2020-43 (3815)
Hoia, laadi, püsi, kanna, pese!
Inimeste vaimse tervise kasvavad hädad kuhjuvad valitsuse südametunnistusele.
Haritlasdemokraatia. Tänan, ei.
Kui XX sajandi jooksul hakkas klassi- ja päritolu mõju poliitikas vähenema, siis XXI sajandil ahendab haritlasdemokraatia taas demokraatlikke osaluskanaleid.
Nüüdisteater keset üldistusi ja vastandumisi
Üldistused ja vastandumised on kahtlemata vajalikud, võimalikud ning sageli isegi hõlbustavad teosest arusaamist, kuid liigagi sageli sünnivad nad liiga lihtsalt ja pealiskaudselt.
Kas Sillamäe võiks olla nõukapärandi mõistmise võti?
Sillamäe on omalaadne linnaehituslik vabaõhumuuseum, kus on esindatud kõik nõukogudeaegsed stilistilised kihistused stalinistlikust klassitsismist postmodernismini.
Talupojatarkuse jälgedel I
Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormad tuleb … talupojatarkust tunnistada?
Käkid kuumas ühisköögis
Maha paanika, see on kõigest kvadrofoonika
Puhtvisuaalse ruumikogemuse ja atmosfääri poolest oli kõik täiuse lähedal ning toetas muusikat.
Muusika- ja helikunstifestival „Üle heli“ tuli sel aastal, nagu palju muudki, veidi teisiti. Aivar Tõnso kureeritud žanriülene festival toimub 2015.…
Palju kunstnikku ja vähe kunsti
Kunstnik Ülo Soosterist rääkivas dokumentaalfilmis vaadatakse tagasi tema elule poeg Tenno-Pent Soosteri juhatusel.
Ülo Sooster ja Johann Köler…
Digimees Mauno päästmine
„Mauno saladusliku kadumise“ lavastaja Marek Demjanov on valinud tee, mille üheks äärekiviks on seikluslik lugu, teiselt poolt palistab seda aga mängulisus.
Ilmast ja tagailmast
Ah et siinilm ei vasta mu ideele, kategooriale? Häda siinilmale! Idee on tähtsam kui inimene! Tähtsam kui mis tahes olev asi!
Kiri ja keel uperpallitavad teatris
Lavastusi „IRIKKIRI“ ja „Blablabla“ ühendab fookus, mis asetatud keelele ja kirjale, ning mängulisus, millega ses maailmas liigutakse ja luuakse enesele käigu pealt uusi reegleid.
Targast rääkivast peast doki tegemise paradoks
Dokumentaalfilmis David Vseviovist ei hakata kuvandi tagant otsima elus inimest.
Suurejooneline malepartii
Klaverifestivali kunstiline tervik oli nagu üks hea malepartii, mille tulemuse võivad otsustada malenupud, mis ehk esialgu tähtsad ei paistagi.
Elu võimalikkusest pärast postmodernismi
Pehmed väärtused kajastusid „ArtVilniuse“ konverentsil mitte üksnes esteetilises, vaid ka enesearengu ja -abi plaanis, keskmesse tõusis oma kohta otsiv loov vaim.
„Teie kõrgeausus, ma ei ole õnnelik,“ pihib…
Unistus ooperist
Raske öelda, kas Maarja Kangro libretoraamat on ooperi apoteoos või hauakiri. Kaante vahelt kõlab vastu ju ikkagi unistus ooperist – sellisena, nagu ta on ja võiks olla.
Venemaa sündmuste uudisteökoloogia
Informatsiooniline julgeolek nõuab selgitamist, kui suure tõenäosusega kasvab uudisteportaalide kaudu üldine infokorratus.
Fanny ja usk
Viljo Saldre 5. II 1952 – 16. X 2020
Tallinnas kunstnike peres sündinud Viljo Saldre…
Koidula juuksed ja Goethe ema kakaotassid
Esemelise maailma kaudu on võimalik uurida üksikisiku, seltskonna või ühiskonna väärtusi, ideid ja hoiakuid. Kuidas see toimib Koidula muuseumis?
Mis laadi sündmus oli 1980. aasta ärev sügis?
Vanadel eestlastel oli salarelv – Põhja Konn, kes magas oma ürgkoopas, kuid ärkas ja tuli rahvale appi, siis kui kümme tuhat meest teda ussisõnadega kutsus.
Pealelend – Ornela Ramašauskaitė
galerii artXchange Global kunstiekspert ja juhatuse liige, „ArtVilniuse“ konverentsi korraldaja
„ArtVilnius“ on konverentsi platvorm, sest Vilniuse kunstimess on Leedu tähtsaim kunstisündmus. Kunstimess oli mulle väga…
Rääkimata noorpõlvelugu
Võib arvata, et „Suvi 85“ on François Ozonile oluline noorpõlvelugu, mis on saanud jutustamisküpseks alles keskeas.
Suured teemad publikuta biennaalil
Totter soov maailmavalu korraga paari kunstiteose kaudu väljendada on paraku tabanud ka tänavuse „Manifesta“ põhiprogrammi kuraatoreid Katherina Tšutšalinat, Stefan Kalmári ja Alya Sebtit.
Marseille’is…
Kristjan Raua preemia järjekindla töö eest
Laureaate Anu Hinti, Jaan Toomikut, Anne Türni ja Juta Keevallikut ühendab vanade meediumide orgaaniline ühendamine modernismiga.
Nõukogude modernism on ilus
Vana maja on nagu koer, kes tahab sügamist: nõukogudeaegsed majad on juba vanad ning vajavad väärtustamist ja hoolitsust nagu kõik varasemate perioodide ehitised.
Tavaline imelik raamat
„Noaloopija“ on silmadega kirjutatud, autor näeb asju ja kirjeldab neid lummavalt. Kokku mõjuvad tema pildid liiga küllaselt, rahutult ja etteaimatavalt.
Pilk Berliinist IX – Krahv Karu, natsid ja Mark Twain
Berliinis osatakse ajalugu alal hoida nii, et elu läheb küll edasi, aga vanad tähenduskihid on samuti nähtaval.
Helle Helena Puusepp, „Fanny ja usk“
Mis laadi sündmus oli 1980. aasta ärev sügis?
Laura Ingerpuu, „Nõukogude modernism on ilus“
Kerttu Palginõmm, „Koidula juuksed ja Goethe ema kakaotassid“
Steven Millhauseri „Noaloopija ja teisi novelle“
XII rahvusvaheline festival „Klaver“
Festivali „Üle heli“ ruumilise heli õhtu
Rahvusvaheline kunstimess „ArtVilnius“
Gustav Kalm, „Suured teemad publikuta biennaalil“. XIII „Manifesta“ Marseille’s
Eesti Noorsooteatri „IRIKKIRI“,Paide teatri „Blablabla“
Dokumentaalfilm „Vseviov“
Dokumentaalfilm „Ülo Sooster. Mees, kes kuivatas rätikut tuule käes“
Margus Ott, „Ilmast ja tagailmast“
Ragne Kõuts-Klemm, „Venemaa sündmuste uudisteökoloogia“
