mille väljapuhastamine ja esiletoomine on ilmselt alles tulevaste kirjandusuurijate pärusmaa.
Kõrb, kirves ja pandeemia
Eesti filmiauhindade žürii töö puhul polegi kõige keerulisem mitte maht, vaid oskus vaadata filme nii, et su enda maitse ei hakka analüüsi mõjutama.
Pandeemia õppetunnid
Vajame prosotsiaalsemat ühiskonda – kindlustunde saavutamiseks peavad valitsused ja riiklikud institutsioonid hakkama ühiskonda tervikuna paremini teenima.
Energiapöördest ja „kliimakriisist“ füüsiku pilgu läbi
Kuidas toime tulla ressursside ammendumise ja keskkonna saastumisega? Ainus mõeldav lahendus on progressi jätkamine.
Kese ja ääreala
„Teatrielu 2021“ läbivaiks teemadeks on hierarhiate ja kaanonite nihkumine ning arutelu muutusi tekitavate mehhanismide üle.
Kuue päevaga läbi ja ümber Eesti teatri
Subjektiivne jalutuskäik ja tõukerattasõit festivalil „Draama“, kus ennekõike tundmatuga kohtumist otsides jäid teele ka mõned tuntud lavastused.
Ka rikkad nutavad
Ruben Östlund: „Kui ma oma filmis ei mõista kõiki tegelasi ja nende käitumist, olen läbi kukkunud. Ma tahan võrdselt kiusata nii rikkaid kui vaeseid.“
Kas kunst on kvantmehaaniline nähtus?
Konverentsil „Kuidas portreteerida lindu?“ puudutas iga ettekanne mind moel, milleks ma ei olnud valmis. Tulin sealt ära tüki maad lollimana ja see tunne meeldis mulle.
Taim nagu kunstiteos vajab isiklikku suhet
Evie Evans: „Botaanikaaedades keskendutakse taimedele suuresti loodusteaduse kaudu, aga tuleks uurida ka sealsete taimede kultuurilugu.“
Erudeeritud ilus inimene
In memoriam Elo-Mirjam Peil
Asjadest, mis nõuavad ettevaatlikkust
Artikkel sarjast „Millest mõtled, kirjanik?“
Üksteise lugemise kunst
Džässiklubis Philly Joe’s sai koos pianist Holger Marjamaa ansambliga nautida džäss-saksofonismi absoluutse tipptegija Chad Lefkowitz-Browni musitseerimist.
Lapsepõlv on läbi
Just tuumikrollides näitlejate suhe oma tegelasse ja sündmustesse nende ümber muudab Andres Noormetsa lavastatud „Kirsiaia“ intrigeerivaks.
August Sanga luuletõlkeauhinna kandidaadid
Vahur Aabrams, tõlge hollandi keelest
Toon Tellegen, „*** Mees võitleb ingliga –“
Akadeemia 2021, nr 11
Doris Kareva, tõlge inglise keelest
Emily Brontë, „See selge öö toob sõnumeid“
„Tiibade hääl / Emily Brontë /…
Võime sulgeda silmad ja kujutleda masinaid
Taavi Suisalu on tekitanud läbi EKKMi kolme korruse tähelepanu ökoloogia, kus algoritmid, mustad augud, hirved ja inimesed ilmuvad üksteise vaatevälja kui spekulatiivsed subjektid, et mõista tuleviku kooslusi.
Kuidas tunda osadust pahupidi pööratud põhjapõdrakasukaga?
Saami luuletaja Niillas Holmberg mõtiskleb mineviku ja päritolu ühendamise üle väljapääsmatu olevikuga.
Leo Rohlin 25. VII 1939 – 10. IX 2022
Oleme praegu väga kurvad, kuid missuguse elu sa elasid!
Oma pikka aega kestnud karjääri jooksul olid sa juhendajaks ja eeskujuks sadadele üliõpilastele, olid alati leebelt mõistev ja taktitundeline tudengite ideede suhtes, aga ka kompromissitult aus ja nõudlik teostuse esteetiliste väärtuste osas. Oskaks meiegi oma mõtteid avaldada niisama tasakaalukalt…
Peidus poeetilises aias
Nadežda Katajeva-Valgu kirevas luulekogus „Minu maine ring“ on esil Tartu, lilled ja perekond.
Paratamatusest iluni
Elo-Mirjam Peil 5. VII 1939 – 17. IX 2022
Elo-Mirjam Peil sündis 1939. aastal Tartus, lõpetas 1958. aastal Tartu II Keskkooli ning asus seejärel kunsti õppima Tartu Kunstikoolis, kus õppis 1961. aastani. Juba 1960. aastal…
