2021-42 (3864)

Maaslamaja kaitseks
Et on nukuke nii pikuke mul … kuid kõige kallim maailma peal.
Martin Ahven / Õhtuleht / Scanpix

Maaslamaja kaitseks

Kultuuriministri tegevusetus peab sillutama Jüri Ratta teed tagasi Stenbocki majja.

Lõpetamatuse paine
Carlos Lesmes
Piia Ruber

Lõpetamatuse paine

Carlos Lesmes: „Filmitegijale on filmi linastamine nagu üleminekuriitus. Seda filmi kannan ilmselt endaga veel kaua, ilmselt igavesti, kuid seda hoopis muudel põhjustel.“

Õige käkk!

Kindlasti polnud ma ainus, kes viimastel nädalatel ootas kannatamatult, millal valimised läbi saavad ning linna­ruumi uputav ja postkaste ummistav reklaamireostus kaob. Ometi oli ju tegemist demokraatia pidupäeva või õigemini pidunädalaga. Millest siis selline vastumeelsus ja tülpimus?
Põhjusekobara pealmine kiht on esteetilist laadi. Ma tõesti ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kelle…

Veel kord f-sõnast

Tuleb ette, et ajakirjanik saab mõnelt tähtsalt ja kaugeltki mitte tagurlikult naiselt kätte tõdemuse, et too ei pea end feministiks. See pistetakse siis kärmesti juhtlõiku: näete, edukas naine, aga feminist ei ole! Ilm pole hukas! Nii juhtus septembris president Kersti Kaljulaiuga ja mõni aeg varem olümpiavõitja Katrina Lehisega. Ometi esines…
Provokatsioon vabaduse teemal
Tanel Mällo
Ruudu Rahumaru

Provokatsioon vabaduse teemal

Kujutle end öhe, kui kell pool neli – kainelt – koju jalutades trehvad ainukese liiklejana suurel tühjal ristmikul jalakäijate punast foorituld. Kas jääd rohelist tuld ootama? Aga kui nägemisulatuses seisab politseiauto?
Mida vabadus minu jaoks tähendab? Mis tegurid mu vabadust määratlevad? Üldiselt ja igas konkreetses olukorras. Sisemiselt. Ja väliselt – vähemalt…
Ma armastan sind, mälestus!
Johannes Richard Seppingu ja Kirill Havanski valgest riietusest õhkuv kliiniline puhtus on suisa agressiivse maiguga.
Paide teater

Ma armastan sind, mälestus!

Ilusad mälestused teevad seest soojaks ja on kehval hetkel pai eest, ent halvad on jällegi piinlikud ja valusad – nagu nuga kõhtu tekkinud rõõmule.

Poliitiline pusle jääb kokku panemata
Rühmituse Tšto Delat? ja kuraator Corina L. Apostoli koostöös sündinud ühisinstallatsioon „Kunstist, poliitikast ja kaasamisest“ haarab enda valdusse peaaegu terve Tallinna Kunstihoone suure saali.
Paul Kuimet

Poliitiline pusle jääb kokku panemata

Corina L. Apostol on hoidunud viimase viie-kuue aasta kunstipildis domineerima kippunud üheplaanilisest düstoopiaõhustikust ja andnud kunstile võimaluse maailma asjades kaasa rääkida.

Nagu päev Balti jaamas
Zuga ühendatud tantsijatel Ajjar Ausmal, Helen Reitsnikul ja Tiina Möldril on hea kohaloleku-, ruumi- ja partneritaju.
Anastasia Semjonova

Nagu päev Balti jaamas

Helena Krinal on teinud tiheda ja ergastatud lavastuse ning viinud tantsijad seisundisse, kus neil on hea olla ja see hea kandub publikuni.

Nutikas veepudel II. Bürokrati unenäod (inimkomponendiga)
Joonis. Ahvid on „kesksed kasutajad“, ent tehnoloogiate ja ärimudelite testprojektide keskmes on keegi teine.
Tanel Mällo

Nutikas veepudel II. Bürokrati unenäod (inimkomponendiga)

Kuidas jõudsime otsuseni suunata ühised ressursid just nimelt nähtamatute ja tehisintellektipõhiste teenustega digiühiskonna arendamiseks?

