Toeta

2021-48 (3870)

Lõputu töö ühe tabelipoolega
On teistel terad juba kuldses vihus, meil ainult maksutulust tühjad pihud.
Piia Ruber

Lõputu töö ühe tabelipoolega

Kuni kogu aur läheb kulude vähendamisele, kaovad tulud iseenesest.

Kaarel Tarand
5 minutit
Koolide ja väljakute meistrid
Arhitekt Must – Alvin Järving, Mari Rass ja Ott Alver.
Piia Ruber

Koolide ja väljakute meistrid

Arhitekt Must töötab usus, et puidust saab ehitada sama hästi kui betoonist.

Karin Paulus
9 minutit
Miinimumpalk, migratsioon, haridus ja maskid
1980. aasta maist kuni septembrini lahkus Kuubalt 125 000 inimest. Pool nendest asus püsivalt elama Miamisse, mille tõttu suurenes kohalik tööjõud mõne kuu jooksul seitse protsenti. Tänavuse nobelisti David Cardi uuringust ilmnes, et kuubalaste sissevool ei avaldanud mõju teiste kvalifikatsioonita töötajate palga- ja hõivetasemele. Pildil Kuuba põgenikud 1980. aastal Boca Chica saarel.
Flickr

Miinimumpalk, migratsioon, haridus ja maskid

Tänavune Nobeli majanduspreemia läks statistiliste seaduspärasuste uurijatele, kes pakuvad käitumis­juhiseid oludes, kus mingeid tagatisi pole, kuid elu saab siiski korraldada mõistlikul ja heaolu suurendaval viisil.

Alari Purju
9 minutit
COVID-19 pandeemia aegse kaugtöö eelised ja puudused
2021. aasta kevadel Eesti IT-sektoris läbi viidud uuringust selgus, et kaugtöö puhul on võtmetähtsusega neli teemat.
5 × Eneli Kindsiko

COVID-19 pandeemia aegse kaugtöö eelised ja puudused

COVID-19 aegne kaugtöö on oma olemuselt ekstreemne, sest tegemist pole vabatahtliku ja kokkuleppelise töökorralduse, vaid sundusliku töövormiga.

Hendrik Vissel, Kulno Türk, Eneli Kindsiko
12 minutit

Kas teha tööd või jääda endaks?

Henry Thoreau täheldas XIX sajandi keskpaiku: „Selle kohta, kuidas ausalt elatist teenida, on kirjutatud vähe, kui üldse midagi mäletamisväärset. . . . . Kirjandust lehitsedes ei oskaks ilmaski arvata, et see küsimus oleks eales häirinud mõne üksildase indiviidi mõtisklusi.“
Vanal ajal ei tekkinud ehk küsimust seetõttu, et elatise hankimise viis oli inimesele sünnipäraga ette kirjutatud. Hiljem varjutasid…
Märt Väljataga
3 minutit

Mine tööle, tööandja!

David Graeberi raamatut „Mõttetud tööd“ ootasin minagi himukalt (vt ka lk 2). Alustasin ju tööinimese elu siis, kui ühiskonna arengu „selgeltnägija“ Jeremy Rifkin kuulutas teoses „Töö lõpp“, et 80% arenenud riikide tööjõust muutub peagi masinate ja arengumaade kaadri tõttu ülearuseks. Ning mõjukad arutlesid, kas lääne inimhulgad rahulduksid oma ametialase ja majandusliku tähendusetusega, kui võimaldada neile…
Valle-Sten Maiste
3 minutit
Unenägu aegruumis
Kazuo Ishiguro pälvis 2017. aastal Nobeli kirjandusauhinna.
Frankie Fouganthin / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons

Unenägu aegruumis

Mis saab, kui võtta unenägudelt katkendlikkus, kui tajuda neid ühes voolus nagu ärkvelolekul kogetut? Mis oleks, kui unenägu poleks enam ulme, vaid olme erivorm?

Jan Kaus
7 minutit
Kaunis kahtlane süütus
Sakraalse algoleku toas on kõik savist – oranžid põletatud tellised põrandal ja ka rohmakad inimpead, osa niššides, teised põrandal hunnikus koos.
Paul Kuimet

Kaunis kahtlane süütus

Edith Karlsoni näituse jõumootorit võib kirjeldada musta huumori, groteski ja uusromantilise südika naiivsuse metamodernistliku seguna, kus on lausa ülevust või lunastuse otsimist.

