Täppispoliitika kujundamise aluseks saavad vallast väiksemad ruumiüksused.
Kui otsida Sõnaveebist sõna või väljendit, saab nüüd vastuseks kogu info, mis EKI kogudes selle kohta pakkuda on – kasutajani jõuab teave sõnade, mitte sõnastike kohta.
Loomingu Raamatukogu tekstide kvaliteet on alati olnud kõrgel tasemel. Ei vääratatud mulluseski aastakäigus.
Demokraatiat ei saa jätta populistide pärusmaaks, nagu näib olevat tehtud meie valimisrallis, muidu kaotame demokraatia mõlemad jalad.
Kunstnik vaatab teaduse poole, et omandada tõsikindlad teadmised, kuid looma peab ta teose, mis põhineb ainuüksi lugeja usul.
Võiks loota, et arusaamine praeguste indikaatorite absurdsusest jõuab kunagi teaduse tähtsate otsustajateni ja see juhtub enne, kui kõik maailma teadlased on saanud kõikide avaldatavate artiklite kaasautoriks.
Esimene Bangkoki biennaal lubab väita, et nüüdiskunst on erinevalt rahvuslikkust tasalülitavast massikultuurist võimeline rahvusliku eripära integreerima.
Guido Kanguri ja Mingo Rajandi partnerlus kujuneb „Kontrabassi“ teljeks, sedakaudu ärkab ellu, saab tõeliseks peategelaseks muusika.
Kaspar Mänd: „Üritan teha nii, et mu lemmikteos on see, mida parasjagu dirigeerin. Ma ei kiindu teostesse jäädavalt, üritan kogu aeg midagi uut avastada.“
Kuidas panna lugeja läti kirjandusest huvituma? Äkki saaks kuidagi teha nii, et need, kes lähevad Lätti kaubareisile, peavad lunamaksuks ostma ühe läti kirjaniku raamatu?
Hubert, Kraps, John, Kaerajaan, Äksi ja teised on näituse „Toolilugu“ tegelased, kelle lugudega tasub tutvuda – need peegeldavad oma aega.
Manipulatsioonile vaatamata – ja ehk just seetõttu – on Milo Rau „Jumala tall“ üks viimaste aastate elamuslikumaid lavastusi.
„Mustonenfest“ on siinseid muusikakollektiive kaasanud ka oma festivalile või kontsertidele Iisraelis – 30 aastaga on kahe maa vahel loodud kandev vaimusild.
„Titaanide heitluses“ võistlevad Henrik Kalmet, Kristjan Lüüs, Sander Rebane ja Kaarel Targo peaaegu kõiges, mis pähe tuleb ning publik hirnub end ogaraks.
Väiksed valed on pea alati lubatud ja aeg-ajalt ka suured.
Väljend „una corda“ ehk „mäng ühel keelel“ kirjeldab tabavalt ansambli oskust publikuga ühine keel leida.
Mida lubatakse ja mis on muutunud võrreldes eelmiste üldvalimiste programmidega. Endiselt pannakse teadus ühte kappi haridusega.
Tehnoloogilised vormikatsetused sunnivad arutlema võimalike tulevikustsenaariumide ja nende olemuse üle.
Ossid süüdistasid vesse majanduse hävitamises ning üleolevas suhtumises Ida-Saksamaa elanikesse, vessid omakorda osse tänamatuses.
Fredi-Armand Tomps: „Muinsuskaitse segab ainult neid, kellele on rahvakultuur võõras ja kes omavolitsevad ega taha muinsuskaitseseadust tunnistada.“
Ülle Madise, „Eesti keel pole pelk tarbeese“
Triinu Pakk, „Loomingu Raamatukogu aastal 2018“
Karl-Lembit Laane, „Liberaaldemokraatia kriis ja vabaduse kaks mõistet“
Lauri Laanisto, „Teadusest valimisprogrammides“
Livia Viitoli „Läti jutud. Valik 2000. aastate läti lühiproosat“
Kinoteatri „Titaanide heitlus“