2019-06 (3728)

Sõnaveeb – EKI uus sõnastikuportaal
Sõnaveebis on mitmeid uudsusi, sealhulgas see, et kõik näitelaused esitab Eesti Keele Instituudis loodud süntesaator – seesama, kes loeb ette leheuudised Postimehes ja Ekspressis.

Sõnaveeb – EKI uus sõnastikuportaal

Kui otsida Sõnaveebist sõna või väljendit, saab nüüd vastuseks kogu info, mis EKI kogudes selle kohta pakkuda on – kasutajani jõuab teave sõnade, mitte sõnastike kohta.

Eesti keel pole pelk tarbeese

Eesti keele kasutamine kõikidel elualadel on põhiseaduse nõue: riigikeelena, rahvuse olulise määratlejana, kultuuri lahutamatu osana. Põhiseaduse preambuli, samuti paragrahvide 6, 37, 51 ja 52 sisu on avatud põhiseaduse kommenteeritud väljaandes – praktikas mõjukaimas Eesti riigiõigusteaduslikus teoses.
Paljud doktorandid on kuulnud oma suurepäraste eestikeelsete artiklite kohta juhendaja küsimust „Miks sa aega raiskasid?“.…
Laulgem hoi! Elagu Karu!
Loomingu Raamatukogu mulluse aastakäigu üks tähtteos on ungari „apokalüpsisemeistri“ László Krasznahorkai „Viimne hunt“.
Mátyás Szöllősi

Laulgem hoi! Elagu Karu!

Loomingu Raamatukogu tekstide kvaliteet on alati olnud kõrgel tasemel. Ei vääratatud mulluseski aastakäigus.

Kellel on piisavalt kapatsiteeti?

Kui alustuseks pole midagi uut öelda, on alati abi iseenda tsiteerimisest. „Kuraditosin aastat õnnestus teatril NO99 olla peaaegu igas pulmas peigmees ning lõppenud aastal siis ka matusel kadunuke,“ tõdesin jaanuari algul ERRi kultuuriportaali aastakokkuvõttes „Autahvel. Teatriaasta 2018“. „Pole kahtlustki, et NO99 lavastajatest ja näitlejatest kuuleme edaspidigi palju ja loodetavasti head.…

Puhtsüdamlik ülestunnistus raskendab süüd

4. veebruaril andis näitleja Liam Neeson intervjuu Briti väljaandele Independent, kus ta meenutas, kuidas oli pärast sõbra vägistamisest kuulmist ja teadasaamist, et vägistaja olnud musta­nahaline, nui käes mööda tänavaid ringi käinud lootuses, et mõni „mustanahaline värdjas“ ette jääks, et saaks tolle maha lüüa.1
Ürginstinkti isiklik ja valuline üles­tunnistus tõstatas ammuse süü…

Kunstiharidus – Häda A pärast

Alustan põhjendusest, miks kunstiharidusest on vaja kirjutada. Uskuge, isegi paljud kunstiharidusega inimesed ei arva, et kunsti või kunstiharidust on tingimata tarvis. Enesemarginaliseerimine on levinud ja nakkav, kunstiharidus kannatab korraga nii kunsti kui ka hariduse madala enesehinnangu käes. Üldharidus­kooli õppeainetes saavad kultuuri- ja sotsiaalained tuupi neilt, keda õigustab PISA testi piits…

Tuha(t)kunstnik – Üks monoloog kunstniku, usu ja teaduse asjus

Kunstnik vaatab teaduse poole, et omandada tõsikindlad teadmised, kuid looma peab ta teose, mis põhineb ainuüksi lugeja usul.

Mõni aeg tagasi sattusin Niguliste muuseumis vaatama „Nelja monoloogi Püha Jüri asjus“. Ehk kõrgetest ootustest tingitult, aga tulin pärast esimest vaatust tulema, kuna tekst hajus löövidesse ja võlvide alla.…
Galeriikäik  – Nägin puhast kulda
Fragment Berit Teeääre installatsioonist „Viis minutit. Sisaldab ühe kuu jooksul, 30. 05. – 30. 06. 2016, lastesõim Planeedi Mudilast välisjalatsites koju toodud liiva (sõelutud)“.
Berit Teeäär

Galeriikäik – Nägin puhast kulda

Carol Katkoffi projekt „Metamorfoosse fotoloo kasutamine vaataja analüüsiks“ Vent Space’i projektiruumis 6. – 9. II, „25 kauneimat Eesti raamatut“ rahvusraamatukogus kuni 26. II, Olga Ionaitise näitus 4. XII 2018 – 28. I ja Kristi Kangilaski näitus lastekirjanduse keskuses kuni 2. III, Taavi Suisalu näitus „Valgus ookeanide vahel“ Tallinna Linnagaleriis kuni…

Imelisest elust bibliomeetriamullis

Võiks loota, et arusaamine praeguste indikaatorite absurdsusest jõuab kunagi teaduse tähtsate otsustajateni ja see juhtub enne, kui kõik maailma teadlased on saanud kõikide avaldatavate artiklite kaasautoriks.