Kirke Kangro
5 minutit
Ansamblit ei ole
„Eikellegi kõrb“ on postapokalüptilise industriaallooduse heliline karikatuur. Laval visuaalkunstnik Helen Västrik ja lavastaja-näitleja Jaanika Arum.
Kristiina Praks

Ansamblit ei ole

Ekspeditsiooni välja toodud „Eikellegi kõrb“ on kohaloluharjutus, meile võõras, rohkem ida teatriga seotud teatrimeetod.

Meelis Oidsalu
3 minutit
Puhta tunde otsingul
Mihkel Kuusk: „Kui olen ise mõelnud, mis on „Lennus“ keskne, siis see on väljendatav sõnaga „julgeda“: julgema pidin nii mina kaamera taga kui ka nemad kaamera ees.“
Piia Ruber

Puhta tunde otsingul

Mihkel Kuusk: „„Lend“ räägib ennekõike ekstreemsete tunnete väljendamisest, sellest, mida noor oma ekstsentrilisuses kogeb ja läbi elab.“

Tristan Priimägi
5 minutit

Kalju Terasmaa 19. X 1934 – 28. XI 2021

Lahkunud on löökpillimängija, laulja ja pedagoog Kalju Terasmaa. Ta oli imetabane muusik, kelle hääl, pillimäng ja sõbralik naeratus on kinnistunud tuhandetesse südametesse, kelle jäljed on suured ja sügavad nii klassikalises kui ka kergemuusikas.
Kalju Terasmaa lõpetas Tallinna Muusika­kooli löökpillide (1954) ja koori­juhtimise (1957) erialal ning asus juba kooli ajal tööle Eesti Raadio sümfooniaorkestris…
2 minutit
Kevadrõõmu advendiajal
Rõõmukontserdi keskne teos oli Antonio Vivaldi „Gloria“, mille esitasid Edmar Tuule dirigeerimisel Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Naiskoor, orkester Ventum ning solistid Arete Kerge ja Maarja Helstein.
Merike Kriisa

Kevadrõõmu advendiajal

Rõõmukontsert on koorimaastikul kindlasti teretulnud mõte, eriti naiskooride seas. On ju ette heidetud, et eesti koorimuusikas on ülekaalus kurblikkus.

Kertu Süld
4 minutit

Jan Kaus, kirjanik  

Mõeldes vabadusest kui indiviidi vaimsest seisundist, tema algatusvõimest, vabast tahtest, pole üldse kindel, kas saab rääkida platsist. Muidugi on inimesi, kes usuvad, et vabadus tähendab ennekõike võimalust omaenda keha eest ise vastutada ja oma peaga mõelda ning seda platsil seistes kuulutada – eks minagi usun, aga küsimus on mu meelest alati ka selles, kuidas see vabadus igas olukorras teostub, milliste sündmusteni mu tahe mind…
1 minut
Ootamatult optimistlik november
Kuigi José Curale on ovatsioonid osaks saanud sageli, võis soe vastuvõtt talle siiski südamesse minna. Kontserdi esimeses pooles mainis ta korduvalt, kui väga ta on igatsenud elava publiku järele.
Gunnar Laak / Eesti Kontsert

Ootamatult optimistlik november

On tunda, et nii esinejail kui ka publikul on vaja praegu rohkem turgutust kui tavaliselt. Kunst paneb unustama argiraskused ning lubab enesesse kaduda.

Mariell Aren
4 minutit
Siin- ja sealpool fassaadi
Põhjalikkuses läinud Rein Rannap nii kaugele, et filmitegijate andmeil võinuks tema kommentaare esimesele mustale montaažireale käsitleda kui omaette stsenaariumi.
Kaader filmist

Siin- ja sealpool fassaadi

Dokumentaalfilm „Päris Rannap“ annab hea ülevaate Rein Rannapi elutööst, olles samal ajal intrigeeriv.

Silver Õun
4 minutit
Eesti arhitektuuripreemiate nominendid
Lauamäng, Kaisa Sööt, Koit Randmäe.
Koit Randmäe

Eesti arhitektuuripreemiate nominendid

Arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liidu ning kultuurkapitali preemiate laureaadid kuulutatakse välja 1. veebruaril 2022.
EESTI MAASTIKUARHITEKTIDE LIIDU AASTAPREEMIA NOMINENDID
Žürii: Pia Kuusiniemi, Silver Sternfeldt, Eleriin Tekko ja Elo Kiivet.
Maastik ja…
5 minutit
Ninja vabastab pornotööstuse naised
Ninja Thyberg: „Ma mängin sellesama visuaalse keelega, mida kasutab porno. Pornot portreteerides tuleb selliseid asju näidata – see stseen mängib kujutatava olukorraga, annab tegelastele agentsuse, näidates üht meie kultuuri osa.“ Pildil Bella Cherry (Sofia Kappel, vasakul) ja sõbranna Joy (Revika Anne Reustle).
Kaader filmist

