$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

2021-09 (3831)

Uue kriisi vundamendiaugus
Aastal 2013 piketeeriti ja viidi valitsushoone ette lilli venekeelse kooli kaitseks. Nüüd püsib paralleelilm pikettidetagi muretult püsti.
Küllike Rooväli / Postimees / Scanpix

Uue kriisi vundamendiaugus

Elu Eestis on nagu Lembitu ajal: rahvas vägev, aga juhid nadid.

Kaarel Tarand
5 minutit
Rääkida, rääkida, rääkida …
Tiit Land: „Kui palju oma ajast kulutada suhtlemisele ülikoolis ja kui palju väljaspool, eks see olene ka juhi tüübist ja meeskonnast, sest hea rektor peab kindlasti tegema mõlemat.“
TTÜ

Rääkida, rääkida, rääkida …

Tiit Land: „Eelkõige kvaliteet ja alles siis kvantiteet! Need ajad, mil aeti taga mahtusid, ja mida suurem seda uhkem, on ülikoolidel möödas.“

Margus Maidla
12 minutit

Sallivuse mitu palet

Lääne ühiskonna õigustatud püüdes saavutada suurem sallivus ja võrdsus on midagi läinud viltu – poliitilisest ja eetilisest mõõtmest on saanud üks.

Maailma on raske ette kujutada aruteluta sallivusest ning vajadusest tunnustada rassilisi, usulisi, kultuurilisi jm eripärasid. Olen pühendanud suure osa oma elust meist geograafiliselt kaugete kultuuride…
Mathura
7 minutit
Filmikultuuri platvormistumisest ja meediastumisest
Platvormistunud filmitarbimine rõhutab sisuvormide konkurentsi ja tinglikku hierarhiat, kus filmil pole selles kontekstis enam mingit liidripositsiooni.
Zac Freeland / Vox

Filmikultuuri platvormistumisest ja meediastumisest

Kinode sulgemisega ei kolinud suures ulatuses platvormidele pelgalt tarbimine, vaid ka kogu muu filmindusega seonduv tegevus.

Sten Kauber
5 minutit

Elurikkus ja pügatud muru. Mis on ilukirjandus?

Sel aastal oli mul au olla kulka essee- ja artiklipreemia žüriis. Ja enesele ootamatult põrkusin seal lihtsa küsimusega: mis on (ilu)kirjandus? Tavaliselt on seda defineeritud ühelt poolt fiktsioonina ja teiselt poolt kunstina, mille keskseks tunnuseks on kujundid. Nagu seda oli klassikaline romaan, kas või „Kolm musketäri“. Aga see oli XIX sajand.…
Tiit Hennoste
3 minutit

Igavikku ulatuv täide

Maailm on valdkonniti kaheks jaotatud ka tarbimisharjumust pidi. Vastanduvad kiire ja aeglane, slow ja fast, mass­toodang ja käsitöö. Vastukaaluks igale optimeeritud tootmismudelile leidub mõni, kes kulutab üksikobjekti loomiseks majanduslikus mõttes arutult palju aega. Kas sellesarnast vastandust on võimalik kohandada ka arenevale voogedastusturule?
Voogedastuse ümber käiv väärtushinnangute lahing keerleb ümber termini content.…
Tristan Priimägi
2 minutit

Nähtamatu linna teejuht

Kadri Lind: „Palju räägitakse, et linn tekitab stressi ja teeb tuimaks, aga mõnikord mõjub linn hoopis vastupidi: saab unustada enda ja tegeleda kõige ümbritsevaga.“

Enne kui kinod ja kultuuriasutused jälle suleti, jõuti Tartu Elektriteatris napilt ära näidata teist korda kokku pandud eriprogramm „Linnad filmides“. Selle koostas…
Merle Karro-Kalberg
8 minutit

