2021-48 (3870)

Lõputu töö ühe tabelipoolega
On teistel terad juba kuldses vihus, meil ainult maksutulust tühjad pihud.
Piia Ruber

Lõputu töö ühe tabelipoolega

Kuni kogu aur läheb kulude vähendamisele, kaovad tulud iseenesest.

Koolide ja väljakute meistrid
Arhitekt Must – Alvin Järving, Mari Rass ja Ott Alver.
Piia Ruber

Koolide ja väljakute meistrid

Arhitekt Must töötab usus, et puidust saab ehitada sama hästi kui betoonist.

COVID-19 pandeemia aegse kaugtöö  eelised ja puudused
2021. aasta kevadel Eesti IT-sektoris läbi viidud uuringust selgus, et kaugtöö puhul on võtmetähtsusega neli teemat.
5 × Eneli Kindsiko

COVID-19 pandeemia aegse kaugtöö eelised ja puudused

COVID-19 aegne kaugtöö on oma olemuselt ekstreemne, sest tegemist pole vabatahtliku ja kokkuleppelise töökorralduse, vaid sundusliku töövormiga.

Kas teha tööd või jääda endaks?

Henry Thoreau täheldas XIX sajandi keskpaiku: „Selle kohta, kuidas ausalt elatist teenida, on kirjutatud vähe, kui üldse midagi mäletamisväärset. … Kirjandust lehitsedes ei oskaks ilmaski arvata, et see küsimus oleks eales häirinud mõne üksildase indiviidi mõtisklusi.“
Vanal ajal ei tekkinud ehk küsimust seetõttu, et elatise hankimise viis oli inimesele sünnipäraga ette…

Mine tööle, tööandja!

David Graeberi raamatut „Mõttetud tööd“ ootasin minagi himukalt (vt ka lk 2). Alustasin ju tööinimese elu siis, kui ühiskonna arengu „selgeltnägija“ Jeremy Rifkin kuulutas teoses „Töö lõpp“, et 80% arenenud riikide tööjõust muutub peagi masinate ja arengumaade kaadri tõttu ülearuseks. Ning mõjukad arutlesid, kas lääne inimhulgad rahulduksid oma ametialase ja…
Unenägu aegruumis
Kazuo Ishiguro pälvis 2017. aastal Nobeli kirjandusauhinna.
Frankie Fouganthin / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons

Unenägu aegruumis

Mis saab, kui võtta unenägudelt katkendlikkus, kui tajuda neid ühes voolus nagu ärkvelolekul kogetut? Mis oleks, kui unenägu poleks enam ulme, vaid olme erivorm?

Kaunis kahtlane süütus
Sakraalse algoleku toas on kõik savist – oranžid põletatud tellised põrandal ja ka rohmakad inimpead, osa niššides, teised põrandal hunnikus koos.
Paul Kuimet

Kaunis kahtlane süütus

Edith Karlsoni näituse jõumootorit võib kirjeldada musta huumori, groteski ja uusromantilise südika naiivsuse metamodernistliku seguna, kus on lausa ülevust või lunastuse otsimist.

Ansamblit ei ole
„Eikellegi kõrb“ on postapokalüptilise industriaallooduse heliline karikatuur. Laval visuaalkunstnik Helen Västrik ja lavastaja-näitleja Jaanika Arum.
Kristiina Praks

Ansamblit ei ole

Ekspeditsiooni välja toodud „Eikellegi kõrb“ on kohaloluharjutus, meile võõras, rohkem ida teatriga seotud teatrimeetod.

Puhta tunde otsingul
Mihkel Kuusk: „Kui olen ise mõelnud, mis on „Lennus“ keskne, siis see on väljendatav sõnaga „julgeda“: julgema pidin nii mina kaamera taga kui ka nemad kaamera ees.“
Piia Ruber

Puhta tunde otsingul

Mihkel Kuusk: „„Lend“ räägib ennekõike ekstreemsete tunnete väljendamisest, sellest, mida noor oma ekstsentrilisuses kogeb ja läbi elab.“

Kalju Terasmaa 19. X 1934 – 28. XI 2021

Lahkunud on löökpillimängija, laulja ja pedagoog Kalju Terasmaa. Ta oli imetabane muusik, kelle hääl, pillimäng ja sõbralik naeratus on kinnistunud tuhandetesse südametesse, kelle jäljed on suured ja sügavad nii klassikalises kui ka kergemuusikas.
Kalju Terasmaa lõpetas Tallinna Muusika­kooli löökpillide (1954) ja koori­juhtimise (1957) erialal ning asus juba kooli ajal tööle Eesti…
Kevadrõõmu advendiajal
Rõõmukontserdi keskne teos oli Antonio Vivaldi „Gloria“, mille esitasid Edmar Tuule dirigeerimisel Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Naiskoor, orkester Ventum ning solistid Arete Kerge ja Maarja Helstein.
Merike Kriisa

Kevadrõõmu advendiajal

Rõõmukontsert on koorimaastikul kindlasti teretulnud mõte, eriti naiskooride seas. On ju ette heidetud, et eesti koorimuusikas on ülekaalus kurblikkus.