Ninja vabastab pornotööstuse naised

Ninja Thyberg: „Me peame õppima pornost rääkima. Peame rohkem seksi näitama ja sellega ilma tabudeta tegelema, kuna see on niivõrd suur osa inimelust.“

Andrei Liimets
8 minutit
Mis algab liiga magusalt, võib lõppeda kibedalt
Mängulise kergusega esitavad nõudlikke ja hurmavaid aariaid tõesti võimekad sopranid: Pirjo Jonas donna Anna rollis, Karmen Puis donna Elvirana (mõlemad fotol) ning Maria Listra Zerlinana. Nende kolme femme fatale’i kehastatud tüpaažid on kirglikud, kaasahaaravad ning peensusteni välja mängitud.
Heikki Leis

Mis algab liiga magusalt, võib lõppeda kibedalt

See „Don Giovanni“ tõesti veenev ja muusikale truu tõlgendus jääb oma teatraalsuses, äärmuslikkuses ja ambivalentsuses intrigeerivaks kuni viimase noodini.

Aurora Ruus
6 minutit
Looming on võitlus
Jaan Elken. Valgus. Akrüül, kollaaž, lõuend, 2019.
Stanislav Stepaško

Looming on võitlus

Jaan Elken: „Soovin, et mu pildid annaksid praeguses ajas kaotatud rahu mingilgi määral tagasi, olgugi et maalid on ka ise haavatavad. Neid saab ainult armastusega vaadata.“

Margit Arndt-Kalju
7 minutit
Jukka Viikilä pälvis teist korda Finlandia auhinna
Jukka Viikilä esimene romaan „Akvarellid Engeli linnast“ on Kai Aareleiu vahendusel ilmunud ka eesti keeles (post_factum, 2017).
Jonne Räsänen / Otava 2020

Jukka Viikilä pälvis teist korda Finlandia auhinna

„Taevalik vastuvõtt“ on oletusi ja aforisme tulvil mitmehäälne romaan lugevatest inimestest tänapäeva Helsingis.

Heidi Iivari, Soome Instituut
2 minutit
Sumedas öös on stiili, aga kuhu jäävad inimesed?
1920. aastate glamuur ja peod on kaunis ja otseses mõttes sädelev karkass, mille tagant kumavad katkised inimesed. Dick Diver – Rait Õunapuu.
Silver Kaljula

Sumedas öös on stiili, aga kuhu jäävad inimesed?

Ugala teatri uuslavastuse „Sume on öö“ väline atraktiivsus ja vorm mängivad sisulised tähenduskihid üle.

Keiu Virro
4 minutit
Agendid-provokaatorid meie idüllis
Maria Annuse mängitud prokurör on täpne ja tugev, tema kohalolu kohtusaalis on pidevalt tunda. Taamal major Koch (Reimo Sagor) ja advokaat (Margus Jaanovits).
Maris Savik

Agendid-provokaatorid meie idüllis

Kas on veel vastandlikumaid paare kui filosoofia ja sõjavägi? Ühe ülesanne on kõiges kahelda, teise ülesanne mitte kahelda.

Mario Pulver
7 minutit
Suitsu nurk XI – Sveta Grigorjeva „kui ma oleks“
Sveta Grigorjeva 19. novembril 2021 kirjanike liidu noortesektsiooni avamisel. Sveta Grigorjeva luulekogu „kes kardab sveta grigorjevat?“ (2013) valiti ajakirja Vikerkaar „Vikergallupis“ viimase kümne aasta parimaks debüütteoseks. Raamatust on ilmunud kordustrükk.
Madis Reemann / Kirjanike Liidu noored / Facebook

Suitsu nurk XI – Sveta Grigorjeva „kui ma oleks“

1 kui ma oleks
2 sõna
3
4 siis oleksin kohalikus
5 tähestikus
6 tundmatu täht
7
8 talle järgnevate tärnikestega
9
10 varjates poliitiliselt korrektselt
11 oma sisemist
12 roppust
13
14 ja nii ma laveerikski
15 poliitiliselt…
Joosep Susi
7 minutit
Jäägitu pühendumise puhas energia
Vano Allsalu. Koera truudus. Akrüül, lõuend, 2021.
Vano Allsalu

Jäägitu pühendumise puhas energia

Vano Allsalu on öelnud, et teose pealkiri on talle samavõrd tähtis kui pilt ise, kuid vaatajale pole lisanüansse vaja, sest piltide sõnatust ürgsest impulsist piisab täiesti.

