2020-18 (3790)
Nurgatagune seik
Rektori valimine tehnikaülikoolis on ülikoolide endi käivitatud demokraatia erosiooni näidisjuhtum.
Eesti ajaloomälu ja venelased kui kasutamata võimalus
Eesti venelastel puuduvad nende endi loodud tüvitekstid. Meie venekeelsete inimeste identiteedi on konstrueerinud välised mõjutajad.
Saatuste ristumine ridade vahel
Nelli Meltsi poeetiline raamat vene ja eesti keele, kultuuri ja mentaliteedi ristumisest mõjub ühtaegu nii pihtimuse kui ka ajastudokumendina.
Muusika (koostöö)filmides
Praeguste koostööfilmide puhul on tavapärane olukord, kus äsja hiilgavalt lõppenud koostöö ei maksa järgmise projekti juures midagi.
COVID-19 õppetunnid eluruumide kavandamiseks
Eesti inimene võib ehk otsustada, kas kasvatada pensionisammast või mitte, aga selle üle, millises ruumis elada, mängida, magada või süüa teha, ta ise otsustada ei saa.
Inetu pardipoeg
Appi, trollid lõhkusid akna!
Suures filmiäris lahvatas sõda, kui Universal otsustas tuua filmi „Trollide maailmaturnee“1 hõreda kinolevi kõrval ja…
Kui eriala saab sõna
Erialakeel ja terminiõpe tuleb lõimida erialaainetega ning see eeldab muu hulgas õppejõudude senisest tihedamat ja sisulisemat koostööd.
Lugu oma isast ehk Vene muinasjutt
Ksenia Sobtšak on seadnud endale ülesandeks jutustada lugu korraga Anatoli Sobtšakist ja Vladimir Putinist. See on osutunud veaks.
Punane ja valge
Truudus mütoloogilisele värviloogikale hakkas hantidele ja neenetsitele pahandusi kaela tooma.
Maailmade värvid
Handi ja neenetsi mütoloogias jaguneb maailm kolmeks – ülemiseks, keskmiseks ja allilmaks. Keskel elavad…
Pealelend – Kairi Janson, Eesti Keele Instituudi koordineerijaterminoloog
Terminikomisjonide toetamise konkursile laekuski 31 taotlust eri valdkondade terminikomisjonidelt. Niisiis toetati kõiki taotlejaid, kelle leiab veebilehelt terminoloogia.ee.
Kas kõik panustavad ka Ekilexi terminibaasi?
Kuigi enamik baase on Ekilexis, ei tööta päris kõik veel seal. Praegu ongi…
Sealpool head ja kurja?
Raadio on võimas meedium, mida saab tarbida taustana, kuid mille abil võib välja lülitada ka kõik teised meeled peale kuulmismeele, et olla sel kombel täielikult toimuva kohalolusse kaasatud.
Inimesed on tõelised vaid kunstniku kujutluses
Mida teha Aleksandriaga, arhetüüpse linnaga, kus kohtuvad paganad ja kristlased, eeros ja askees, vana ja uus?
Edith Paris 24. III 1924 – 27. IV 2020
Edith Paris sündis Tallinnas advokaat Tõnis Jürise perekonnas. Tema ema Edith Schlaff oli Ants Laikmaa nõotütar, tuntud maestro Haapsalu perioodi portreelt „Tutty Schlaff“ (1902, Eesti Kunstimuuseum). Tutty Schlaff jõudis jagada oma mälestusi Laikmaast ning värvikad on ka Edith Parise mälestused eluolust Haapsalus ajakirjas „Põlvnemislugu“ (1999, nr 8).…
Pealelend – Raul Järg, Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja
Mis tingis vajaduse selle kaardi järele?
Directory of Estonian Contemporary Architecture (EstArch) võrguleht on kasvanud välja arhitektuurikeskuse tegevusest ja projektidest. 2012. aastal andsime välja esimese taskugiidi trükise Tallinna nüüdisarhitektuurist, samast ajast on pärit ka arhitektuuri ekspordiklubi kataloog „Aku“. Üks meie tegevussuundi on…
XXII sajandi disainiprobleemid ehk Kuhu minna, kui oled juba kohal
Oleme olukorras, kus praeguste disainiprobleemide kõrval tuleb tegeleda ka üle-üle-üle-üle-ülehomsete disainiprobleemidega.
Kõik on üksi, ütlevad poeedid
Üllar ja Karl Robert Saaremäe rännak „Johannese passiooni“ radadel on tabavalt ajastatud.
