Kultuuriministri tegevusetus peab sillutama Jüri Ratta teed tagasi Stenbocki majja.
Metsapoleemika on elavdanud Eesti keskkonnapoliitikat ja uurivat ajakirjandust. Mis säästlikust metsamajandusest saab, on selguseta.
Peter Singer: „Pole mingit garantiid, et järgmised suurfarmidest tulevad viirused pole samavõrd nakkavad kui koroonaviirus ja nende põhjustatud haigused surmavamad kui COVID-19.“
Kui süüvime loomade tundevõimesse, vaatab meile vastu uus, senisega võrreldes tükk maad hoolivam ja tundevõimelisem humanism.
Carlos Lesmes: „Filmitegijale on filmi linastamine nagu üleminekuriitus. Seda filmi kannan ilmselt endaga veel kaua, ilmselt igavesti, kuid seda hoopis muudel põhjustel.“
Ilusad mälestused teevad seest soojaks ja on kehval hetkel pai eest, ent halvad on jällegi piinlikud ja valusad – nagu nuga kõhtu tekkinud rõõmule.
Arhitektuurimuuseumi näitus on kutse uurimisreisile avastama paiku, mis pakuvad sisemist rahu ja põgenemist argipäevast.
Corina L. Apostol on hoidunud viimase viie-kuue aasta kunstipildis domineerima kippunud üheplaanilisest düstoopiaõhustikust ja andnud kunstile võimaluse maailma asjades kaasa rääkida.
Helena Krinal on teinud tiheda ja ergastatud lavastuse ning viinud tantsijad seisundisse, kus neil on hea olla ja see hea kandub publikuni.
Kuidas jõudsime otsuseni suunata ühised ressursid just nimelt nähtamatute ja tehisintellektipõhiste teenustega digiühiskonna arendamiseks?
Riia nüüdiskunsti festivalil „Survival Kit“ on võetud lähivaatluse alla hoolitsuse osa ühiskonnas, kus hoolitakse vaid võimekusest.
„Surm peab ootama“ lõpetab Craigi ajajärgu ning pakub ka intrigeerivat mõtteainet, mida Bond nii tegelaskuju kui ka frantsiisina endast meie kaasajal üldse kujutab.
Ees ei oota just mugav aeg: meil kõigil koos ja igaühel eraldi tuleb rohkem tegeleda nii tervise, kliima, energia, õiglase ruumikasutuse kui ka sotsiaalse õigluse teemaga.
Keio Soomelt: „Kuulates jutte Poola ja Ungari inimõiguste olukorra teemal, tulevad külmajudinad ihule. Kui Eesti peaks astuma samale teele, ootavad meid ees vabaduste ja õiguste osas äärmiselt hämarad ajad.“
Sander Puki uuslavastus „Ninasarvik“ Eesti Noorsooteatris on absurdinalja ja ühiskonnakriitilisuse kontrastse paarisrakendi särav näide.
Francisco Martínez: „Selle asemel et paluda kunstnikke maailma muuta, ma pigem vaatlen veel kriitilisemalt struktuure, mis panevad kannatama prekaarsuse käes.“
NUKU koori „Libahunt“ on Kitzbergi ajatu loo nüüdisaegsemas vormis näitemänguline lavastus, mis tõuseb kujuneva koorietenduste žanri paremikku.
Heidi Iivari kakskeelset luulekogu saab kasutada nii soome kui ka eesti keele õpikuna. Kes ei tahaks keelt õppida armastuse kaudu?
Vabale mehele postuumselt ideoloogiliste rangide kaelasurumine ei saa lõppeda teisiti kui läbikukkumisega.
Püüdes jõuda Pärdi loomingu essentsini, tuumani, mis konstitueerib selle olemuse, tuleb astuda välja muusikateoreetilisest diskursusest ning pöörduda religiooni ja filosoofia poole.
Millist päriselu me Tallinnas siis õigupoolest soovime? Ja kes selle üle otsustab? Sest – vähemalt teoorias – on Tallinn meie kõigi linn, meie kõigi asi.
„Suveöö unenäo“ lavastaja seekordne keskne teema on olnud armastus ning loomulikult keerlevad tegevusliinid armastuse ja selle teel ette tulevate karide ümber.
Pärnu Linnaorkester koos dirigent Kaspar Männiga on eesti heliloojate uudisteoste esmaettekandmise vastutuse auga välja kandnud.
Tanel Mällo, „Nutikas veepudel II. Bürokrati unenäod (inimkomponendiga)“
Joosep Susi, Anti Saar, „Suitsu nurk X Maarja Kangro „Liiklusmärk““
Bond uue ja vana maailma vahel
Intervjuu „Festhearti“ peamehe Keio Soomeltiga
Katrin Koov, „Arhitekti roll muutuvas maailmas“
Mihkel Kaevats, „Tulevik tuleb Tallinnas ootamatult“
Tallinna Kunstihoone näitus „Mis sillutab teed uuele maailmale?“
Ugala teatri ja EMTA lavakunstikooli „Suveöö unenägu“
Eesti Noorsooteatri „Ninasarvik“
Sõnu mõtestades ja mõtteid sõnastades: konverents „Arvo Pärt – tekstid ja kontekstid“