Kõik teadushuvilised on kindlasti kuulnud Eesti teaduse imepärasest edukusest. Autoriteetsed andmed näitavad, et Eesti teadus oli 2018. aasta märtsis…

Bangkok – kas kaugemale õndsusest?

Esimene Bangkoki biennaal lubab väita, et nüüdiskunst on erinevalt rahvuslikkust tasalülitavast massikultuurist võimeline rahvusliku eripära integreerima.

Bangkoki kunstibiennaal „Teispool õndsust“ („Beyond Bliss“) 19. X 2018 – 3. II 2019, kuraator Apinan Poshyananda.
Esimest Bangkoki kunstibiennaali (Bangkok Art Biennale ehk BAB) esitleti rahvusvahelisele kunstieliidile 13. V 2017 Veneetsia biennaali avapäeval otse Canal Grande…
Triinu Pakk
Triinu Pakk

Triinu Pakk

Keelele on kasuks vabadus ja tarkus. Vabadus, et saaks mängida, luua uusi seoseid, laiendada piire, painutada reegleid, areneda ja muutuda – ühesõnaga, elada. Et vabadus ei muutuks labaseks jauramiseks, on vaja tarkust, ja mitte ainult oma, vaid ka teiste keelte alal. Keel võtab üle sõnu ja väljendeid, mängib, teeb toortõlkeid, moonutab…

Pealelend – Veronika Valk-Siska, kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik

Valitsuskabinet teatas 7. veebruaril ruumiloome meeskonna moodustamisest. Mida see endast kujutab?
Ruumiloome meeskond hakkab hea seisma kvaliteetse elukeskkonna eest. Valitsuse otsuses seisab, et rahandusministeeriumil koostöös kultuuri- ning majandus- ja kommunikatsiooni­ministeeriumiga tuleb moodustada töörühm, et otsustusprotsessides arvestataks ruumikaalutlustega ning paraneks organisatsiooniline tegevus. Töörühm peab töösse kaasama ka teisi ministeeriume, linnade ja valdade liidu,…
Kammerkontsert kontrabassi ja muusaga
Guido Kangur läbib oma lavaelu duetis kontrabassimängija Mingo Rajandiga.
Gabriela Liivamägi

Kammerkontsert kontrabassi ja muusaga

Guido Kanguri ja Mingo Rajandi partnerlus kujuneb „Kontrabassi“ teljeks, sedakaudu ärkab ellu, saab tõeliseks peategelaseks muusika.

SIRP ON AVALDANUD ENN KUNILA JA KONRAD MÄGI SIHTASUTUSE KOHTA EBAÕIGEID ANDMEID

SIRP ON AVALDANUD ENN KUNILA JA KONRAD MÄGI SIHTASUTUSE KOHTA EBAÕIGEID ANDMEID. Avaldatud ebaõiged väited on järgmised:
– 18. I 2019 Sirbis ilmunud intervjuus „Pealelend – Maria-Kristiina Soomre, kultuuriministeeriumi kunstinõunik“ on avaldatud tõele mittevastav väide, et Konrad Mägi Sihtasutus põhineb Enn Kunila kunstikogul ja riik toetab eraisiku kunstikogu toimimist. Konrad Mägi…

Auhind – Eetilise esseistika auhind Hasso Krullile

„Tänapäeva Eesti on silmanähtavalt langenud ekstraktivismi ohvriks. Ekstraktivism on ühepoolne suhe maaga, mis põhineb üksnes võtmisel, nii et seda võib sama hästi nimetada röövimiseks.“ Nii kõneles mullu kirjandusfestivali „Prima vista“ avamisel patroon Hasso Krull.
11. mai Sirbis pealkirjaga „Imelihtne tulevik. Kaheksa kannaga manifest“ ilmunud kõne ja Vikerkaares ilmunud essee „Kosmiline mälu.…
Enne kui Lätist viina tood, osta „Läti jutud“

Enne kui Lätist viina tood, osta „Läti jutud“

Kuidas panna lugeja läti kirjandusest huvituma? Äkki saaks kuidagi teha nii, et need, kes lähevad Lätti kaubareisile, peavad lunamaksuks ostma ühe läti kirjaniku raamatu?

Eesti tooli sada aastat
Vasakul presidendi ametihoone kabineti tool (Erich Birk, 1938) ja paremal torutugitool (arhitekt Alar Kotli, 1930ndad).
Berta Vosman / ERM

Eesti tooli sada aastat

Hubert, Kraps, John, Kaerajaan, Äksi ja teised on näituse „Toolilugu“ tegelased, kelle lugudega tasub tutvuda – need peegeldavad oma aega.