Jalutuskäik läbi elusügise
Flo Kasearu lahkab koos läti kunstniku Elīna Vītolaga Eduards Smiļģise teatrimuuseumi krundi spetsiifikat.
Monta Kaiva Konovalova

Jalutuskäik läbi elusügise

Riia nüüdiskunsti festivalil „Survival Kit“ on võetud lähivaatluse alla hoolitsuse osa ühiskonnas, kus hoolitakse vaid võimekusest.

Bond uue ja vana maailma vahel
Daniel Craigi raskused Bondi tegelaskujuga on hästi teada, aga ilmselt on teadmine, et see on tema viimane Bondi-film, toonud talle hingerahu ja võimaldanud mängida Bondi emotsionaalse sügavusega.
Kaader filmist

Bond uue ja vana maailma vahel

„Surm peab ootama“ lõpetab Craigi ajajärgu ning pakub ka intrigeerivat mõtteainet, mida Bond nii tegelaskuju kui ka frantsiisina endast meie kaasajal üldse kujutab.

Teispool vikerkaart
Keio Soomelt: „Inimesed nägid, et pärast esimest festivali ei avanenud taevas ning Rakvere ei neeldunud põrgusügavusse.“
Tiiu Heinsoo

Teispool vikerkaart

Keio Soomelt: „Kuulates jutte Poola ja Ungari inimõiguste olukorra teemal, tulevad külmajudinad ihule. Kui Eesti peaks astuma samale teele, ootavad meid ees vabaduste ja õiguste osas äärmiselt hämarad ajad.“

Suitsu nurk X  – Maarja Kangro „Liiklusmärk“
Maarja Kangro esitamas luuletust „Liiklusmärk“. Sarja „Luuletus“ kuuluv klipp jõudis ETV vaatajate ette 9. märtsil 2009 pärast „Aktuaalset kaamerat“ ning vallandas poleemika seoses vägisõnade pruukimisega.
Kuvatõmmis

Suitsu nurk X – Maarja Kangro „Liiklusmärk“

1 „Sest ma ei looda enam pöörduda
2 Sest ma ei looda enam
3 Sest ma ei looda pöörduda“
4 Nii kutsutakse kuivalt kevadet.
5
6 Aga maanteel on üks teistmoodi märk:
7 see hoiatab hobuse eest.
8 Ja hobusele on jälle
9 joonistatud pikk türa.
10
11 Türa lehvitab: päike
12 ja näiline lõpmatus ilmuvad uuesti.
13 Totakas fallos ja siiras türa
14 vilgub ja…
Kuidas seletada valimisi surnud kassile?
Jean (Risto Vaidla) teeb Bérenger’le (Mart Müürisepp) etteheiteid tolle elukommete pärast.
Siim Vahur

Kuidas seletada valimisi surnud kassile?

Sander Puki uuslavastus „Ninasarvik“ Eesti Noorsooteatris on absurdinalja ja ühiskonnakriitilisuse kontrastse paarisrakendi särav näide.

Kuraatoripositsioon  – Ehitada uus maailm või väärtustada olemasolevat?
Corina L. Apostol: „Mulle tähendab minevikule ligipääsemine kunstilise uurimuse kaudu viisi, kuidas luua demokraatliku kodanikuühiskonna tulevikku.“
Erakogu

Kuraatoripositsioon – Ehitada uus maailm või väärtustada olemasolevat?

Francisco Martínez: „Selle asemel et paluda kunstnikke maailma muuta, ma pigem vaatlen veel kriitilisemalt struktuure, mis panevad kannatama prekaarsuse käes.“

„Libahunt on igaüks meist kordki elus“
Elavaloomuline Tiina Sofia-Liis Kose tugeva folgiliku aldihääle esituses oli peajagu üle koorilauljalikult hillitsetud Margusest (Kaur Terep).
Maria Papunova

„Libahunt on igaüks meist kordki elus“

NUKU koori „Libahunt“ on Kitzbergi ajatu loo nüüdisaegsemas vormis näitemänguline lavastus, mis tõuseb kujuneva koorietenduste žanri paremikku.