Pealelend – Ott Karulin, Eesti teatri auhindade töörühma esimees

2020. aasta loomingu või pikaajalise silmapaistva töö eest tänavu jagatavate Eesti teatri auhindade puhul torkab varasemaga võrreldes silma erinevus, et lavastajaauhinna ja kunstniku­auhinna nominente ja laureaate ei vali enam välja sõnalavastuste auhindade žürii, vaid selleks moodustatud teatriliigiüleste auhindade ühisžürii. See 12 liikmega žürii koosneb viie liigižürii ja ühe erižürii esindajatest…
Tambet Kaugema
2 minutit

Kolm marginaali talvefestivalilt

XIV Tallinna talvefestival oli selles mõttes erandlik, et kõigile mõistetaval põhjusel tuli sel korral leppida vaid kodukamaral kasvanud muusikutega.

XIV Tallinna talvefestival 14. – 21. II.
Olen alati imetlenud väikese eraõigusliku fondi PLMF laia haaret ja sihikindlust, sest peale kontsertide ja festivalide korraldamise on see tegev ka…
Kai Kiiv
4 minutit
Veebruar – Kuidas käsi käib, Eesti muusikaelu?
Irina Zahharenkova (klaveril) fenomeni on raske sõnadega seletada: teda kuulates-vaadates on tunne, et ta lihtsalt istub klaveri taha ja muusika hakkab ta sõrmede alt voolama, loomulikult ja pingutamata, haarates kuulaja jäägitult kaasa. Foto Viljandi kontserdilt.
Jaan Männik

Veebruar – Kuidas käsi käib, Eesti muusikaelu?

Kontserdikavad on järjest mitmekesisemad ja ette kantakse ka vähem tuntud teoseid. Sellist meeldivat tendentsi võis täheldada ka veebruarikuus.

Äli-Ann Klooren
5 minutit
Võim ja sugu. Head inter­natsionaalset naistepäeva!
Marge Monko. Kreenholmi tekstiilivabrikus 1872. aastal toimunud streigi sajandale aastapäevale pühendatud monument Narvas. Seeria „Manufaktuuri langus“, 2009–2012.

Võim ja sugu. Head inter­natsionaalset naistepäeva!

Esmaspäeval on naistepäev, mille juured ulatuvad teadupärast XX sajandi alguskümnendi sotsialistidest naisõiguslaste algatusse. 1910. aasta augustis tegi Clara Zetkin koos kaaslastega rahvusvahelisel naistekonverentsil Kopenhaagenis ettepaneku pühendada igal aastal üks päev valimisõiguse nõudmisele. See ette­panek võis olla seotud New Yorgis tehtud samalaadsete avaldustega ning vormus juba aastaid kestnud feminismi esimese laine…
3 minutit

Sünergiast timpanipõrinaga ja ilma

Ülo Kriguli teose „Tambet“ abil ehitati kaarjas mõttesild Haydni sümfooniaga nr 103, mida tuntakse seda avava timpanipõrina järgi.

ERSO sarja „Romantika“ kontsert „Sünergia“ 26. II Estonia kontserdisaalis. Kavas Ülo Kriguli „Tambet“ löökpilliansamblile (Vambola Krigul, Terje Terasmaa, Lauri Metsvahi, Kaspar Eisel), Erkki-Sven Tüüri „Sünergia“ (Florian Donderer viiulil, Theodor…
Aare Tool
5 minutit

Organiseeritud tühjus

„Mälupalees“ kuuluvad Maria Valdma ehted seintele, sest nii arhitektuurse lahenduse kui ka ehete loomisel on autor tegelenud ruumi konstrueerimise ja mõtestamisega.