Jan Kaus, kirjanik  

Mõeldes vabadusest kui indiviidi vaimsest seisundist, tema algatusvõimest, vabast tahtest, pole üldse kindel, kas saab rääkida platsist. Muidugi on inimesi, kes usuvad, et vabadus tähendab ennekõike võimalust omaenda keha eest ise vastutada ja oma peaga mõelda ning seda platsil seistes kuulutada – eks minagi usun, aga küsimus on mu meelest alati ka selles, kuidas see vabadus igas olukorras…
Eesti arhitektuuripreemiate nominendid
Lauamäng, Kaisa Sööt, Koit Randmäe.
Koit Randmäe

Eesti arhitektuuripreemiate nominendid

Arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liidu ning kultuurkapitali preemiate laureaadid kuulutatakse välja 1. veebruaril 2022.
EESTI MAASTIKUARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIA NOMINENDID
Žürii: Pia Kuusiniemi, Silver Sternfeldt, Eleriin Tekko ja Elo Kiivet.
Maastik ja hoone
Fahle galeriitänav, maastikuarhitektid Juhan Teppart, Mirko Traks, Uku Mark Pärtel, Kristjan Talistu, Karin Bachmann (Kino Maastikuarhitektid), arhitektid Margit Argus, Margit Aule, Toomas…
Looming on võitlus
Jaan Elken. Valgus. Akrüül, kollaaž, lõuend, 2019.
Stanislav Stepaško

Looming on võitlus

Jaan Elken: „Soovin, et mu pildid annaksid praeguses ajas kaotatud rahu mingilgi määral tagasi, olgugi et maalid on ka ise haavatavad. Neid saab ainult armastusega vaadata.“

Agendid-provokaatorid  meie idüllis
Maria Annuse mängitud prokurör on täpne ja tugev, tema kohalolu kohtusaalis on pidevalt tunda. Taamal major Koch (Reimo Sagor) ja advokaat (Margus Jaanovits).
Maris Savik

Agendid-provokaatorid meie idüllis

Kas on veel vastandlikumaid paare kui filosoofia ja sõjavägi? Ühe ülesanne on kõiges kahelda, teise ülesanne mitte kahelda.

Suitsu nurk XI – Sveta Grigorjeva „kui ma oleks“
Sveta Grigorjeva 19. novembril 2021 kirjanike liidu noortesektsiooni avamisel. Sveta Grigorjeva luulekogu „kes kardab sveta grigorjevat?“ (2013) valiti ajakirja Vikerkaar „Vikergallupis“ viimase kümne aasta parimaks debüütteoseks. Raamatust on ilmunud kordustrükk.
Madis Reemann / Kirjanike Liidu noored / Facebook

Suitsu nurk XI – Sveta Grigorjeva „kui ma oleks“

1 kui ma oleks
2 sõna
3
4 siis oleksin kohalikus
5 tähestikus
6 tundmatu täht
7
8 talle järgnevate tärnikestega
9
10 varjates poliitiliselt korrektselt
11 oma sisemist
12 roppust
13
14 ja nii ma laveerikski
15 poliitiliselt korrektsete ja
16 eriti roppude vahel
17
18 kummalegi jala peale astumata
19
20 mõlemaid ilmselgelt provotseerides
21 oma kättesaamatusega
22
23 kui suure õnnetuse korral
24 ütleks ühtedele
25
26 kurat küll
27 teistele et
28
29 pohhui
On…
Jäägitu pühendumise puhas energia
Vano Allsalu. Koera truudus. Akrüül, lõuend, 2021.
Vano Allsalu

Jäägitu pühendumise puhas energia

Vano Allsalu on öelnud, et teose pealkiri on talle samavõrd tähtis kui pilt ise, kuid vaatajale pole lisanüansse vaja, sest piltide sõnatust ürgsest impulsist piisab täiesti.

Kas tõde või usk?
Pastor Markuse (Erki Laur) püüdeid avada teda aitama ja tõelise usu juurde tagasi kutsuma tulnud lahkusulise Heidi (Liisa Saaremäel) silmad teadusliku tõe nägemiseks kroonibki lõpuks edu.
Jana Mätas

Kas tõde või usk?

2006. aastal kirjutatud tekstiga on Juha Jokelal olnud õnne või juhust sattuda otse praeguses maailmas (ja ka Eestis) nii meedias kui ka linnaväljakuil keeva avaliku võitluse keskpunkti.

Soomeugrilastel pole hinge

Obiugrilased arvavad, et neil on mitu hinge, aga seda võib näha ka nii, et inimesel on vaid üks hing, millel on mitu avaldumisvormi.

Soomeugrilased on usundiuurijatelt aina kiita saanud selle eest, et meil, eriti Siberi omadel, on mõtterikas süsteem hingede ettekujutamiseks. Selle struktuurne keerukus ja viimistletus annab silmad…

Argidialektika I

Siinsega algava „Argidialektika“ minikäsitluste sarja eesmärgiks on võtta mõned argipruugist tuttavad mõisted ja arusaamad ning käsitleda neid dialektiliselt. Dialektikat mõistan siin hegellikult maksimaalselt eelarvamusvaba protseduurina. See ei tähenda niivõrd seda, et eelarvamused, eelhoiakud üldse puuduksid (see on ilmselt võimatu), vaid seda, et neid võimalikult rohkem suspendeeritaks ehk „rippuma“ jäetaks ega…

Peeter Olesk 25. XII 1953 – 25. XI 2021

Kuu aega enne oma 68. sünnipäeva lahkus igavikuteedele Peeter Olesk, Eesti Kirjanike Liidu liige 1986. aastast, suure eruditsiooniga kirjandusteadlane ja poliitik, viljakas publitsist, paljude üliõpilaste armastatud Tartu ülikooli õppejõud, hea kolleeg ja universaalne nõuandja mitmetel elualadel.
Peeter Olesk kasvas üles ja käis koolis Tallinnas, seejärel õppis aastatel 1972–1977 Tartu ülikoolis eesti filoloogiat. Ülikooli…
Sirp