Armastuse mustrid, kümned võimalused, tähendused
Heidi Iivari esitles luulekogu „Tarton sarjarakastaja / Tartu sariarmastaja“ 24. septembril „Prima vista“ festivalil.
Uku Peterson

Armastuse mustrid, kümned võimalused, tähendused

Heidi Iivari kakskeelset luulekogu saab kasutada nii soome kui ka eesti keele õpikuna. Kes ei tahaks keelt õppida armastuse kaudu?

Hindrey – lustlik riskikäituja

Hindrey – lustlik riskikäituja

Vabale mehele postuumselt ideoloogiliste rangide kaelasurumine ei saa lõppeda teisiti kui läbikukkumisega.

Tulevik tuleb Tallinnas ootamatult
Tulevik tuleb Tallinnas ootamatult. Tallinn on Euroopa roheline pealinn aastal 2023.
Tairo Lutter / Postimees / Scanpix

Tulevik tuleb Tallinnas ootamatult

Millist päriselu me Tallinnas siis õigupoolest soovime? Ja kes selle üle otsustab? Sest – vähemalt teoorias – on Tallinn meie kõigi linn, meie kõigi asi.

Shakespeare’i näidend kogu oma ilus ja valus
Eestis ei juhtu seda kuigi sageli, et Shakespeare’i näidendi lavastamisel on tekstile asetatud nii suur rõhk. Lysander – Jass Kalev Mäe, Helena – Merlin Kivi.
Valdo Ots

Shakespeare’i näidend kogu oma ilus ja valus

„Suveöö unenäo“ lavastaja seekordne keskne teema on olnud armastus ning loomulikult keerlevad tegevusliinid armastuse ja selle teel ette tulevate karide ümber.

Olulised asjad. Piiritud asjad
1914. aasta nädalalehes Simplicissimus ilmunud karikatuur, kus on kujutatud vaidlusi disainerite rolli üle. „Van de Velde lõi üheainsa tooli, Munthesius tüüptooli, tisler Hesse tooli, mille peal saab isegi istuda.“
Studia Vernacula 2017, nr 8.

Olulised asjad. Piiritud asjad

Intelligentne inimene peab ikka piiri pidama. Vaadates kunstis, disainis ja tarbe- ehk materjalikunstides toimuvat, hakkavad aga silma pigem piiririkkujad. Neile omistatakse geniaalsuse tunnusmärke. Parimad arhitektuurilahendused väänavad tavaliselt võistlustel ette antud tingimusi. Kunstniku originaalsus tuginebki nende seoste loomisele, mille peale teised ei tule. Hea loomevaldkonnas toimetaja ei tea hommikul, kus ta…
Muusika, arhitektuur ja betoon Pärnus
Helilooja Maria Kõrvitsa uudisteos „betoon“ ammutab inspiratsiooni Olev Siinmaa arhitektuurist.
Bret Rii Priidel

Muusika, arhitektuur ja betoon Pärnus

Pärnu Linnaorkester koos dirigent Kaspar Männiga on eesti heliloojate uudisteoste esmaettekandmise vastutuse auga välja kandnud.

Kogugem kokku eestikeelsed ilmalikud luuletekstid XVII sajandist ja XVIII sajandi algusest!

Koostan kogumikku, mis hõlmab kõiki teada olevaid eestikeelseid ilmalikke luuletusi XVII sajandist kuni XVIII sajandi esimeste kümnenditeni. Eesmärgiks on kogu kõnealune tekstivara tõlkida tollasest eesti kirjakeelest tänapäeva eesti kirjakeelde – ehk transpoetiseerida –, et saaks võimalikuks nende kasutamine ja kogemine ilma takistava lingvistilise barjäärita.
Esimene eestikeelne ilmalik luuletus on teatavasti Reiner Brockmanni 1637. aastal kirjutatud „Carmen…
Sirp