Maria Valdma näitus „Mälupalee“ Tallinna Linnagaleriis, kuraator Siim Preiman, helikujundus Helena Tulvelt.
Valitsuse otsusega COVID-19 ohu tõttu on galerii suletud kuni 28. III.
Kui hakkasin kirjutama näitusest „Mälupalee“, tundus…
Urmas Lüüs
7 minutit
Lapsepilk laseb olla vaba ja julge
Kirjanik Lilli Luuk
Erakogu

Lapsepilk laseb olla vaba ja julge

Lilli Luuk: „Meil on vabadus, meil on hääl, et kaitsta neid, kes ise ennast kaitsta ei saa.“

Pille-Riin Larm
2 minutit
Halja Klaari mälestuseks
Halja Klaar 17. XII 1930 – 20. II 2021
Kersti Ajaots

Halja Klaari mälestuseks

Filmi- ja maalikunstnik Halja Klaar kuulus Kaljo Kiisa ja Jüri Müüri põlvkonda, olles oma aja edukaim kunstnik-lavastaja. Minul õnnestus temaga vaid üks kord koos töötada, „Tuulte pesa“1 ajal.
Noorte maksimalistidena valisime Olav Neulandiga selle eesti talumehe draama võttepaigaks ühe väiketalu Võrumaa metsade keskel. Vihmane sügis ja käre talv muutsid selle filmi…
Arvo Iho
5 minutit

Vaikuse hingamisruum

Sirja-Liisa Eelma ja Mari Kurismaa keelavad vaatajale paikaloksunud arutluskategooriateed, sunnivad mõtlema voolavast ruumist ja sellest, et ka ruum, mõtlemisruum, võib olla protsess.

Sirja-Liisa Eelma ja Mari Kurismaa näitus „Korduvad mustrid“ Tallinna Kunstihoone galeriis, kuraator Tamara Luuk. Valitsuse otsusega COVID-19 ohu tõttu on galerii suletud kuni 28. III.
Sirja-Liisa…
Johannes Saar
4 minutit
Euroopa Liidu Miesi auhind
CopenHill ehk Kopenhaageni mägi, arhitektid Bjarke Ingels, Jakob Lange, David Zahle, Brian Yang, Rasmus Astrup. CopenHill on Kopenhaagenis asuv elektri- ja küttejaam, kus prügist toodetakse soojust ja elektrit. Jaama katusele pääsevad ka linlased, et seal aasta ringi matkata, mööda seina ronida ja ka suusatada. Muidu räpaseks peetavast kesklinna tootmishoonest on kujundatud hea avalik ruum.
Rasmus Hjortshøj

Euroopa Liidu Miesi auhind

Veebruaris selgusid XX sajandi ühe tuntuma arhitekti Ludwig Mies van der Rohe järgi nimetatud Euroopa Liidu Miesi arhitektuuriauhinna nominendid. Tegu on Euroopa tähtsa arhitektuuriauhinnaga, mille eesmärk on tunnustada värskeid säravaid ruumiideid. Sel korral kandideerib auhinnale 449 objekti luksuslikest eravilladest kortermajade, kodutute varjupaiga, koosloomeelamu ja parkideni välja. Toome toimetuse valikul välja…
3 minutit

Reis riigipiire ületamata

Suurtest tunnetest kantud muusikat pole kaasa elamata võimalik ei esitada ega kuulata. Seekordne rännak hispaania hingesoppidesse tundus pideva kõõlumisena romantika ja traagika piiril.

Eesti Kontserdi sarja „Liederkreis“ kontsert „Hispaania laulud“ 27. II Kadrioru lossis. Juuli Lill (metsosopran), Johan Randvere (klaver). Kavas Alban Bergi, Manuel de Falla ja Dmitri…
Mariell Aren
4 minutit
Veel kord upanišadidest, emotsioonideta
Kokku on upanišadi Indias loetud üle kahesaja. Põhilisteks peetakse siiski vaid neid kümmet, mille on tõlkinud Mait Raun. Selle valiku tegi VIII sajandi paiku elanud õpetlane Šankara, kelle upanišadide kommentaarid on vajutanud hilisemale uurimisloole omamoodi teoloogilise pitseri. Pildil Šankara jüngritega Raja Ravi Varma maalil.
Wikimedia Commons

Veel kord upanišadidest, emotsioonideta

Nii nagu uurijal, on ka tõlkijal vabadus otsida uusi lahendusi, ja seda on Mait Raun teinud, loobudes mitmetest harjumuspärastest vanaindia mõistete eesti tõlkevastetest.

