2021-42 (3864)
Maaslamaja kaitseks
Kultuuriministri tegevusetus peab sillutama Jüri Ratta teed tagasi Stenbocki majja.
Metsapoleemika viiendal aastal tehti mets puust ja punaseks
Metsapoleemika on elavdanud Eesti keskkonnapoliitikat ja uurivat ajakirjandust. Mis säästlikust metsamajandusest saab, on selguseta.
Heaolu on objektiivne väärtus
Peter Singer: „Pole mingit garantiid, et järgmised suurfarmidest tulevad viirused pole samavõrd nakkavad kui koroonaviirus ja nende põhjustatud haigused surmavamad kui COVID-19.“
Spetsiesism on šovinismi vorm nagu rassism ja seksismgi
Kui süüvime loomade tundevõimesse, vaatab meile vastu uus, senisega võrreldes tükk maad hoolivam ja tundevõimelisem humanism.
Lõpetamatuse paine
Carlos Lesmes: „Filmitegijale on filmi linastamine nagu üleminekuriitus. Seda filmi kannan ilmselt endaga veel kaua, ilmselt igavesti, kuid seda hoopis muudel põhjustel.“
Õige käkk!
Põhjusekobara pealmine kiht on esteetilist laadi. Ma tõesti ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kelle…
Veel kord f-sõnast
Provokatsioon vabaduse teemal
Mida vabadus minu jaoks tähendab? Mis tegurid mu vabadust määratlevad? Üldiselt ja igas konkreetses olukorras. Sisemiselt. Ja väliselt – vähemalt…
Ma armastan sind, mälestus!
Ilusad mälestused teevad seest soojaks ja on kehval hetkel pai eest, ent halvad on jällegi piinlikud ja valusad – nagu nuga kõhtu tekkinud rõõmule.
Kõik me vajame oaasi
Arhitektuurimuuseumi näitus on kutse uurimisreisile avastama paiku, mis pakuvad sisemist rahu ja põgenemist argipäevast.
Poliitiline pusle jääb kokku panemata
Corina L. Apostol on hoidunud viimase viie-kuue aasta kunstipildis domineerima kippunud üheplaanilisest düstoopiaõhustikust ja andnud kunstile võimaluse maailma asjades kaasa rääkida.
Nagu päev Balti jaamas
Helena Krinal on teinud tiheda ja ergastatud lavastuse ning viinud tantsijad seisundisse, kus neil on hea olla ja see hea kandub publikuni.
Nutikas veepudel II. Bürokrati unenäod (inimkomponendiga)
Kuidas jõudsime otsuseni suunata ühised ressursid just nimelt nähtamatute ja tehisintellektipõhiste teenustega digiühiskonna arendamiseks?
Jalutuskäik läbi elusügise
Riia nüüdiskunsti festivalil „Survival Kit“ on võetud lähivaatluse alla hoolitsuse osa ühiskonnas, kus hoolitakse vaid võimekusest.
Bond uue ja vana maailma vahel
„Surm peab ootama“ lõpetab Craigi ajajärgu ning pakub ka intrigeerivat mõtteainet, mida Bond nii tegelaskuju kui ka frantsiisina endast meie kaasajal üldse kujutab.
EAL 100 – Arhitekti roll muutuvas maailmas
Ees ei oota just mugav aeg: meil kõigil koos ja igaühel eraldi tuleb rohkem tegeleda nii tervise, kliima, energia, õiglase ruumikasutuse kui ka sotsiaalse õigluse teemaga.
Teispool vikerkaart
Keio Soomelt: „Kuulates jutte Poola ja Ungari inimõiguste olukorra teemal, tulevad külmajudinad ihule. Kui Eesti peaks astuma samale teele, ootavad meid ees vabaduste ja õiguste osas äärmiselt hämarad ajad.“
Suitsu nurk X – Maarja Kangro „Liiklusmärk“
2 Sest ma ei looda enam
3 Sest ma ei looda pöörduda“
4 Nii kutsutakse kuivalt kevadet.
5
6 Aga maanteel on üks teistmoodi märk:
7 see hoiatab hobuse eest.
8 Ja hobusele on jälle
9 joonistatud pikk türa.
10
11 Türa lehvitab: päike
12 ja näiline lõpmatus ilmuvad uuesti.
13 Totakas fallos ja siiras türa
14 vilgub ja…
Kuidas seletada valimisi surnud kassile?
Sander Puki uuslavastus „Ninasarvik“ Eesti Noorsooteatris on absurdinalja ja ühiskonnakriitilisuse kontrastse paarisrakendi särav näide.
Kuraatoripositsioon – Ehitada uus maailm või väärtustada olemasolevat?
Francisco Martínez: „Selle asemel et paluda kunstnikke maailma muuta, ma pigem vaatlen veel kriitilisemalt struktuure, mis panevad kannatama prekaarsuse käes.“
„Libahunt on igaüks meist kordki elus“
NUKU koori „Libahunt“ on Kitzbergi ajatu loo nüüdisaegsemas vormis näitemänguline lavastus, mis tõuseb kujuneva koorietenduste žanri paremikku.
Armastuse mustrid, kümned võimalused, tähendused
Heidi Iivari kakskeelset luulekogu saab kasutada nii soome kui ka eesti keele õpikuna. Kes ei tahaks keelt õppida armastuse kaudu?
Hindrey – lustlik riskikäituja
Vabale mehele postuumselt ideoloogiliste rangide kaelasurumine ei saa lõppeda teisiti kui läbikukkumisega.
Sõnu mõtestades ja mõtteid sõnastades
Püüdes jõuda Pärdi loomingu essentsini, tuumani, mis konstitueerib selle olemuse, tuleb astuda välja muusikateoreetilisest diskursusest ning pöörduda religiooni ja filosoofia poole.
Tulevik tuleb Tallinnas ootamatult
Millist päriselu me Tallinnas siis õigupoolest soovime? Ja kes selle üle otsustab? Sest – vähemalt teoorias – on Tallinn meie kõigi linn, meie kõigi asi.
Shakespeare’i näidend kogu oma ilus ja valus
„Suveöö unenäo“ lavastaja seekordne keskne teema on olnud armastus ning loomulikult keerlevad tegevusliinid armastuse ja selle teel ette tulevate karide ümber.
Olulised asjad. Piiritud asjad
Muusika, arhitektuur ja betoon Pärnus
Pärnu Linnaorkester koos dirigent Kaspar Männiga on eesti heliloojate uudisteoste esmaettekandmise vastutuse auga välja kandnud.
Kogugem kokku eestikeelsed ilmalikud luuletekstid XVII sajandist ja XVIII sajandi algusest!
Esimene eestikeelne ilmalik luuletus on teatavasti Reiner Brockmanni 1637. aastal kirjutatud „Carmen…
Tanel Mällo, „Nutikas veepudel II. Bürokrati unenäod (inimkomponendiga)“
Joosep Susi, Anti Saar, „Suitsu nurk X Maarja Kangro „Liiklusmärk““
Bond uue ja vana maailma vahel
Intervjuu „Festhearti“ peamehe Keio Soomeltiga
Katrin Koov, „Arhitekti roll muutuvas maailmas“
Mihkel Kaevats, „Tulevik tuleb Tallinnas ootamatult“
Tallinna Kunstihoone näitus „Mis sillutab teed uuele maailmale?“
Ugala teatri ja EMTA lavakunstikooli „Suveöö unenägu“
Eesti Noorsooteatri „Ninasarvik“
Sõnu mõtestades ja mõtteid sõnastades: konverents „Arvo Pärt – tekstid ja kontekstid“
