2022-12 (3884)
Teater, mis avardab noorte vaimset ruumi
Eesti Noorsooteatri kunstiline juht Mirko Rajas: „Noortele sobiva materjali leidmiseks peab pingsalt silmad lahti hoidma, lugema, kuulama.“
Välksõda või moraalne häving
Relvastatud rünnak on toimunud, rahu saab taastada vaid viienda artikli rakendamisega.
Kinod Ukraina toetuseks
Kiiresti on appi tõtanud Sõpruse kino, kes korraldab ukraina lastele kinohommikuid. Esimesel nädalal näidatakse 18. – 20. märtsi hommikul kolme pikka Lotte-filmi ja avanädalavahetusel oli külastajaid kokku olnud umbes 550…
Pisarate ilu
Maailm pärast … Ukraina sõda
Vene-Gruusia sõda näitas, et sõdadele püütakse tänapäeval leida pigem kiire poliitiline lahendus ja lepitakse külmutatud konfliktidega, kui et lahendatakse olukord tegelikult.
Pauk minevikustUk
Ei teadus ega ulme ole suutnud ette näha sellist nähtust nagu Putin, kes kujutab endast tuumarelvadega Tšingis-khaani.
Rahva võimust
Globaalne sotsiaalmeedia mobiliseerib ühiskondi viisil, mille tulemuseks näib olevat ühiskonna sidemete ja solidaarsuse lõhkumine.
Ukraina meie südames ja kontserdisaalis
Kõnekäänd ütleb küll, et kui kahurid kõnelevad, siis muusad vaikivad, ent peaks olema vastupidi: kui kahurid kõnelevad, ei tohi muusad mingil juhul vaikida.
Inimlikud fotod ebainimlikust sõjast
Ukraina sõda dokumenteerivat fotonäitust peab nägema. Eriti sellepärast, et osata kajastada enda ümber toimuvat nii, et vaataja oleks osaline inimese, mitte kinopublikuna.
Keele-elu ja nõrgemate kaitse
Institutsioonid, mis peaksid olema kutsutud ja seatud eesti kirjakeelt kaitsma, on oma esindajate kaudu asunud hoopis kaitsma eesti kirjakeele eest. Keda ja miks?
Juhan Smuuli luule kajastusi muusikas
Juhan Smuul kirjeldab oma koostööd Gustav Ernesaksaga: „Ütlen ausalt – Ernesaks pani mind kirjutama. Pani kirjutama oma suure sisemise delikaatsusega, veenmisvõimega ja kavalusega.“
Olulised asjad. Lonkavad asjad
Sõõm helgust sõjakevadel
Kuna üle-eestilises neidudekooris Leelo laulavad neiud üle terve kodumaa, siis on 25 aasta jooksul moodustunud omamoodi võrgustik, mille esindajaid jagub igasse maakonda.
Elanikud targa linna loomise juures
Targa linna ideede teostamisel tuleb keskenduda sellele, kuidas tehakse linnaelanike elu paremaks arvestades kõigi linnaasukatega.
Tervisesõbralik linnaloodus
Maximilian Nawrath: „Euroopa ja Põhja-Ameerika looduse ja kultuuri suhe ning teadus on üles ehitatud vastandamisele. Seega otsime ka linna rohealadelt vastandumist.“
Ilse Lehiste esimesest doktoriväitekirjast ja sellega seonduvast
Ettekanne Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi, Emakeele Seltsi ja Eesti Teaduste Akadeemia kõnekoosolekul „Ilse Lehiste 100“ 17. märtsil 2022
Pilvelossid ja ruumilõhkujad
Kuigi kõrghooned jätavad kängu avaliku ruumi, paljunevad südalinna kuhjatud pilvelõhkujad omasoodu edasi. Kuhu jääb inimsõbralik keskkond? Kus on tehtud viga?
Ääremärkusi teaduse vahelt. Kosmopoliitne selgroogsenukrus pildis ja sõnas
Kuigi maailm Kuresoo silme all hävib ja kaob, ei murra ta seda jõuetult pealt vaadates käsi, vaid suhtub kõigesse elunäinud nukrusega, mis on kaetud vanamehehuumori tihke looriga.
Irooniateraapia maailmalõpu hüpohondriale
Jenny Offill küsib romaanis „Ilm“, kuidas käituda kliima-apokalüpsise eelõhtusse jõudnud maailmas, ja pakub ühe valuvaigistina välja apaatse eneseiroonia.
(Ehk isegi liialt) tuttavlik Eesti elu kinoekraanil
Marje Tõemäe film neljast kooliteed lõpetavast Eesti noorest, kes peavad rinda pistma uute valikutega, on armas ja helge, ent pinget ja empaatiat sealt ei leia.
Kõusaare antonioni
Tahtmatult mõjub „Kõrb“, lugu lõputu Palestiina-Iisraeli konflikti keerisesse eksinud rootsi ajakirjanikust, Ukraina sõja tõttu tähendamissõnana.
Zuga suur teadmine. Lastele
„Suur teadmatus“ paistab olevat mõeldud täiskasvanutele, kes väga harva naeravad, on sageli kurvad ja väsinud ning teavad juba kõike.
Noored metsast ja puu otsast
„Kiik, kirves ja igavese armastuse puu“ on kahe täiesti tundmatu tegija käe all sündinud uskumatult terviklik ja tugev debüüt, mis on oma madala eelarve viimse sendini vääriliselt realiseerinud.
Kaunis varajane muusika tõrvatilkadega meepotis
On hea meel, et festival „Ceciliana“ on olnud jätkusuutlik ning varajane muusika leiab üha enam kõlapinda.
Kunsti puudumine on hädaolukord
Positiivi galeriis tasub aega varuda, sest sealne fotode ja tekstide vestlus on seda väärt, et sellest osa võtta. Kui ise ei taha sõna sekka öelda, võib kuulata, mida räägivad teised.
Valgusega kirjutatud videvikukunst
Tänavusel Pärnu fotofestivalil hingab iga näitus oma rütmis, aga toetab ka fotožanri ajaloo ja mitmekülgsusega seotud tervikideed.
Sõnaatlas ja mälutöö – meie oma vene hingeelu
Tanja Muravskaja osalusprojekt mõjub praeguses olukorras palju programmilisemana ja poliitilisemana. Muravskaja on taas tõestanud, et ta oskab ühiskonnas olulist esile tuua.
JAAN ROSS, muusikateadlane ja psühholoog, EMTA emeriitprofessor ja akadeemik
Kui kohtan tänapäeval Eesti avalikus meedias…
Helene Vannari 20. III 1948 – 16. III 2022
Helene Vannari sündis 20. märtsil 1948 Kilingi-Nõmmes. 1966. aastal lõpetas ta Tartu 1. töölisnoorte keskkooli ning asus õppima Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri IV lennus, kust sai 1970. aastal näitlejadiplomi. 1969. aastal abiellus ta näitleja Peep…
Sirje Raudsik 12. XI 1935 – 16. III 2022
Sirje Raudsik sündis 12. novembril 1935 Pärnus. Ta lõpetas 1961. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri ning oli aastail 1961–1969 Ugala teatri näitleja, 1969–1973 Rakvere teatri näitleja ja kirjandusala juhataja.
Õpetajatööd alustas Sirje Raudsik kohe pärast lavakooli lõpetamist, kõigepealt oli ta Viljandi kultuurikooli õppejõud ning…