Ülo Valk
7 minutit

Hästi ärakasutatud teater

Veiko Õunpuu lavastuse „Tants“ sõnum koorub välja võttestikust, tegemist on jultunud huumoriga, mille abil tühistatakse kõik põhjused ja põhjendused.

Rakvere teatri „Tants“, autor August Strindberg, tõlkija Arnold Ravel, lavastaja Veiko Õunpuu, kostüümikunstnik Jaanus Vahtra, valguskujundaja Märt Sell. Mängivad Tiina Mälberg, Toomas Suuman ja…
Kaja Kann
5 minutit

Välispoliitikas on roll kokkusattumusel: Alfred Ruthe

Ruthe oli üks vähestest Eesti aukonsulitest, kes osutas konsulaarasutuse sulgemisele vastupanu ja pidas pärast Eesti iseseisvuse kaotamist vastu veel kolm kuud.

Tänavu tähistavad Eesti ja Jaapan riiklike suhete 100. aastapäeva. Selle sündmuse valguses on paslik arutleda ühe vähe kajastatud teema üle, milleks on Eesti konsulaarasutus Dairenis ja aukonsul…
Kirill Jurkov, Ene Selart
5 minutit
KADI POLLI, kunstiajaloolane, Kumu direktor 
Kadi Polli
Erakogu

KADI POLLI, kunstiajaloolane, Kumu direktor 

Kumu uuel püsinäitusel „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“ on Vabaduse plats väga aktuaalne. Seda otseselt: 1930. aastatel riigi esindusväljakuna välja ehitatud Vabaduse plats on siinse kunsti tähtis motiiv. 1934. aastal valmis väljaku ääres Edgar Johan Kuusiku ja Anton Soansi projekteeritud Tallinna Kunstihoone, kus said ateljeepinna tähtsamad eesti kunstnikud. Sealt oli käepärane aknast välja vaadata ja kujutada just Vabaduse platsi, olgu siis läbi vaasi seatud lillede või üle modelli õla. Otsest riiklikku propagandat on nendes töödes vähe, kuid ka lippe või paraade näitamata on Vabaduse plats selle…
1 minut

Sündsuse rajajoon

Eesti indoloogia vastne puhang toob ja tõotab ridamisi uusi saavutusi. Tähisnäiteiks on hiljutised „Avatud Eesti raamatu“ ja Ilmamaa ühisüllitised „Manu pärimus“ ja „Upanišadid“. Mõlemad väärivad tunnustust kui autori pika ja andunud pühendumuse viljad, ülirasked ja keerukad tõlke­panused. Kuna iga traduttore on paratamatult mitte ainult ümberpanija, vaid ka tõlgendaja, peab õiglaselt…
Jaan Puhvel
1 minut
Niisugused me küllap olemegi

Niisugused me küllap olemegi

Martin Alguse „Tagamaa“ kirjeldused äratavad lugeja fantaasias kirkaid looduspilte ja teevad isegi visandlikele karakteritele kaasaelamise kergeks.

Joonas Ojap
4 minutit
Eesti teatri auhindade nominendid 2020. aasta loomingu või pikaajalise silmapaistva töö eest
Jörgen Liik kandideerib Wanamuni rolliga lavastusest „Pigem ei” (Von Krahli teater) meeskõrvalosatäitja auhinnale ja Mari Abel Küpsise rolliga naiskõrvalosatäitja auhinnale.
Herkko Labi

Eesti teatri auhindade nominendid 2020. aasta loomingu või pikaajalise silmapaistva töö eest

Eesti teatri auhindade ja nendega kaasnevate Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiate laureaadid kuulutatakse välja 27. märtsil ETV rahvusvahelise teatripäeva erisaates, mille valmistavad ette Eesti Rahvusringhääling, Eesti Teatriliit ja Eesti Etendusasutuste Liit.
TEATRILIIGIÜLESED AUHINNAD
Žürii: Ott Karulin (esimees), Kristiina Garancis, Iir Hermeliin, Henri Hütt, Mae Kivilo, Kerri Kotta, Kaja Kreitzberg, Alvar Loog, Valle-Sten…
6 minutit

Püha Kultuuri kiusamine?