Tants käeraudades

Manipulatsioonile vaatamata – ja ehk just seetõttu – on Milo Rau „Jumala tall“ üks viimaste aastate elamuslikumaid lavastusi.

Festival „Brandhaarden“ ehk „Tulipunktid“ 24. I – 6. II Amsterdamis. Programmis Milo Rau lavastused.
Huvitav, kuidas avalikkus reageeriks, kui Endla, Ugala või Rakvere teater tuleks välja manifestiga, kus on kirjas, et „Igas lavastuses peab…
Dissidentheliloojate ja Iisraeli sõber
„Mustonenfesti“ klavessiinide ja haamerklaveri kanda kammermuusikaõhtul Väravatornis esinesid nakatava energia ja hooga meie enda muusikud Ivo Sillamaa ja Lembit Orgse.
Peeter Langovits

Dissidentheliloojate ja Iisraeli sõber

„Mustonenfest“ on siinseid muusikakollektiive kaasanud ka oma festivalile või kontsertidele Iisraelis – 30 aastaga on kahe maa vahel loodud kandev vaimusild.

Kinoteatri tõhus valimiste-eelne profülaktika

„Titaanide heitluses“ võistlevad Henrik Kalmet, Kristjan Lüüs, Sander Rebane ja Kaarel Targo peaaegu kõiges, mis pähe tuleb ning publik hirnub end ogaraks.

Kinoteatri „Titaanide heitlus“, lavastaja Birgit Landberg, dramaturg Paavo Piik, kunstnik Illimar Vihmar, kostüümikunstnik Liisa Maria Lai, valguskujundaja Mari-Riin Paavo, helikujundaja Taavi-Peeter Liiv. Mängivad Henrik…

Valimislubadustest

Väiksed valed on pea alati lubatud ja aeg-ajalt ka suured.

Jaanuari peetakse vaikseks kuuks, aga iga nelja aasta tagant tuleb see pisut teisiti. Ka lõppenud jaanuari võib võtta kui lubaduste kuud – tuhanded valimisplakatid tänavatel, sajad paremat elu lubavad hõiked parteiprogrammides. Tõik, et Eestis hakatakse andma tummisemaid valimislubadusi just…

Kandles peitub ilmatu vägi

Väljend „una corda“ ehk „mäng ühel keelel“ kirjeldab tabavalt ansambli oskust publikuga ühine keel leida.

Ansambli Una Corda sünnipäeva­kontsert „Lossimuusika“ sarjas 10. II Kadrioru lossis. Una Corda (Kristi Mühling – Eesti kromaatiline kannel, Liis Viira – harf, Ene Nael – klavessiin), külalissolist Riivo Kallasmaa. Kavas Age Veeroosi „Külmking“ (esiettekanne), Liis…

Teadus valimisprogrammides

Mida lubatakse ja mis on muutunud võrreldes eelmiste üldvalimiste programmidega. Endiselt pannakse teadus ühte kappi haridusega.

Viimastel kuudel on palju räägitud teadusest ja selle rahastamisest nii hea kui ka halva külje pealt. Ühest küljest sõlmiti ühiskondliku lepingu laadne dokument, mis peaks suurendama teaduse rahastuse järgneva kolme aasta jooksul ühe…
Kuidas idasakslased vasakpoolsetest parempoolseteks said
Ida-Saksamaa kommunistliku sümboolikaga kauplev müügilett Berliinis.
Wikimedia Commons

Kuidas idasakslased vasakpoolsetest parempoolseteks said

Ossid süüdistasid vesse majanduse hävitamises ning üleolevas suhtumises Ida-Saksamaa elanikesse, vessid omakorda osse tänamatuses.

Tontlik eksperiment

Mängufilm „Transiit“ („Transit“, Saksamaa-Prantsusmaa 2018, 101 min) Anna Seghersi samanimelise romaani alusel, režissöör-stsenarist Christian Petzold, operaator Hans Fromm, helilooja Stefan Will. Osades Frank Rogowski, Paula Beer, Godehard Giese jt.
Georg (Franz Rogowski), kes üritab koos tuhandete teistega lahkuda Euroopast enne Saksa vägede kätte sattumist, põgeneb Pariisist viimasel hetkel. Saatuse vingerpusside tõttu teise,…

Arhitekt pärandi kaitsel

Fredi-Armand Tomps: „Muinsuskaitse segab ainult neid, kellele on rahvakultuur võõras ja kes omavolitsevad ega taha muinsuskaitseseadust tunnistada.“

Kohtume Eesti kõige pikema karjääriga muinsuskaitsja ja arhitekti Fredi-Armand Tompsiga päeval, kui Valgetähe III klassi teenetemärk presidendi tunnustusena on tal juba teada, kultuur­kapitali elutööpreemia avalikustamiseni aga veel mõni päev aega.
Tompsi esimesed kokkupuuted…
Sirp