Ernst Raiste 5. IV 1925 – 30. IV 2020
Esimene balletilavastus, milles Raiste tantsijana kaasa tegi, oli 1941. aasta märtsis esietendunud Ida Urbeli „Esmeralda“, tema viimaseks lavarolliks jäi aga 2000. aastal Kuningas Ülo Vilimaa balletis „Tuhkatriinu“.
Loomingulise tegevuse kõrval oli Ernst Raiste aktiivne ka ühiskondlikus elus,…
Pealelend – Helmut Jänes, Haapsalu õudusfilmide festivali juht
HÕFF keskendub alati žanrifilmi eri suundade ja stiilide propageerimisele, samuti soovime tänavu esile tuua Eestis viimasel ajal valminud žanritoodangut. Seetõttu tundus õige tuua festivalile ka Toomas Aria „Õiglus“, mida eelmise aasta lõpus näidati ainult valitud seltskonnale. „Õiglust“ on väga kerge tituleerida äraleierdatud…
Kas kerkis seal Jeruusalemm, kus mustab põrgu veskivärk?
Lewis Mumford ütleb välja ilmselge: mehhaniseerimise algusajal tehti töölisest masina liikuv osa, kuid lõppeesmärk oli tööline kõrvaldada.
Parem üks nädal liiga kaua kui üks päev liiga vähe ehk
Vanasõnad kui sõnumi edastamise võimsad vahendid ametlikus ja rohujuuretasandi kriisisuhtluses
Suri Soome kultuuriajakirjanik Matti Rinne
Matti Rinne töötas rohkem kui 30 aastat ajalehe Iltasanomat juures. Soome kirjanduskriitikute guru Pekka Tarkka on öelnud, et Soomes on ainult üks kultuuriajakirjanik ja selle mehe nimi on Matti Rinne.
Matti Rinne ei olnud estofiil.…
Sumera sünniaastapäev, seitsmekümnes
Lepo Sumera on narratiivne helilooja: tema teoste muusikaliste sündmuste järgnevused jätavad loo või jutustuse mulje.
Eesti filmi kontrakultuur
„Õiglus“ võiks filmihuvilistele pakkuda häid arutelupunkte nii autsaiderikultuuri tõusva populaarsuse, kohaliku filmirahastuse kui ka amatöörfilminduse teemal.
„Õiglus“ esilinastus möödunud aasta novembris ning…
Ajatult ajakohane „Fanny ja Alexander“
Ingmar Bergmani „Fanny ja Alexander“ nõelab ka 40 aastat pärast selle kirjapanekut ning enam kui sada aastat pärast seal kujutatud sündmusi.
Meie igapäevased nakkused
Igasuguse nakkuse levik on sotsiaalne protsess. Nii viiruse kui ka ideede levik sõltub sellest, kui palju omavahel kokku puututakse.
Kunstipöörete paratamatus
Kui tahes perfektsed ei oleks ka virtuaaltehnoloogiad, jääb kogemuste allikaks ja virtuaalsusest pagemise võimaluseks ikka tegelikkus.
Pandeemia tõttu võrgusuhtluse võimendatud arendamine sunnib tõrksamaidki võrku kolima. Meenuvad…
Suur pauk Tapal
Kultuuriväärtustele tekitatud kahju on kahju kogu kultuuripärandile. Tapa mõisa õhkimine õppeharjutusena ilma igasuguse aruteluta on lugupidamatu
Kunstiakadeemia galerii – kellele ja milleks?
Kunstiakadeemia galeriis pakutakse liiga turvaliselt kõigile kõike. Näituste kõrval tuleks kaaluda kaasavamaid ja ajakohasemas vormis lisakihistusi.
Ardo Ran Varres, helilooja ja näitleja, muusikaline ja helikujundaja
Metsa ruumiline planeerimine viib koostööle
Ruumiline ja metsa majanduslik planeerimine on kohapõhised. Ruum on ühine, ent ootused väärtustele, tegevuspõhimõtetele ja avaliku huviga arvestamisele lahknevad.
Novaatorluse vastu ehk Miks ei tundu Elon Musk enam nii sümpaatne
Meie ajale tüüpiline IT-taustaga visionäär ei taha tunnistada mingeid piire ja takistusi.
Riho Paramonov, „Novaatorluse vastu ehk Miks ei tundu Elon Musk enam nii sümpaatne“
Urmas Lüüs, „XXII sajandi disainiprobleemid ehk Kuhu minna, kui oled juba kohal“
Raivo Kelomees, „Kunstipöörete paratamatus“
Ingmar Bergmani „Fanny ja Alexander“
Adam Kucharski „The rules of contagion: Why things spread – and why they stop“
Üllar ja Karl Robert Saaremäe „Johannese passioon“