Kui muuseumid suletakse enne kaubanduskeskusi, on see sümptom, et kultuur jäetakse selles valitsuses üksi.

Kolmapäevast alanud uued piirangud võtsin vastu nagu muuseumiinimesed suure hämmastuse ja meelehärmiga. Ööklubid, mõistetav. Muuseumid ja teatrid – mis asja!? Miks suletakse koroonaohus esmalt asutused, kus piisknakkus levib vähemal määral kui kõigis teistes avalikes…
Aleksander Metsamärt
4 minutit

Hoidkem ja harigem eesti keelt, osake m leida ühine meel …

Laureaadi kõne pärast Jaan Krossi kirjandusauhinna pälvimist 19. veebruaril 2021

Austatud Jaan Krossi perekond! Lugupeetud Jaan Krossi auhinna komisjon! Tänan teid selle suure tunnustuse eest!
Teie otsus viis mu kimbatusse: seisan äkki kahe suure mehe, kahe Jaani vahel, kusjuures ühte pole ma iial kohanud ning teisega olen vaid paar korda…
Krista Aru
5 minutit

Vastukaja – IT-õpe tuleb ülikoolides lõpetada ja keskenduda puidugraanulitele

Eneli Kindsiko kirjutas Sirbis,1 et õppetöö alarahastus kahjustab ülikoolide õppekvaliteeti ja õppejõudude järelkasvu. See on õige, samas liialt leebe sõnastus. IT-õppe puhul on eestikeelne kvaliteetne ülikooliharidus surnud, aga samal ajal takistab riigi toetatud dumping erakõrgkoolidel kvaliteetse hariduse pakkumist. Mõistlik oleks riigi rahastatud IT-õppekavad sulgeda ja keskenduda sellele, mida Eestis hästi…
Martin Rebane
5 minutit
Üliõpilasest teadustöötajaks, tulemuseks rohkem doktoreid
Tallinna ülikooli kasvatusteaduste doktorandi Reet Kasepalu fookuses on rühmatöö toetamine, kasutades tehnoloogilist abilist, mis aitab õppejõul auditooriumis õppimist jälgida.
Reet Kasepalu

Üliõpilasest teadustöötajaks, tulemuseks rohkem doktoreid

Eelnõuga kujundatakse doktoriõpe ümber nii, et doktorandid on ülikoolides ja teadusasutustes nooremteaduri ametikohal või panustavad ülikoolivälisesse ettevõttesse doktoritööga seotud valdkonnas.

Allan Padar
5 minutit
Luulesalv

Luulesalv

Maha toksiline shokolaad!
Don’t force it. Detox! (tundmatu autor)
. . . нужна доза . . . (мц горемыка)
 
Hinge kaudu kes sa kannad raudu
usud et nüüd lõpuks oled vaba
maailm lahti näib
täis kaetud laudu
aga talle maitseb enda saba
ja ta on su ümber nagu tara
aedikul kus laual valge lina
pilk menüüsse
hõisata on vara
lunch is free…
Andres Aule
1 minut

Pöördumine – Kunstiinstitutsioonide avalik pöördumine 1. III 2021

Lugupeetud peaminister Kaja Kallas, kultuuriminister Anneli Ott, Eesti Vabariigi valitsus
 
Kunstiinstitutsioonid pöörduvad teie poole kunstiasutustele koroonaviiruse leviku tõrjumiseks 26. II 2021 kehtestatud piirangutega seoses. Leiame, et piirangute kehtestamisel ei ole valitsus arvesse võtnud kunstiasutustes juba eelmise aasta kevadel kasutusele võetud meetmeid viiruse leviku tõkestamiseks ja meie panust visuaalkultuuri hoidmisse.
Tunneme, et meile on riigi…
2 minutit

Tuim valu

Ivan Tverdovski värskeim linateos „Konverents“ kujutab trauma mäletamist halastamatult ja kompleksselt, andmata luba unustada.