Peeter Talvistu
5 minutit
Kas tõde või usk?
Pastor Markuse (Erki Laur) püüdeid avada teda aitama ja tõelise usu juurde tagasi kutsuma tulnud lahkusulise Heidi (Liisa Saaremäel) silmad teadusliku tõe nägemiseks kroonibki lõpuks edu.
Jana Mätas

Kas tõde või usk?

2006. aastal kirjutatud tekstiga on Juha Jokelal olnud õnne või juhust sattuda otse praeguses maailmas (ja ka Eestis) nii meedias kui ka linnaväljakuil keeva avaliku võitluse keskpunkti.

Jaak Allik
6 minutit
,

Soomeugrilastel pole hinge

Obiugrilased arvavad, et neil on mitu hinge, aga seda võib näha ka nii, et inimesel on vaid üks hing, millel on mitu avaldumisvormi.

Soomeugrilased on usundiuurijatelt aina kiita saanud selle eest, et meil, eriti Siberi omadel, on mõtterikas süsteem hingede ettekujutamiseks. Selle struktuurne keerukus ja viimistletus annab silmad ette suuremale osale maailma rahvastest.
Esimesed…
Art Leete
4 minutit
Õige muusika õigel pillil õiges kohas
Tõelist varajast muusikat sai festivalil „Tallinn feat. Reval“ kuulda kontserdil, kus kõlasid Johann Sebastian Bachi teosed Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Barokkorkestri esituses Tõnu Kaljuste juhatusel.
Anneli Ivaste

Õige muusika õigel pillil õiges kohas

Haamerklaveri pehme ja intiimsem kõla annab hoopis teise värvingu nii Viini klassikute kui ka romantismiajastu muusikale.

Äli-Ann Klooren
6 minutit
Kiviräha muhe posthumanism
Anne Pikkovi joonistajaanne ja Andrus Kiviräha lobe sulg moodustavad „Mälestustes“ nostalgilis-nukra terviku. On rõõm näha raamatut, kus visuaal ja tekst on nii võrdse kaaluga. Illustratsioon jutule „King“.
Autori loal

Kiviräha muhe posthumanism

„Mälestuste“ väikesed empaatiaharjutused kutsuvad samastuma nii Hiinas masstoodetud plastikkrooni kui ka parginurgas lösutava kiviga.

Ave Taavet
4 minutit
,

Argidialektika I

Siinsega algava „Argidialektika“ minikäsitluste sarja eesmärgiks on võtta mõned argipruugist tuttavad mõisted ja arusaamad ning käsitleda neid dialektiliselt. Dialektikat mõistan siin hegellikult maksimaalselt eelarvamusvaba protseduurina. See ei tähenda niivõrd seda, et eelarvamused, eelhoiakud üldse puuduksid (see on ilmselt võimatu), vaid seda, et neid võimalikult rohkem suspendeeritaks ehk „rippuma“ jäetaks ega „langetataks“ enneaegu, ennakult, tõtlikult. Kõige üldisemalt ongi…
Margus Ott
2 minutit

Peeter Olesk 25. XII 1953 – 25. XI 2021

Kuu aega enne oma 68. sünnipäeva lahkus igavikuteedele Peeter Olesk, Eesti Kirjanike Liidu liige 1986. aastast, suure eruditsiooniga kirjandusteadlane ja poliitik, viljakas publitsist, paljude üliõpilaste armastatud Tartu ülikooli õppejõud, hea kolleeg ja universaalne nõuandja mitmetel elualadel.
Peeter Olesk kasvas üles ja käis koolis Tallinnas, seejärel õppis aastatel 1972–1977 Tartu ülikoolis eesti filoloogiat. Ülikooli lõpetamise järel…
3 minutit

Andrus Kiviräha „Mälestused“

Margus Ott, „Argidialektika“ 

Suitsu nurk XI – Sveta Grigorjeva „kui ma oleks“

EMTA lavakunstikooli ja Von Krahli teatri „Fundamentalist“

Vanemuise „Don Giovanni“

rõõmukontsert  „Rejoice! Kurbus kaob, mure kaob…“

Tanel Mällo, „Nutikas veepudel V. emi“

Sirp