Mängufilm „Konverents“ („Kонференция“, Venemaa-Eesti-Suurbritannia-Itaalia 2020, 135 min) Režissöör-stsenarist Ivan I. Tverdovski, operaator Fjodor Glazatšev, helilooja Sten Sheripov. Osades Natalja Pavlen­kova, Natalja Potapova, Ksenja Zujeva, Natalja Tsvetkova, Filipp Avdejev, Jan Tsapnik jt.
Esmalt tasub meenutada. 2002.…
Aleksander Metsamärt
5 minutit
Suurepärased tsitaadid

Suurepärased tsitaadid

Ljudmila Loginova Kazarjani poeetilise päeviku keskmes on Eesti, iseäranis Tartu.

Ekaterina Velmezova
3 minutit

Niskamäe kohv, leib ja armastus

Ilma vanaperenaise osatäitjata poleks mõtet Niskamäe perekonnasaagat lavastada. Tiit Palu on lavastuse loonud ilmselgelt Külliki Saldrele.

Vanemuise „Niskamäe naised“, autor Hella Wuolijoki, tõlkija Linda Viiding, lavastaja, dramaturg ja laulusõnade autor Tiit Palu, kunstnik Lilja Blumenfeld, koreograaf Mare Tommingas, muusikajuht Ele Sonn, valguskunstnik Margus Vaigur. Mängivad Külliki…
Pille-Riin Purje
6 minutit

Täpsustus

26. veebruari Sirbis on Eduard Vilde muuseumi näituse „Linda Vilde muuseum“ arvustuses näituse koostajaks ekslikult märgitud Kadi Kesküla. Näituse on koostanud Liina Siib.
Toimetus palub vabandust.
1 minut
Auhind – Hästi elusad novellid
Friedebert Tuglase novelliauhinna žürii esimees Maarja Kangro ja laureaat Tauno Vahter. Auhinna pälvis ka Lilli Luuk.
Kris Moor

Auhind – Hästi elusad novellid

2. märtsil kuulutati 50. korda välja Friedebert Tuglase novelliauhinna laureaadid. Auhindu on igal aastal kaks ja need määratakse eelmisel aastal ilmunud parimate novellide eest. Auhinna pälvisid Lilli Luuk novelli „Kolhoosi miss“ eest (Looming nr 3) ja Tauno Vahter novelliga „Taevas Tartu kohal“ (Looming nr 1 ja kogumik „Pikaajaline kokkusaamine“). Parimate mulluste novellide…
Pille-Riin Larm
2 minutit

IT-õpe tuleb ülikoolides lõpetada ja keskenduda puidugraanulitele

Ülo Valk, „Veel kord upanišadidest, emotsioonideta“

Eesti teatri auhindade nominendid 2020. aasta loomingu või pikaajalise silmapaistva töö eest

Rakvere teatri „Tants“

Intervjuu Tuglase novelliauhinna laureaadi Lilli Luugiga

Ljudmila Loginova Kazarjani „Luuletused. Päevik 2011–2020“

Veebruar – Kuidas käsi käib, Eesti muusikaelu?

Eesti Kontserdi „Hispaania laulud“

Näitused: Sirja-Liisa Eelma ja Mari Kurismaa „Korduvad mustrid“

Mängufilm „Konverents“

Intervjuu urbanist Kadri Linnuga

Võim ja sugu – Head inter­natsionaalset naistepäeva!

Sirp